Kas N Liidus oli ka midagi head?

[andrus]

DDT keelati Eestis juba 1968. Selle kasutamine polnud nõuka omapära, seda kasutas pea kogu valge ilm samamoodi.

Ja kui ära keelati, kadus silmapilkselt põllult ja mujalt, kuhu seni oli kogunenud? Ma mõtlesin, et imed juhtusid ikka Piiblis
Lisaks, võrdlus keemiasisalduse koha pealt oli NSVL / tänapäeva Eesti, seega ma ei saa aru, kuidas siin saab olla väide "aga teised kasutasid ju kaaaaa" argumendiks?

[Kapten Trumm]

Minu isiklike mälestuste järgi olid asjaolud veidi teistsugused, tüüpiliselt "nõukogudelikud".
Lubatud nitraatide sisaldus köögiviljades oli määratud. Väidetavalt "teaduslikud normid", mis pidavat olema põhjendatud.
Võime nitraatide sisaldust määrata oli vastavais laboreis olemas. ka kiirtestidena, milledele saadi vastus samal päeval.
Reaalselt testimist ei toimunud. Olid erinevad kavalad ja riiklikult aktsepteeritud ringteed, kuidas neid teste vältida.

Ei maksa arvata, et seda täna justkui pole. Suviti sõidan maale läbi Lääne-Viru põllumajanduspiirkondade - sadu hektareid viljapõldu ja ei ühtegi rohelist (st umbrohu tutti). Kolhoosi viljapõlv oli ikka juulis puhta roheline. Kuidas võimalik, et ei kübetki umbrohtu - rämeda keemia kasutamisega off koors (tehti ka nõuka ajal). Ja ei maksa arvata, et täna nt lämmastikväetisi põllule ei lahmita, kui kasum/ellujäämine mängus. Ühesõnaga, ei väida, et siis asjad korras olid, kuid vale on eeldada, et täna on mingi räige kontroll ja kord. On ka täna ümberteed nendest kontrollidest leitud. Lihtsalt motiiv on erinev (ühel juhul plaan ja teisel isiklik raha). Ja keemiad on paremad.

Sini-vesiseks ei tee kartulit mitte ohjeldamatu nitraatide puistamine, vaid hoiutingimused ja käitlemine. Meil maal oma põllul kasvasid samad kartulisordid ja kevadel olid endiselt söödavad.

Kuskohast tuleb veekogude fosfori- ja lämmastikureostus?
http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonn ... ustrendile

Näiteks Pandivere piirkonna põhjavees on nitraatioonide sisaldus kasvanud ning kohati ületanud ohutu taseme,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.

Kuskil 1990ndate teiseks pooleks oli probleem kadumas - kuna hinge vaakuv põllumajandussektor tootis vähe.
Vahe lihtsalt on selles, et praegu ei vedele väetis kuskil hunnikus lageda taeva all ja satu tilkhaaval vette - asjal on konkreetne peremees.

[Roamless]

Ei maksa arvata, et seda täna justkui pole. Suviti sõidan maale läbi Lääne-Viru põllumajanduspiirkondade - sadu hektareid viljapõldu ja ei ühtegi rohelist (st umbrohu tutti). Kolhoosi viljapõlv oli ikka juulis puhta roheline. Kuidas võimalik, et ei kübetki umbrohtu - rämeda keemia kasutamisega off koors (tehti ka nõuka ajal). Ja ei maksa arvata, et täna nt lämmastikväetisi põllule ei lahmita, kui kasum/ellujäämine mängus. Ühesõnaga, ei väida, et siis asjad korras olid, kuid vale on eeldada, et täna on mingi räige kontroll ja kord. On ka täna ümberteed nendest kontrollidest leitud. Lihtsalt motiiv on erinev (ühel juhul plaan ja teisel isiklik raha). Ja keemiad on paremad.

