Tsiteeri:
Lennukikandjate ajastu võib olla lõppemas.
Mitte et ma sellel teemal eriti haritud oleks, kuid see teema tundub tiba keerulisem olevat kui seal artiklis näida üritatakse.
Lennukikandjad hoiaksid tegelikkuses päris suurt distantsi vastasest ning neid toetaksid suur hulk äärmiselt võimekaid hävitajaid (antud juhul pean silmas sõjalaevu mitte lennukeid). Lisaks, lennukid tagavad laevastikule unikaalse käepikenduse, mida ühelgi USA vastasel tegelikult pole. F/A-18 ulatus õhutõkestusmissioonidel on kuni ~700km (lisapaakidega isegi suurem ning F-35C pikendab seda ulatust ilmselt veelgi). Seega võib eeldada, et lennukikandjad hoiavad ennast võimalusel kusagil 600km raadiuses vastasest ja seda ala kaitsevad allveelaevade, hävituslaevade ja hävituslennukite kombineeritud võimekused.
Lisaks sellele on laevastik pidevalt liikvel ja neid on üsna keeruline keset suurt ookeani avastada. Ning isegi kui laevastik avastatakse, siis see ei tähenda, et neid on võimalik niisama ballistiliste ja tiibrakettidega tabada, sest nagu ma mainisin, nad on pidevalt liikvel. Ilmselt sellepärast Nõukogude Liit aretas kunagi tuumalõhkepeadega ballistilisi rakette, mille roll oleks olnud hävitada selliseid laevastikke. Kui täpsust ei ole, siis tuleb lihtsalt teha suurem pauk. Sellel on muidugi omad riskid, sest võib konflikti eskaleerida globaalse tuumasõjani ning ma usun, et on sellepärast pigem viimane meede.
Hiina on oma laevastikku arendanud nii, et sisuliselt igal alusel on mingi kogus laevavastaseid tiibrakette vms relvi. Idee on lüüa massiga, kuid seni peaks olema puuduseks just vajaliku info saamine sihtmärgi hävitamiseks (koht, kus USA lennukid annavad suure eelise) ja tegelikult ka vajalikus ulatuses opereerimine. Väiksematel alustel (ütleme alates korvettidest allapoole) on eriti suureks probleemiks nende haavatavus. Nad ei ole võimelised töötama päris iseseisvalt, sest nende kaitsemeetmed on piiratud. Järelikult peavad nad tõenäoliselt töötama kas suuremate laevade kattevarju all, mis tähendab, et tänu suurele hulgale alustele on laevastik ise kergemini avastatav (logistiline pool on meeletu), või siis töötama võimalikult hajutatult ja autonoomselt. Samas, omapäi uitavad alused võivad olla raskemini avastatavad, kuid on ka sellevõrra kergemaks saagiks USA kombineeritud võimekuste tõttu, sest nende enesekaitse võime on väga nõrk ja nende olukorrateadlikkus on praktiliselt null. Võimalik, et see on ka põhjus, miks Euroopas on fregatte rohkem kui korvette, sest korvettidele ei mahu kõik vajalikud süsteemid ära ja seetõttu on nende autonoomne võimekus puudulik. Kui korvettide võimekused sõjalisteks operatsioonideks on niikuinii piiratud, siis on juba mõistlikum minna aste kõrgemale või aste madalamale, näiteks lihtsamate patrulllaevade peale, mille peamised võimekused oleksid seotud rahuaegsete operatsioonide või vähese intensiivsusega konfliktides osalemisega (miinitõrje, patrull, SAR, reostustõrje, piraaditõrje jne).
Seni ei ole ka lahenduseks UAVde kasutamine hävituslennukite asemel, sest see eeldab siiski soodsamat keskkonda. Ma ei usu, et isegi vargomadustega UAVd suudaksid hakkama saada õhuruumis, kus valitsevad erinevad õhutõrje süsteemid, elektrooniline segamine ja võimalik, et ka vastase hävituslennukid.
USAl on muidugi omad puudused. Kuna nad on liialt keskendunud jõu projitseerimisele kaugetes maades ja ookeanides, siis nende laevastik on tugevalt kaldu suurte laevade poole. See tähendab, et väiksemates veekogudes (kasvõi Läänemeri) pole neil sobivat laevastikku. Ja lähiajal ei ole neil seda vist tulemas ka, sest nende LCS programm on hetkel paras pudru ja kapsad. Järelikult peavad USA liitlased ise panustama nendele võimekustele.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
