Hiina arengud

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 3971
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Kontakt:

Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas PaganHorde »

Lisa offtopic-uks.
https://qz.com/760804/chinas-new-quantu ... able-code/

Tahame me või ei taha Hiina tõuseb tegijaks üsna pea. Venemaale jääb vist vasalliroll.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Loomulikult on võimalik, et hiina sõjastööstusse on kõik parem suudetud kokku korjata, aga vähemalt laiatarbe tehnika (pean silmas mitte nuti-tuti asju, vaid masinad) pole siiani Eestis teab mis kõrge mainega (analoogselt vene asjadega). Mulle kingiti hiljuti hiina päritolu mootorsaag, millega natuke töötades saab üsna lihtsalt aru, mismoodi seal asju tehakse. On võetud lihtsalt Stihli eelmine mudel ja tehtud midagi samasugust. Paraku on ka kurat detailides ja kohe avastad, et kui lääne (ka tsehhi) saagidel pannakse bensiini ja õli 50:1 või 40:1 vahekorras, siis hiina asjal on see 25:1 ja sissetöötamisel üldse 20:1. See räägib millest? Liikuvad osad on tehtud suvalisest materjalist ja et see vastu peaks, pannakse määrdeainet rohkem. Tõsi, hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, kui analoogse suurusega Stihli saag maksab 600 eurot, siis koopa-hiinakas maksis alal 50. Tõsi, kohe tuli osta korralik saekett, sest originaal oli tehtud vist konservikarbi plekist.

Umbes sama juttu on kuulda ka hiina omatoodangu autode ja mootorrataste kohta. Võib-olla see nüüd kõik paraneb ja varsti pole teema, aga hetkel mingit maailmakvaliteeti ei paista. Sest kui tarbekaubad on sitad, on tavaliselt kehva ka sõjatehnika (ka NSVL ajal oli sedasi).
First launched in 2005, Taihang engines have been deployed by the People's Liberation Army Air Force in five air force regiments. Various fighter jets are also equipped with the engine, including the J-11B and J-15 carrier-based fighter jets. So far, there have been no crashes due to engine failure among fighter jets equipped with Taihang engines.
Domeenilaiend .cn viitab hiina enda allikale? Miks arvad, et seal pada ei panda?
Muide, J-11 ja J-15 on mõlemad kahemootorilised lennukid, nt Soomes pole ka kaotatud ainsatki lennukit mootoririkke tõttu. Sõnastus on osav (no crashes).
Mis muidugi ei tähenda, et mootoririkkeid pole olnud. Ka Soomes, soome töökultuuri ja USA kvaliteedi juures on korduvalt lennukid pöördunud koju ühe töötava mootoriga. No crashes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:... kohe tuli osta korralik saekett, sest originaal oli tehtud vist konservikarbi plekist.
...
Sellele järgneb kiire lati vahetus, sest selle õlitus ei tööta korralikult. Kui aeg-ajalt pudelist õli lati peale valada, saab täitsa toimetada.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Gideonic »

Eks ta ole, loomulikult on väga kerge selle punahiina ülistamisega üle piiri minna. Nende odavtooted saranselt 90ndate omadele ei kannata enamasti kriitikat, korruptsiooni rumalust ja mõttelaiskust on seal endiselt kõvasti ning reaalse innovatsiooniga on, eriti rahvaarvu vaadates, lood ikka üsna nadid (kasvõi seesama Economisti toob Zhensen'i metropoli uued suundumused välja kui meedliva erandina). Samas Hiinal on luksus olla kohati 4x ebaefektiivsem kui USA või 10x ebaefektiivsem kui Venemaa (ostupariteediga SKP järgi elaniku kohta on see vahe aga oluliselt alla 2x ning kiiresti kahanev).

Lihtsalt tihti inimestega rääkides mulje jäänud (ei süüdista kedagi siit) nagu tegu oleks mingi "küll potentsiaali näitava, kuid endiselt 3. maailma paariariigiga" Kus on rannikul mõned ülerahvastatud linnad ning muidu džungel ja tagurlikud riisipõllud. See väide, arvestades Hiina praegust keskklassi suurust (mis on suurem kui Venemaa rahvaarv), kindlasti enam ei päde. Näiteks on viimase 10 aastaga Hiinast saanud selgelt maailma kõige parema transpordi-infrastruktuuriga riik. Loomulikult on neil ka selles osas olnud probleeme kvaliteediga ning isegi suuremaid skandaale (kui üks uus raudteesild näiteks kokku kukkus), ning "valge elevandi" projekte, mis on sarnases seisus praegu nende Hiina kummituslinnadega, siiski ei ole see midagi võrreldavat Venemaaga.

