Lennukikandjate VASTANE võimekus tänapäeval

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Hiinlased ja USA lennukikandjad

Postitus Postitas Lemet »

Hiinlased olla suutelised ballistiliste rakettidega US Navy suuregabariidilisi laevu tabama.

https://www.usni.org/forthemedia/ChineseKillWeapon.asp
Because the missile employs a complex guidance system, low radar signature and a maneuverability that makes its flight path unpredictable, the odds that it can evade tracking systems to reach its target are increased. It is estimated that the missile can travel at mach 10 and reach its maximum range of 2000km in less than 12 minutes.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9134
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Hiinlased ja USA lennukikandjad

Postitus Postitas Kilo Tango »

Lemet kirjutas:Hiinlased olla suutelised ballistiliste rakettidega US Navy suuregabariidilisi laevu tabama.

https://www.usni.org/forthemedia/ChineseKillWeapon.asp
Because the missile employs a complex guidance system, low radar signature and a maneuverability that makes its flight path unpredictable, the odds that it can evade tracking systems to reach its target are increased. It is estimated that the missile can travel at mach 10 and reach its maximum range of 2000km in less than 12 minutes.
On ainult aja küsimus, millal suure võimsusega raketivastastest radaritest hakatakse navy-s rääkima.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4868
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiinlased ja USA lennukikandjad

Postitus Postitas Gideonic »

Because the missile employs a complex guidance system, low radar signature and a maneuverability that makes its flight path unpredictable, the odds that it can evade tracking systems to reach its target are increased. It is estimated that the missile can travel at mach 10 and reach its maximum range of 2000km in less than 12 minutes.
Mach 10 , madal RCS ja hi-tech guidance system ? :shock:

Tundub kuidagi kummaline, teades et raketindus on just üks Hiina nõrgimaid külgi olnud viimased 15 aastat. Senimaani ollakse hädas S-300 esimestest versioonidest paremate õhutõrje-rakettide disainimisega.

Hiinlased võivad ju ballistilise raketi baasil tehtud laevavastast raketti katsetada, aga vaevalt et see asi päris nii karm ja surmav on. See artikkel meenutab juttu omaaegsest USA Bomber - või Missile Gap'ist, kus hirmassti oli vaja mitmekordselt liialdatud arvu NSVL'i ballistliste rakettidega võistelda. Või siis NASA kisamist iga kord kui maa jäi vähegi üle 0% tõenäosusega (aga pahatihti alla 0,1%) mõne kauge komeedi või asteroidi liikumispiirkonda, et ainult avalikkus loeks ja annaks rohkem raha :D

Teades, et Obamal on kavatsus ballistiliste rakettide tõrjeprogramm üldse kinni panna ei ole tõesti imestada, et selliseid artikleid ilmuma hakkab :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Heh, sellist palagani on ennegi tehtud. Ja ma arvan, et selle allikas on US Navy peavalitsus :lol:

Kui kongressis algasid debatid F-22 ostu teemadel, siis toimus ka juhuslikult üks õppus USAF ja India õhujõudude vahel, kus RoE juhtus olema kogemata selline, et "sidewinders only" ja juhuslikult USAF selle kaotas. Ja sama juhuslikult ilmus meedias koheselt vastav kisakoor. USAF muidu oma õppuste taktikalisi üksikasju väga ei presenteeri. Aga, juhus vist :roll:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas nimetu »