Kas sa iseendale vastu ei räägi, mõni hetk tagasi üritasid tõestada, et nõukaaja toit oli puhas, kuid teised foorumlased tõid välja, et tol ajal keegi tegelikult eriti ei kontrollinud, kuidas nitraate fosfaate ja jumal teab mida põllule uhati ja mis loomad pärast sisse sõid, siis nüüd tood uue väite kuidas kolhoosi põllule võibolla tõesti natukene visati väetisi (mis sai puhtast NSVLi aja toidust?), aga nüüd uhatakse kordades rohkem ja kontroll on ikka olematu. Ma julgeks väita, et kui tollal tehti kontrolli rohkem nn moe pärast, siis tänapäeval peaks põllumees kontrolliga vahele jääma, siis sanktsioonid on hoopis teist laadi, kui tollal, kui pigistati lihtsalt silm kinni.

Lisaks minuteada tänapäeva koolitoidus mingeid sulfitis hulpivaid kartuleid ikka ei kasutata(muide sama teksti kasutas ka kesikute pasaleht Pealinn suurfirmade kaubakettide kartulitoodete kohta, mis hiljem avalikult ümber lükati). Jah kotletid on tõesti samasugused, mida poest ostetakse, kuid mina ei kirjutaks kuidagi väitele alla, et praegune koolitoit on kehvem, kui NSVLi aegne (E-aineid võib küll rohkem olla, kuid kõik E-ained ei ole veel "mürk"). On õnnestunud mõned korrad paari seminari raames ka tänast koolitoitu süüa. Võrreldes nende klimbimakaronidega, mida mina nõukaajal manustama pidi, on vahe nagu öö ja päev. Eesti kanalitest jooksis hiljuti veel saade Eesti parim koolikokk, seal sai vähemalt mõningase ülevaate, mis materjale söögitegemiseks kasutatakse. Võiks oma nõukanostalgiaga ikka mingit piiri pidada ja kiidulauluga "puhtale nõukaaegsele toidule" koomale tõmmata. Mõnel mehel on see "ostalgia" kasvanud ikka üle igasuguste piiride. No kohe absoluutselt ei soovi, et lapsed tänapäeval peaks sellist koolitoitu sööma, nagu mina nõukaajal.

[Kapten Trumm]

Kas sa iseendale vastu ei räägi, mõni hetk tagasi üritasid tõestada, et nõukaaja toit oli puhas, kuid teised foorumlased tõid välja, et tol ajal keegi tegelikult eriti ei kontrollinud

Sööklatoitu ja pooltoodetesse tollal sellistes kogusest keemiat, nagu täna pannakse, ei pandud. Lihtsalt seda keemiat sellises valikus tollal ei eksisteerinud. Vorstitoodetes oli tollal ainus keemia säilitusaine (naatriumnitrit või kaaliumsorbaat). Seda on lihtne kontrollida - omaaegsed retseptid on säilinud. Nitraadid ja pestitsiidid on toidus ka täna. Tõenäoliselt vahepealse arengu tõttu väiksemas, kuid ühtlasemas koguses. See, et täna pole tooted ühe või teise "varjundiga", ei tule mitte nende puhtusest ja materjali kvaliteedist, vaid rohkest keemia kogusest. Tasub lugeda Fucsi meenutusi, mis toimus Rakvere lihakombinaadis peale erastamist. Mis siin segaseks jäi?

Lisaks minuteada tänapäeva koolitoidus mingeid sulfitis hulpivaid kartuleid ikka ei kasutata(

Ei vasta tõele, kasutatakse neid pea igas, söökla-tüüpi söögikohas sh koolides.

Võrreldes nende klimbimakaronidega

"Klimbimakaronid" oli sitasti tehtud toit, kus tõenäoliselt mingeid keemilisi "lisasid" peale soola polnudki. Nisu makaronide tootmiseks tuli üldiselt USA-st. Täna asendab seda mingi pastatoit, mis sisaldab a)maitsetugevdaja (kompleksmaitseainest) b)paksendaja (sellega tehakse see mögin). Täiesti kahjulikud lisad. Ahjaa, juust kah, millest tuli see, et omaaegne juust läks kiiresti koledaks ja hallitama, aga tänane mitte?

