Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Lemet]

...kogu aeg õllepudel nina ees....

Arvestades õlle kättesaadavust toona ei pea see väide väga vett...

[Kapten Trumm]

Kättesaadavuse piiramine (mäletan kuiva seaduse ajast, et kolhoosipoest "sai kätte" alates kell 14.00) ongi üks alkoholi tarbimise vähendamise võte.
Lihtsalt "avatud piiride" süsteemis pole see toimiv.

Tallinnas on küll vähemalt magalapiirkondades volbriööl suht vaikne - võrreldes sellega, mis toimus linnas nt 1990ndatel. Ei saa kätte - ei saa ka end pildituks juua. Sest kel selline kihk on, sel kodus varud ei püsi ja piiramine toimib hästi.

Noorte hulgas hakkas avalik lakkumine pihta seal 1991 aasta paiku, kui koolid ei suvatsenud enam eriti kontrollida (ja polnud endist jõudu ka enam). Tolle aja koolipeod olid juba ohjeldamatu joomapidu, mida sai teha täitsa kooli ruumides ja täis võtsid kõik, kel kõrist alla läks. Mäletan, et 1990 Leningradis ei küsinud tänavaputkas keegi viinapudeli ostja vanust - milletaoline tegevus meil eriti mõeldav nagu polnud.

Aga selle va spordiga polegi midagi keerulist, vaja on lihtsalt kehtestada üks täiendav riigieksam kehaline kasvatus (KVKT-1), leida hindajad ja teha see kohustuslikuks nii põhi- kui keskharidust tõendava diplomi saamisel (vormis arvestatud, mittearvestatud ja mittearvestatu saab oma lõputunnistuse siis, kui katse on positiivselt (190 p) sooritatud. Kui meil sooritab 90% esimesel katsel selle gümna lõpus ära, on päris hästi kohe (kaitseväes pool kuni 2/3 esimesel katsel ei soorita ja seal on tegemist poistega ja populatsiooni parima osaga). Loota sellele, et inimestele tuleb aru pähe, ei ole mõtet (Euroopas samad probleemid). Täna KV tulemuste järgi on 18-aastastest võimelised KVKT-1 sooritama positiivselt ehk 1/6 populatsioonist või veel vähem. Mis on nutune.

1994 oli Riigikaitse akadeemia sisseastumiskatsetel vaja maksimumpunktide saamiseks "pumpades" teha 30 sekundi jooksul 36 pumpa (muid alasid ei mäleta).
Täna annab Sisekaitseakadeemias sama asi maksimumpunktid 2 minuti jooksul 40 korda.

[Kriku]

Näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste esmase haigestumise statistika, mis on otseses seoses kehalise aktiivsusega.

Samast allikast:

Osaliselt on seda põhjustanud sotsiaal-majanduslikud mõjud (arstiabi kättesaadavus, sh diagnostikavõimaluste paranemine, andmekogude kvaliteedi tõus jms).

Samas puutub see kõik vähe teemasse, sest üsna kindlasti ei ole südame- ja veresoonkonnahaigused ajateenistuse ealiste noorte probleemide hulgas olulisemad.

[Kapten Trumm]

Sõna "osaliselt" tuleb väga suure rõhuga võtta.

[Kriku]

Selle kohta pole allikas midagi öeldud.

[Z03]

mis on otseses seoses kehalise aktiivsusega.

Ei ole otseses seoses. Vähene liikumine on südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. See on oluliselt erinev otsesest seosest. Otsene seos oleks, kui inimene pärast füüsilist pingutust (metsajooksu) infarkti saab, aga ka see poleks nii üheselt mõistetav. Sport on samuti terviserisk, kui arutult rabelema hakata.

Aga selle va spordiga polegi midagi keerulist, vaja on lihtsalt kehtestada üks täiendav riigieksam kehaline kasvatus (KVKT-1), leida hindajad ja teha see kohustuslikuks nii põhi- kui keskharidust tõendava diplomi saamisel (vormis arvestatud, mittearvestatud ja mittearvestatu saab oma lõputunnistuse siis, kui katse on positiivselt (190 p) sooritatud.

No vat kui hea, et keegi varem sellise idee peale pole tulnud. Muidu poleks mul ühtegi koolitunnistust ette näidata. Ainult lõpetamata põhiharidus.

[Kriku]

Paraku on vähemalt 1980ndatega võrreldes alkoholi tarbimisrekordite kahtlane au EV perioodis (12,59 liitrit absoluuti elaniku kohta, 2007. a)
ENSV rekond 1980ndates oli 10,9 liitrit 1981 ja peale Gorba "kuiva seadust" (loe eri piiranguid) langes see 7 liitri kanti.