Näiteks Mitmerealiseks kiirteeks (Expressway) kvalifitseeruvat teed on praeguse seisuga:
  • Eestis 115 km (2011 aasta andmed)
  • Venemaal 806 km (2016 aasta andmed)
  • Indias 1324 km (2016 aasta andmed)
  • Saksamaal 12 917 km (2013 aasta andmed)
  • USAs 77 017 km (2017 aasta andmed)
  • Hiinas 131 000 km (2017 aasta andmed)

Praeguseks on Hiina sisemaal kiirteevõrk sisulselt valmis, kui veel 5-6 aastat tagasi oli täitsa poolik (2014, 2015 ehitati umbes Saksamaa jagu teed juurde iga aasta).
Wikist võetud pildilt on see hästi näha. Siia on joonistatud ainult kiirteed. Kõik mis ei ole katkendlikud jooned, on juba valmis. Nagu näha jäävad pooleliolevad juba pigem kohtadesse, kus rahvastik on ikka väga hõre võrreldes rannikuga:
Pilt

Samamoodi raudteega. Kui me siin vaidleme Rail Baltic'u mõtekuse üle, siis Hiina kiirraudteed (roheline on üle 200km/h, sinine on üle 300 km/h) on 2016 aasta lõpu seisuga sellised:
Pilt

Sama trend on igasugu (tegelikut küll suht tuimade ja väheütlevate numbrite) võrdemisel, nagu päikesepaneelide ja tuuleparkide arv ja tootmine (mõlemat toodab Hiina rohkem kui ülejäänud maailm kokku), industriaalrobotite kasutuselevõtt, superarvutite hulk ja võimsus jms. Eks selle kõige osas tuleb olla ettevaatlik, nagu ka NSVL'i 60ndate kiirekasvulised numbritega, kui teatavasti kohe kohe pidi mindama USAst ette.



Sellest kõigest hoolimata ikka, loomulikult keskmine Hiinlane elab üle mõistuse sitast, toodab elaniku kohta jube vähe, ei oma mingeid õiguseid ning on Lääne mõistes harimatu ( maailma Top 500s on Hiina ülikoole ainult 7, kui Itaalial 17, Venemaal jälle sama palju kui Eestis, 1 :D) jne. Olen täiesti nõus et Hiina võimsust hinnatakse Läänes kohati ka palju üle. Lihtsalt et ei ole Hiina kõiges nii Venemaa sabas sibav hädine 3. maailma pätakas nagu Vene meedias pigem näidatakse.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Kilo Tango »

Hiinaga on väga lihtne - neil on muule maailmale müüa pea ammendamatut ressurssi - 2,6 mlrd usinat kätt, mis on kinnitatud vähenõudlike kandajate külge. Selle ressursi varal on pikalt elatud. Et asjad perspektiivi panna piisab mainida, et KOGU USA rahvaarv on Hiinas pärast koma.

Oma pojale just seletasin eile, (see kurtis, et haridussüsteem on paha) et kümned miljonid hiinlased oleks väga õnnelikud sellise hariduse üle, mida tema siin naudib ja ihuvad hammast kõikide tema tulevaste töökohtade peale.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Kilo Tango »

Gideonic kirjutas:...

Näiteks Mitmerealiseks kiirteeks (Expressway) kvalifitseeruvat teed on praeguse seisuga:
  • Eestis 115 km (2011 aasta andmed)
  • Venemaal 806 km (2016 aasta andmed)
  • Indias 1324 km (2016 aasta andmed)
  • Saksamaal 12 917 km (2013 aasta andmed)
  • USAs 77 017 km (2017 aasta andmed)
  • Hiinas 131 000 km (2017 aasta andmed)
...
Tegin selle kohta parema tabeli - kiirteede suhe kogu teedevõrku:

United States 11,5%
Hong Kong 11,1%
United Arab Emirates 6,2%
Luxembourg 5,2%
Malta 4,8%
Bhutan 4,6%
Croatia 4,3%
Mexico 3,9%
South Korea 3,8%
Portugal 3,6%
Madagascar 3,4%
Oman 3,2%
Azerbaijan 3,1%
Chile 3,1%
China 2,8%
Switzerland 2,6%
Jordan 2,4%
Spain 2,4%
Israel 2,4%
Taiwan 2,4%
Germany 2,0%
Peru 2,0%
Slovakia 2,0%
Honduras 1,8%
Tunisia 1,8%
Greece 1,8%
Saudi Arabia 1,8%
Puerto Rico 1,7%
Canada 1,6%
Syria 1,6%
Paraguay 1,5%
Kosovo 1,4%
Serbia 1,4%
Italy 1,4%
Austria 1,4%
Venezuela 1,3%
Malaysia 1,3%
Cuba 1,3%
Cyprus 1,2%
Algeria 1,2%
France 1,2%
Trinidad and Tobago 1,1%
Belgium 1,1%
Guatemala 1,1%
Iran 1,1%
Ireland 1,1%
Bangladesh 1,0%
Panama 1,0%
Czech Republic 0,9%
United Kingdom 0,9%
Romania 0,8%
Egypt 0,8%
Vietnam 0,7%
Poland 0,7%
Japan 0,7%
Georgia 0,6%
Brazil 0,6%
Nicaragua 0,6%
Turkey 0,5%
Belarus 0,5%
Norway 0,4%
Pakistan 0,4%
Australia 0,4%
Lithuania 0,4%
Hungary 0,4%
Sweden 0,4%
Indonesia 0,3%
Argentina 0,3%
Thailand 0,2%
New Zealand 0,2%
Costa Rica 0,2%
Estonia 0,2%
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Gideonic »

Kilo Tango kirjutas: Tegin selle kohta parema tabeli - kiirteede suhe kogu teedevõrku:

United States 11,5%
...
China 2,8%
...
Siin on sul USAga küll midagi rappa läinud.

Hiina: 131 000/4 696 300 * 100% = 2.78%
USA: 77 017/6 722 347 * 100% = 1,15%
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Kilo Tango »

Gideonic kirjutas:...

Siin on sul USAga küll midagi rappa läinud.

Hiina: 131 000/4 696 300 * 100% = 2.78%
USA: 77 017/6 722 347 * 100% = 1,15%
Usaldasin liigselt Excelit.
toomasv
Liige
Postitusi: 488
Liitunud: 07 Aug, 2014 17:52
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas toomasv »

Tore tabel. Kiirteede kohta. Kõige krdim asja juures, et 6 kohal on Bhutan..... :wall: Riik, mis asub kuskil Middle off Nowhere. Nii palju kui mina mäletan, siis vähemalt 20 aastat tagasi oli veel peaaegu täiesti suletaud, nagu Mustangi seal lähedal. nad on astunud pika sammu tulevikku. Seda tabelit vaadest käis peas läbi mõte et need valgustatud tüübid lasid teha umbes 20 km kiirteed või veel vähem ja rebisid ennast kohe 6 kohale, sest teid, mida saab teeks nimetada, ongi kokku umbes 400 km. Ja see ei ole halvakspanu, lihtsalt näitab statistika olemust.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Gideonic »

Hiinalsed liiguvad viimaks ka individuaalvarustuse ja relvastuse osas vaikselt tänapäeva. Siiski endiselt Lääneriike kopeerides:

Uus käsirelvade seeria nii ekspordiks kui PLAle (väga ACR/SCAR maiguline):
5,56mm:
Pilt
7,62mm:
Pilt

Uus Kamo (digilaigu asemel multicam'i analoog):
Pilt
Pilt
Pilt
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas nimetu »

See püss meenutab jubedalt FN FNCd tegelikult.
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas aht0 »

..ja "7,62mm" asemel on teisel pildil seesama "5,56mm".

Oot. NATO moon? Oleks oodanud pigem 5,45mm..
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Gideonic »

aht0 kirjutas:..ja "7,62mm" asemel on teisel pildil seesama "5,56mm".

Oot. NATO moon? Oleks oodanud pigem 5,45mm..
Jah, pilt sai valesti kopeeritud. Antud relvi on neil nii NATO, vene- kui ka hiina kaliibrites saadaval, antud pildid on ekspordiks mõledud relvadest. 5,45mm muide ei ole hiinlastel endal kasutusel olnud. Neil on oma kaliiber, 5,8x42mm

Siin on galerii, kus on rohkem pilte nii NATO: 5,45x45mm, 7,62x51mm kui ka vene 7,62x39mm versioonidest (pildid võetud china-defence foorumist).
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas aht0 »

Gideonic kirjutas: Jah, pilt sai valesti kopeeritud. Antud relvi on neil nii NATO, vene- kui ka hiina kaliibrites saadaval, antud pildid on ekspordiks mõledud relvadest. 5,45mm muide ei ole hiinlastel endal kasutusel olnud. Neil on oma kaliiber, 5,8x42mm
Taotluslik? Mäletan et iidsete Hiina Type-56 klotsidega oli mingi analoogne teema, vene moon ja salved sobisid sellele aga vastupidi ei tahtnud kuidagi töötada, vähemalt salved mitte.. Relvur väitis et ka hiina 7,62x39 moon olevat mm murdosad "õigest" mõõdust suurem..
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Hiina arengud

Postitus Postitas Kriku »

Eile laekus kiri ühelt akf-ilt, kes juhtis tähelepanu, et foorumis võiks olla üldisem Hiina teema. Tõepoolest võiks - ja kui arhiivis kaevata, siis tulid mõned varasemad üritused selles suunas välja ka. Nelja pisiteema ühendamisel sai terve lehekülje kokku.

Siia siis palutakse postitada Hiina kaitsekulutuste, kaitsepoliitika ja maaväe kohta. Mereväe teema on ning jääb eraldi: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... +laevastik
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], mersu66 ja 10 külalist