Lennukikandjate ajastu võib olla lõppemas.
Mitte et ma sellel teemal eriti haritud oleks, kuid see teema tundub tiba keerulisem olevat kui seal artiklis näida üritatakse.
Lennukikandjad hoiaksid tegelikkuses päris suurt distantsi vastasest ning neid toetaksid suur hulk äärmiselt võimekaid hävitajaid (antud juhul pean silmas sõjalaevu mitte lennukeid). Lisaks, lennukid tagavad laevastikule unikaalse käepikenduse, mida ühelgi USA vastasel tegelikult pole. F/A-18 ulatus õhutõkestusmissioonidel on kuni ~700km (lisapaakidega isegi suurem ning F-35C pikendab seda ulatust ilmselt veelgi). Seega võib eeldada, et lennukikandjad hoiavad ennast võimalusel kusagil 600km raadiuses vastasest ja seda ala kaitsevad allveelaevade, hävituslaevade ja hävituslennukite kombineeritud võimekused.
Lisaks sellele on laevastik pidevalt liikvel ja neid on üsna keeruline keset suurt ookeani avastada. Ning isegi kui laevastik avastatakse, siis see ei tähenda, et neid on võimalik niisama ballistiliste ja tiibrakettidega tabada, sest nagu ma mainisin, nad on pidevalt liikvel. Ilmselt sellepärast Nõukogude Liit aretas kunagi tuumalõhkepeadega ballistilisi rakette, mille roll oleks olnud hävitada selliseid laevastikke. Kui täpsust ei ole, siis tuleb lihtsalt teha suurem pauk. Sellel on muidugi omad riskid, sest võib konflikti eskaleerida globaalse tuumasõjani ning ma usun, et on sellepärast pigem viimane meede.
Hiina on oma laevastikku arendanud nii, et sisuliselt igal alusel on mingi kogus laevavastaseid tiibrakette vms relvi. Idee on lüüa massiga, kuid seni peaks olema puuduseks just vajaliku info saamine sihtmärgi hävitamiseks (koht, kus USA lennukid annavad suure eelise) ja tegelikult ka vajalikus ulatuses opereerimine. Väiksematel alustel (ütleme alates korvettidest allapoole) on eriti suureks probleemiks nende haavatavus. Nad ei ole võimelised töötama päris iseseisvalt, sest nende kaitsemeetmed on piiratud. Järelikult peavad nad tõenäoliselt töötama kas suuremate laevade kattevarju all, mis tähendab, et tänu suurele hulgale alustele on laevastik ise kergemini avastatav (logistiline pool on meeletu), või siis töötama võimalikult hajutatult ja autonoomselt. Samas, omapäi uitavad alused võivad olla raskemini avastatavad, kuid on ka sellevõrra kergemaks saagiks USA kombineeritud võimekuste tõttu, sest nende enesekaitse võime on väga nõrk ja nende olukorrateadlikkus on praktiliselt null. Võimalik, et see on ka põhjus, miks Euroopas on fregatte rohkem kui korvette, sest korvettidele ei mahu kõik vajalikud süsteemid ära ja seetõttu on nende autonoomne võimekus puudulik. Kui korvettide võimekused sõjalisteks operatsioonideks on niikuinii piiratud, siis on juba mõistlikum minna aste kõrgemale või aste madalamale, näiteks lihtsamate patrulllaevade peale, mille peamised võimekused oleksid seotud rahuaegsete operatsioonide või vähese intensiivsusega konfliktides osalemisega (miinitõrje, patrull, SAR, reostustõrje, piraaditõrje jne).
Seni ei ole ka lahenduseks UAVde kasutamine hävituslennukite asemel, sest see eeldab siiski soodsamat keskkonda. Ma ei usu, et isegi vargomadustega UAVd suudaksid hakkama saada õhuruumis, kus valitsevad erinevad õhutõrje süsteemid, elektrooniline segamine ja võimalik, et ka vastase hävituslennukid.
USAl on muidugi omad puudused. Kuna nad on liialt keskendunud jõu projitseerimisele kaugetes maades ja ookeanides, siis nende laevastik on tugevalt kaldu suurte laevade poole. See tähendab, et väiksemates veekogudes (kasvõi Läänemeri) pole neil sobivat laevastikku. Ja lähiajal ei ole neil seda vist tulemas ka, sest nende LCS programm on hetkel paras pudru ja kapsad. Järelikult peavad USA liitlased ise panustama nendele võimekustele.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Lemet »