Siin väidetakse, et enne Gorbatšovi poliitikat 11,6 liitrit:

Enne Gorbatšovi alkovastase kampaania algust Eestis veelgi rohkem kui praegu ehk absoluutalkoholi tase elaniku kohta oli enne perestroikat 11,6 liitri kandis. Tänu alkovastasele üldriiklikule kampaaniale langes see 1988. aastaks 6,2 liitrile, ja see tase on praegugi eestlaste jaoks kättesaamatuks unistuseks. Langus oli tegelikult kõigis toonastes liiduvabariikides 32-52%.

Mine võta kinni, mina ei oska hinnata, kuidas need arvud on saadud

[Kriku]

https://www.riigiteataja.ee/akt/852525

Akf piirdus allikat tsiteerides enne vaid ühe diagrammiga. Vaatame lähemalt, mis seal kirjutatakse.

Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005-2020 kinnitamine

SVH vähendamise põhilised mõjurid on: regulaarne füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, suitsetamisest hoidumine, vererõhu- ja kolesteroolitaseme kontroll, tervise väärtustamine ja psühhosotsiaalsed tegurid.

Tallinna Pedagoogikaülikooli spordisotsioloogia labori andmed (1992., 1996., 2003. a) näitavad, et keskkooliõpilaste sportimisaktiivsus on püsinud viimasel aastakümnel põhiliselt samal tasemel – vähemalt 2 korda nädalas harrastab liikumist (kehalise kasvatuse tund välja arvatud) kaks kolmandikku poistest ja mõnevõrra vähem tütarlastest, kusjuures viimaste sportimise ja liikumisharrastuse määr on kasvanud. Intensiivset liikumist saavad poisid keskmiselt 3–4 ja tütarlapsed 2–3 tunni ulatuses nädalas (Arvisto et al., 1995, Noormets, 1998, Kaal, 1998). 90% õpilastest osaleb kõigis või enamikus kehalise kasvatuse tundides (Harro et al., 2004).

Viimasel kümnendil on eestlaste toitumisharjumused muutunud paremuse suunas. Kõige markantsemad muutused on aset leidnud toidurasvade tarbimises. Loomse rasvaine asendamine taimsega ja üldine toidurasvade kasutamise vähenemine on toimunud hüppeliselt. Kui 1990-ndate aastate alguses kasutas taimeõli peamise rasvainena toidu valmistamisel 28% küsitletutest, siis 2002. aastaks tõusis see 89%-ni.

Teiseks tähelepanuväärseks muutuseks eestlaste toitumiskäitumises on viimasel kümnendil nii värske köögivilja kui ka puuvilja tarbimise sageduse ja tarbijaskonna kiire kasv nii meeste kui naiste seas. Värske köögivilja tarbimine igal nädalapäeval on meeste ja naiste hulgas tõusnud ning oli aastal 2002 vastavalt 17% ja 27% (1998. a vastavalt 12% ja 20%). Eestis tehtud leibkonnauuringute alusel on meil köögiviljade, puuviljade ja marjade tarbimine päevas siiski alla 260 g, mis on oluliselt madalam Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatavast vähemalt 400 g päevas.

Suitsetamislevimuse iseloomulikeks suundumusteks viimasel kümnendil on olnud: kiire kasv pärast 1990. aastat ja vähenemistendents alates 1994. aastast peamiselt suurema sissetulekuga ja kõrgharidusega inimeste seas; üldine kasv kooliõpilaste seas kõikides uuritud vanuserühmades; tubakavaba keskkonna suurenemine väljaspool kodu; nõustamis- ja ravivõimaluste tekkimine tubakast loobumiseks.

Akf Kapten Trummi poolt tsiteeritud allikas on peale "sotsiaal-majanduslikud mõjude" ainsa tõusnud riskifaktorina nimetatud suitsetamise levikut.

[Kapten Trumm]

Vähemalt 2 korda nädalas trenni tegevad õpilased teeks Kaitseväe suht leebed kehalised katsed ära vähemalt 90% juhtudest.
See näit on tegelikult pool või alla selle.
Seejuures Kaitseväkke jõuab kogu populatsioonist 1/6 kuni 1/4, parim ja tervem osa.
Teist sama palju kukub välja juba arstlikus komisjonis.
Ehk siis 2 minuti jooksul suudab teha 70 kätekõverdust, 70 istesse tõusu ja joosta 3,2 km 13 minuti kandis 1/8 kuni 1/12 18-25 aastastest.
Ülejäänud seda ei suuda või tõenäoliselt ei suuda.