[Roamless]

Sööklatoitu ja pooltoodetesse tollal sellistes kogusest keemiat, nagu täna pannakse, ei pandud

Oot oot, aga põllud, kuhu taimekaitsevahendeid ja nitraate uhati (oli ju suur probleem Eestis siseveekogude eutrofeerumine nitraatide fosfaatide meeletu kasutamise tõttu, mis drastiliselt kukkus 90-ndatel) tollal tunduvalt suuremates kogustes kui praegu, kas nende jääke sinu arvates sööklatoitudes ei olnud? Minuarust on tänapäeval illusioon, et sõime nõukaajal "puhtamat toitu", sest E- aineid kasutati vähem, kuid igasuguste mürgiste taimekaitsevahendite ja muu mudru kasutamisel olid hoopis tunduvalt vabamad käed, seega teoreetiliselt oli võimalus, et manustasid tollal tervisele tunduvalt kahjulikumat toitu.

[toomas tyrk]

Ja ei maksa arvata, et täna nt lämmastikväetisi põllule ei lahmita, kui kasum/ellujäämine mängus. Ühesõnaga, ei väida, et siis asjad korras olid, kuid vale on eeldada, et täna on mingi räige kontroll ja kord. On ka täna ümberteed nendest kontrollidest leitud. Lihtsalt motiiv on erinev (ühel juhul plaan ja teisel isiklik raha). Ja keemiad on paremad.

Ja ongi nii või? Et lihtsalt ütled, et on mingid ümberteed, ja kohe ongi olemas?

Võte loe eneseharimiseks kuidas Eestis see värk on reguleeritud ja kontrollitud, mitte ära aja lihtsalt jahu.
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680

[Kapten Trumm]

Oot oot, aga põllud, kuhu taimekaitsevahendeid ja nitraate uhati (oli ju suur probleem Eestis siseveekogude eutrofeerumine nitraatide fosfaatide meeletu kasutamise tõttu, mis drastiliselt kukkus 90-ndatel) tollal tunduvalt suuremates kogustes kui praegu, kas nende jääke sinu arvates sööklatoitudes ei olnud? Minuarust on tänapäeval illusioon, et sõime nõukaajal "puhtamat toitu", sest E- aineid kasutati vähem, kuid igasuguste mürgiste taimekaitsevahendite ja muu mudru kasutamisel olid hoopis tunduvalt vabamad käed, seega teoreetiliselt oli võimalus, et manustasid tollal tervisele tunduvalt kahjulikumat toitu.

Inimeste tervis räägib, et täna on toit kahjulikum. Lihtne. Sellist diabeedi, närvihäirete, ülekaalu jne epideemiat tollal polnud. Toit on mõistagi üks komponent, aga mulle näib, et sõltumata meetoditest oldi siis inimeste tervise osas edukamad. Muidugi sellest arusaamine nõuab tublisti tööd, sest tänased eduraportid kipuvad ajaloos algama 1992. aastast. Miks, võite ise arvata.

Vaadates hektarisaake 1987 ja 2017, ilmselt rohkem küsimusi ei teki.

[Illike]

Sööklatoitu ja pooltoodetesse tollal sellistes kogusest keemiat, nagu täna pannakse, ei pandud. .

Ei saa mitte vaiki olla, kui hakatakse üldistama ja mingist müstilisest keemiast jahuma. Ma lähen turri sellise asja peale.
Teeme endale selgeks mis asi see keemia on? Keemia on üks elu alustalasid. Ilma keemiata me ei klõbistaks siin klahvide taga. Kogu toit ongi üks keemia, erinevad aatomid erinevas järjestuses.
Võtame näiteks soola - NaCl lausa kaks keemilist ainet, naatrium ja kloor.
Või suhkur - C12H22O11.
Jällegi puhas keemia. Palun mitte neid hirmsaid üldistusi.

[Kapten Trumm]

Ja ongi nii või? Et lihtsalt ütled, et on mingid ümberteed, ja kohe ongi olemas?
Võte loe eneseharimiseks kuidas Eestis see värk on reguleeritud ja kontrollitud, mitte ära aja lihtsalt jahu.
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680

Ma pole öelnudki, et ei kontrollita, ka "omal ajal" kontrolliti. Suurem kontroll algas siis, kui see nitraaditeema ületas meediakünnise.
Lihtsalt, nagu tollal, on ka täna sellest ammu ümbermineku kohad leitud.
Tasub nt vaadata, kas väetisekülvik käib põllul otsast otsani või jäetakse kuskile äärde mõne töökäigu laiuselt väetis panemata.
Edasi pole vist vaja seletada.