Ballistiliste rakettidega lennukikandja jahtimine on ilmselgelt midagi uut ja põhjapanevat...ning arvestades õhus tankimist ulatub barražeerivate paaride distants 1000-1200 kilomeetrini lennukikandjast
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas nimetu »

Ballistiliste rakettidega lennukikandja jahtimine on ilmselgelt midagi uut ja põhjapanevat...ning arvestades õhus tankimist ulatub barražeerivate paaride distants 1000-1200 kilomeetrini lennukikandjast
Jah, NL aretas selleks otstarbeks R-27K rakette, mis jäi õnneks pooleli. Seevastu on Hiina arendanud analoogsed DF-21D ja DF-26 raketid, mida nad ka demonstreerisid paar aastat tagasi oma paraadil.
Õhus tankimisega on see probleem, et kui USA soovib teostada suure arvu lahinglende päevas, ütleme nii 160 lendu lahingukandja kohta, siis neil ilmselt ei jätku ressursse, et seda ohutult teha. Igasugused tankerid on suureks sihtmärgiks vastasele ning nende turvamine nõuab täiendavat õhukatet.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4868
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Gideonic »

nimetu kirjutas: Õhus tankimisega on see probleem, et kui USA soovib teostada suure arvu lahinglende päevas, ütleme nii 160 lendu lahingukandja kohta, siis neil ilmselt ei jätku ressursse, et seda ohutult teha. Igasugused tankerid on suureks sihtmärgiks vastasele ning nende turvamine nõuab täiendavat õhukatet.
Tankida saab ka ju teistelt Hornetitelt, kusjuures kahel korral lennu jookul. Esmalt tangitakse lahingmissioonile minevad lennukid uuesti täis, kui need on sobiva lennukõrguse saavutanud (milleks kulub märkimisväärne kogus kütust, eriti korraliku lasti kandes). Samuti tiirutavad tankijad roolis Hornetid lennukikandja läheduses, et vajadusel tankida naasevaid lahinglennukeid, juhuks kui neil peaks kütusekogus väga madalaks jääma (näiteks mitmed ebaeõnnestunud maandumiskatsed).

Ei mäleta kahjuks allikat, aga väidetavalt pidi kuni 30% F-18E lendudest olema buddy-tanking lennud. Samuti pidi F-18E suurim katapultstardist kasutatav "lahinglast" olema justnimelt tankimislennu konfiguratsioon (ning pilootide sõnul raskuse tõttu ka kõige ebameeldivam)
viie välise kütusepaagiga F-18E Hornet tankimas EA-6B Prowlerit
Pilt
EDIT:
Pikemas plaanis (2020ndate esimene pool kuni keskpaik) on kavas Hornetid sellest rollist vabastada, ning tankimist teha hoopis hävitaja mõõtu droonidega. Nimelt UCLASS projektist välja kasvanud UAV MQ-25 Stingray
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Lemet »

Jah, NL aretas selleks otstarbeks R-27K rakette, mis jäi õnneks pooleli
Versiooni "K" kvalifitseeritakse siiski mitte kui ballistilist raketti, vaid kui ПКР. Mis inglise keeles on anti-ship missile. Ja mis definitsiooni kohaselt on "...guided missile that are designed for use against ships and large boats...". Ballistilise raketiga kiirekäigulist laeva (aga seda lennukikandja vaieldamatult on) tabada on ka tänasel päeval pisut fantastika valda kuuluv ettevõtmine.

Mis puutub õhus tankimisse, siis lisaks Hornetitele on selleks suutelised ka teised lennukikandjal baseeruvad masinad...