Milles kühvel?

[Kriku]

Ei mina tea, sina tsiteerisid seda allikat. Sead sa selle usaldusväärsuse nüüd kahtluse alla?

Allikas pärineb küll 2005. aastast ja sõjaväe katseid peaks tegelikult ka sellest aastast vaatama, et korrektselt võrrelda.

[Kapten Trumm]

Panen siia järgmise, riiklikele eduraportitele vastu rääkiva paha asja:



Nimetatud aineid kasutatakse II tüübi ehk nn elustiilidiabeedi kontrollimiseks.
Vaadake seda graafikut nüüd koos selle eduraportiga.
Metformiin (enim tarvitatav ravim) tarvitamine on nelja aastaga kasvanud 1,5 korda.
See pole vabamüügi köharohi, vaid retseptiravim, mida kirjutatakse diagnoosiga "diabeet".
Graafik on pärit Ravimiameti kodulehelt.

[Kriku]

Tore, aga kuidas see teemasse puutub?

Ja käsitleb see perioodi, mis on mitu aastat hilisem kui "eduraport".

[Kapten Trumm]

Ei mina tea, sina tsiteerisid seda allikat. Sead sa selle usaldusväärsuse nüüd kahtluse alla?

Allikas pärineb küll 2005. aastast ja sõjaväe katseid peaks tegelikult ka sellest aastast vaatama, et korrektselt võrrelda.

Ma võtsin sealt lihtsalt graafiku, üldine eduraport "paraneb", "areneb" jne ei paku mulle huvi. Näitajad seda ju ei kinnita. Allakäik post 1990 perioodil on pea igal pool.
Hea tahtmise juures võib analoogseid allakäiku illustreerivaid graafikuid leida veel ja veel:



Eriti (hale)naljakaks muutuvad need asjad siis, kui neid graafikuid õnnestuks pikendada nt 1980nda aastani tagasi ajalukku.
Mina näen tänaste õpilaste peal, et kui minu ajal joosti kehalise tunnis 5 km ja mängiti siis veel tund aega korvpalli, siis täna seda enam teha ei suudeta.

[Kriku]

Ma võtsin sealt lihtsalt graafiku, üldine eduraport "paraneb", "areneb" jne ei paku mulle huvi. Näitajad seda ju ei kinnita.

Seal tsiteeritakse uuringuid toitumise, kehalise aktiivsuse ja suitsetamise kohta ja mina küll ei oska öelda, miks nende tulemusi vähem "näitajateks" pidama peaks.

Hea tahtmise juures võib analoogseid allakäiku illustreerivaid graafikuid leida veel ja veel

Jälle:
1) kuidas see teemasse puutub?
2) "eduraportist" hilisem periood.

Kogu see puder ja kapsas läheb siit vist õige varsti eemaldamisele.

Mina näen tänaste õpilaste peal, et kui minu ajal joosti kehalise tunnis 5 km ja mängiti siis veel tund aega korvpalli, siis täna seda enam teha ei suudeta.

Mulle tundub, et see kogemus ongi sinu väidete peamine alus.

[Kapten Trumm]

Seal tsiteeritakse uuringuid toitumise, kehalise aktiivsuse ja suitsetamise kohta ja mina küll ei oska öelda, miks nende tulemusi vähem "näitajateks" pidama peaks.

Kõrval on südame-veresoonkonna haiguste graafik massiivses tõusutrendis, millest see siis (kui kõik "paraneb", "areneb" ja "täiustub")?
Näen siin olulisi kääre. Antud statistika kasv 2,5 korda kümne aasta jooksul ei tule keskmise eluea pikenemisest ega uutest seadmetest haiglas.
See tuleneb lihtsalt inimeste tervise halvenemisest. Sellele viitab ka kasvavad kaaluprobleemid, diabeedi sagenemine jne.

Üks uuring ka kehalisest:
http://www.tai.ee/et/instituut/pressile ... litamiseks

Mulle tundub, et see kogemus ongi sinu väidete peamine alus.

Ega ikka ei ole küll. Olen siia toonud kolm graafikut, kui neid südamehaigusi võib veel osalt põhjendada vanuse kasvu ja diagnostikavõimalustega, siis nt vohav II tüübi diabeet ja kaaluprobleemid räägivad natuke teist juttu kui "paraneb". Minu kogemus kinnitab seda, mis seal graafikutes paistab - noorte tervis on koledalt alla käinud. Näiteks 1980ndatel polnud Eestis II tüübi (ehk elustiili-) diabeet üldse mingi märkimisväärne teema. Täna on.