[Roamless]

Inimeste tervis räägib, et täna on toit kahjulikum. Lihtne. Sellist diabeedi, närvihäirete, ülekaalu jne epideemiat tollal polnud. Toit on mõistagi üks komponent, aga mulle näib, et sõltumata meetoditest oldi siis inimeste tervise osas edukamad. Muidugi sellest arusaamine nõuab tublisti tööd, sest tänased eduraportid kipuvad ajaloos algama 1992. aastast. Miks, võite ise arvata.

Tunnistan eksimust, sulfitis leotatud kartuleid on koolitoidus kasutatud, kuid Trummi allpool toodud väide on absoluutsel vale tänaseks päevaks,

Ei vasta tõele, kasutatakse neid pea igas, söökla-tüüpi söögikohas sh koolides.

sest sulfitikartulile on lapsevanemad vee peale tõmmanud.
http://sakala.postimees.ee/3361449/kool ... tud-kartul

Inimeste tervis räägib, et täna on toit kahjulikum. Lihtne. Sellist diabeedi, närvihäirete, ülekaalu jne epideemiat tollal polnud. Toit on mõistagi üks komponent, aga mulle näib, et sõltumata meetoditest oldi siis inimeste tervise osas edukamad. Muidugi sellest arusaamine nõuab tublisti tööd, sest tänased eduraportid kipuvad ajaloos algama 1992. aastast. Miks, võite ise arvata.

Mitte toit pole hirmsasti kahjulikum, vaid valik on suurem ala 100 erinevat vorsti, mitte nagu nõukajal, et stepivorsti kas on või ei ole, kefiir on eile, üleeilne või seda lihtsalt ei ole, muud valikut polnud. Samas on tarbitavate suhkrute kogused tunduvalt suurenenud, lisaks väheliikuva eluviisi süvenemine suurendab paksuksmineku riski veelgi. Valest otsast alustad, peaksid vaatama pigem sellest otsast, et mõningate toitude kalori ja suhkrusisaldused on tõusnud.

[Kapten Trumm]

Väike eduraport viimase 8 a kohta, millele viitab?

Mitte toit pole hirmsasti kahjulikum, vaid valik on suurem ala 100 erinevat vorsti, mitte nagu nõukajal, et stepivorsti kas on või ei ole, kefiir on eile, üleeilne või seda lihtsalt ei ole, muud valikut polnud. Samas on tarbitavate suhkrute kogused tunduvalt suurenenud, lisaks väheliikuva eluviisi süvenemine suurendab paksuksmineku riski veelgi. Valest otsast alustad, peaksid vaatama pigem sellest otsast, et mõningate toitude kalori ja suhkrusisaldused on tõusnud.

Ühiskonnaprotsessidel ongi kulinaarselt öeldes "vorstil 2 otsa". Kunst seisneb nende otste vahel balanseerimises.
Toidutootjatele täieliku tegevusvabaduse andmine toob koos kvaliteeditundega kaasa vältimatult tervisehädad.
Paraku on ülesöömine looduslik refleks (ka loomad söövad üle, kui toitu piisavalt).
Väga ekstreemne näide oleks Põhja-Korea, kus inimesed on poolnäljas, kuid kus tõenäoliselt taolisi terviseprobleeme pole.
Meie häda selles balansseerimises ongi liigne "küll turg reguleerib"-lootmine.
Kes ei usu, vaadake ülalolevat, ametlikku Terviseameti* graafikut.
Uskuge, 1987. a graafikut poleks selles skaalas nähagi.

*metformiin on vere suhkrutaseme alandmiseks kasutatav ravim, mida kasutatakse II tüübi ehk omandatud diabeedi korral veresuhkru kontrollimiseks.
Selle tarbimise 1,5 kordne kasv 4 aasta jooksul tähendab, et probleem on pehmelt öelda epideemiline.

sest sulfitikartulile on lapsevanemad vee peale tõmmanud.
http://sakala.postimees.ee/3361449/kool ... tud-kartul

Kõigele vaatamata on siin ka väiksed arengud, viimane suurem võit oli rämpstoidu ärakeelamine kooli puhvetites.
Kui saaks koolitoidule raha juurde ja laualt minema selle keemia, siis on olemas unikaalne tööriist laste tervise kontrollimiseks.
Sest tänased Tallegi kondilihamassist tehtud pihvid jne on siiski majanduslik probleem - napib personali ja kvaliteetne materjal on kallis.
Hiljuti tegin kodus katse - koolis pakutav paneeritud kala. Harutasin selle tainakihi maha ja kaalusin üle. 50% oli kala ja 50% tainas.

[Fucs]

Minu koolitoit oli tasuta ja kvaliteetne. Kooli direktor oli muidugi ka legendaarne kõvakäeline koolipapa Otto Amer, kes nii ebakompetentsed kui ka näo poolest ebameeldivad tegelased õpetajate kui ka teenindava personali seast pikemata ukse taha kupatas. Lähiümbruse majandite ja ettevõtetega sai koolijuht hästi läbi ning sealt see tasuta toit ja ettevõtete spordirajatiste kasutamine kehalise tundideks. Mingil ajal mäletan küll ka valitud nägudelt toiduraha korjamist, vist olid siis tüübid, kel kaitsvat majandi kätt pea kohal polnud.

Nu meil oli üks ja sama koolipapa ...mingil kooliperioodil
Mina nt. oli üks neist, eks ei saanud austet koolipapa kuulsas koolis tasuta süüa, kuna ma (meie pere) polnud kolhoosipere liige, vaid käisin kooli linnast. Teiste koolitoidu "plekkis kinni" mäletamistmööda Lembit Pärna nim kolhoos, Kalevipoja kolhoos , Hulja sovhoos, Viru kolhoos jms majandid ning ettevõtted (EPT nt).

Teiste juttude vaherepliigina:

* Minu ämma maja kõrval paarkümmend meetrit oli kolhoosi ajal nn "põllulennuväli", kust startisid ja kuhu maandusid ümberkaudsete kolhooside ja sovhooside Antonovi väetiselennukid, ning kus toimus pidev väetiste ja taimekaitsemürkide ümberlaadimine masinatelt lennukitele. Seal oli see maapind väetistest jms jamast nii läbi imbunud, et ei kasvanud üldse mittemidagi enam. Lisaks tulevad kohe meelde meie korduvad kuuseheki istutamise talgud juba pärast kolhooside lõppu, kus me üritasime 1992;1994;2000;2005 sinna ühte ja samasse kohta siis seda kuusehekki jäärapäiselt istutada ja jätkuvalt andsid kõik kuusekesed kohe otsad (või andsid otsa veidi hiljem, kui sai katsetatud mulla juurdetoomist mujalt). Nüüd 2014 next & last try ja hakkas täpselt samas kohas lõpuks midagi kasvama. Eks ole näha, kui kauaks seda ilu seal on.

* Nüüd EV-s (alates ~2003) on kindlaks määratud vastavad maa-alad, kus kitsendustena kirjas "nitraaditundlik ala", "kaitsmata põhjaveega ala", "sanitaarkaitseala", "valgala reostuskaitsevöönd" jms kus on rangelt limiteeritud või keelatud väetiste kasutamine. Noh, seda kõike küll jah meie põhjavee, mitte toidulaua kaitsmiseks (samas ka vesi on üks osa toidulaust eksole). Toidulaua kaitsmiseks peaks olema vastavad igasugused pädevad (või "pädevad") EU normid ja direktiivid.

* Tänasel päeval peaks koolid saama oma "kartulid ja muu väärtkraami" otselepingutega talunikelt ja ka suurematelt põllumajandustootjatelt. Kas otsivad (kogukond) ise tarnija, või aitab KOV ühishangetega. Selles suhtes peaks olema nagu vabad käed eelistustele, kellelt mida võtta ja ühele keskmisele või väiksemale koolile peaks piisama ka mõnest talunikust, või lausa ökotalunikust, kui soovi ja raha on.

* Põhiväetised peaks olema jäänud üldjoontes umbestäpselt samadeks, mis nõuka ajalgi, aga peamine erinevus peaks olema nüüd just igasuguste taimekaitsevahedite valikus. Ma ei tea täpselt, pole põllumees. Töö käigus kõrvalt kuulen vahel miskit teemakohast juttu. Huvitav oleks muidugi eneseharimiseks teada, kui suur on näiteks mineraalväetiste ja naturaalväetiste kasutamise suhe meie vabariigis praegu.

[Walter2]

Inimeste tervis räägib, et täna on toit kahjulikum. Lihtne. Sellist diabeedi, närvihäirete, ülekaalu jne epideemiat tollal polnud.

Ma ei kujutaks ette kui oleks vene ajal arstile hakanud rääkima et mul on stress, buliimia, närvid läbi, anoreksia, erinevad vaimsed töövõimetused jm. tolle aja mõistes ''mänguhaigused'' millest peavool täna pasundab. Isegi kui midagi oli siis enamjaolt neist ei räägitud. Kiirelt oleks simulandiks tembeldatud, halvemal juhul plangu taha suunatud. Kui käed-jalad otsas ja mõistus kah enam-vähem olid terve nõukogude kodanik, valmis riiki orjama. Ülekaalulisuse teket tolle aja kaupluste ''toidukülluse'' ja -valikute juures samuti mitte. Kui ehk nomenklatuuril ehk.

[Kapten Trumm]

Seda võiks nimetada "T-90 sündroom"
St automaatselt hakatakse otsima pettust või jama, jättes täiesti kõrvale varianti, et nii oligi (antud juhul siis tänaste elustiilihaiguste väiksem sagedus).
Siin teemas on eespool hekseldatud neid haigusevärke, elustiiliga seotud raskete haiguste (nagu insult, infarkt) üle oli arvepidamine ikka korras.
Mis sa arvad, kuidas need arvud oleksid tänasega võrreldes. Jätame selle väidetava statistika võltimise kõrvale.

[Roamless]

Kõigele vaatamata on siin ka väiksed arengud, viimane suurem võit oli rämpstoidu ärakeelamine kooli puhvetites.

Kooli puhvetites keelati rämpstoit ära juba ammu minuteada, see ei ole viimase ca kahe aasta teema. Minu 90-ndate alguse "vabaduse" tuhinas sai kooli baarist burksi, saiakesi ja limonaadi, millest paljud ka toitusid. Ärakeelamisest räägiti pikalt, aga tegudeni jõuti mälu järgi 2000-ndate teises pooles (võibolla ka suts hiljem). Muide, lisan veel, et ma ei ürita väita, et kogu toit oleks tänapäeval ohutu, kuid tuleb ise vaadata, mida sa sööd ja kui ajad näost sisse vaid burksi, saiakesi, komme ja limonaadi, siis pole ime, et varsti on suured tervislikud probleemid. Sama oleks, kui sa Trumm asuksid toituma ainult Läti sõrakonservidest, ampsaksid magustoiduks "surematut" Saksa keeksi ning kõik lõunad toimuksid burgeriputkas.
Võrreldes muude riikidega, on meil koolitoiduga küll praegu asjad suht korras, pigem on probleemiks toiduraha väike suurus. Näiteks J Oliveri kokasaatest tuli välja, et brittide koolitoit on äärmiselt lapsevaenulik, manustavad oma fish and shipse, lisaks muule rämpstoidule ja seda nimetatakse seal ametlikult "koolilõunaks". Igasugu juurviljadest võis ainult unistada ja lastel puudus ka harjumus nende söömiseks. Kahjuks tuntud telekokk oli oma positiivse kampaaniaga ikkagi kaotajaks jäänud, sest ei leitud piisavalt summasid asja muutmiseks. Sellega võrreldes on meil asjad ikkagi päris okeid ja kordan, olen söönud tänapäeva koolitoitu ja see on tunduvalt parema kvaliteediga ning maitsvam, kui oli Vene ajal. Vaevalt, et need veneaegsed "klimbimakaronid juustuga" mingist otsast tervislikumad olid.