Pilt
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
andrus
Liige
Postitusi: 4354
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas andrus »

Lemet kirjutas:Versiooni "K" kvalifitseeritakse siiski mitte kui ballistilist raketti, vaid kui ПКР.
Противокорабельная ракета näitab sihtmärgi tüüpi, mitte seda, kas rakett lendab mööda ballistilist trajektoori või mitte.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Lemet »

Тип ракеты- Р-27(БРПЛ),
Тип ракеты- Р-27У(БРПЛ)
Тип ракеты- Р-27К(ПКР)

Sõnale "juhitav" ei maksa loomulikult tähelepanu pöörata...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4868
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Gideonic »

Lemet kirjutas: Mis puutub õhus tankimisse, siis lisaks Hornetitele on selleks suutelised ka teised lennukikandjal baseeruvad masinad...
Minuteada peaks pildil olevatest lennukitest nii A-6 (1997) kui ka EA-6B (2015) olema teenistusest praeguseks maha võetud (tõsi EA-6B on veel kasutusel merejalaväelaste poolt, aga mitte lennukikandjatel).
andrus
Liige
Postitusi: 4354
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas andrus »

Lemet kirjutas:Sõnale "juhitav" ei maksa loomulikult tähelepanu pöörata...
Mingid imelikud kriteeriumid. Ka ballistilist raketti saab juhtida, konkreetselt R-27K korral olevat viki andmetel asi välja näinud nii:
Наведение на пассивном участке осуществлялось с помощью пассивной радиолокационной ГСН, с обработкой сигнала бортовой цифровой вычислительной системой. Первоначальные данные для стрельбы выдавались спутниковой системой «Легенда» или авиационной системой «Успех-У». Обработка данных на корабельной аппаратуре разведки «Касатка» позволяла определить координаты группы кораблей с точностью до 25 км. Эти данные постоянно устаревают — за время предстартовой подготовки местоположение цели может измениться до 150 км. Поэтому для второй ступени предусматривалось управление посредством двукратного включения двигательной установки второй ступени на внеатмосферном участке полёта. Первоначально также рассматривался вариант дополнительной коррекции траектории на атмосферном участке и оснащение ракеты боезарядом малой мощности. Но впоследствии от этого варианта отказались в пользу чисто баллистического, с боезарядом повышенной мощности.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Lemet »

Juhtida saab lõhkepead, sedagi suht piiratult. Millegipärast pole peale katsetamist ükski riik seda teed läinud, vaid kasutavad juhitavaid raketikomplekse. Ilmselt põhjusega.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Hiina laevastik

Postitus Postitas Kapten Trumm »

On jah sedasi.
Ballistilise raketi probleem on jah selles, et tema lend ei allu aerodünaamika, vaid ballistika reeglitele. Kui rakett lasta lendu märgi vastu, mis asub 1000 km kaugusel ja märk ilmub välja 2000 peal, siis selgub, et ballistilise trajektoori apogee oli liiga madalal ja kaugemale kui 1200 km ei venita.

"Silmapiiri tagused" raketid tehakse nii, et rakett lendab soovitud punkti (mis määratakse eelhoiatusega), siis lülitatakse tööle raketi isejuhtimispea (nt radar) ja võrreldakse selle sünteesitud pilti sellega, mis on raketile "antud" ja vajadusel korrigeerib lendu. Sedasi töötab enamus laevavastaseid tiibrakette.

Juhitav ballistiline rakett on ka täiesti leiutatud, Euroopas asunud äärmiselt täpsed USA keskmaaraketid Pershing 2 on sellised (täpsust loetakse 50 meetriga). Paraku on jälle probleem selles, et Tallinnale sihitud raketti ühtäkki Võrru kuskil 30 km kõrgusel suunata ei saa (õige vastus palju saab on määratud raketi ninas asuva radari võimalustega). Radari suurust arvestades prognoosiks Pershing 2 radari nägemisulatuseks mõnikümmend kilomeetrit kauguses ja apretuuri laiuseks ehk paarkümmend kiltsa. Ühesõnaga, asi on selles, et selline rakett on loodud tegema vahet Sänna ja Nursipalu baasidel, kuid sealt Piirsallu ta ei lenda, sest see ei "mahu pildile".

https://en.wikipedia.org/wiki/Pershing_II

Seepärast on ballistilise raketi sihtmärgi jahtimise võimalused palju piiratumad kui aerodünaamilisel raketil (mida võib kasvõi 180 kraadi keerata ja vastassuunas minna).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist