Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Z03]

Eks kindlasti oli nõukaajas ka midagi head, aga hea ka, et see nõukaaeg ära lõppes.

[mart2]

Eks kindlasti oli nõukaajas ka midagi head, aga hea ka, et see nõukaaeg ära lõppes.

Olles töö-inimese leiba hauganud ja lapsi kasvatanud 80-ndate aastate algusest peale - thumbs up !

[Fuchs]

Mina vedasin 1990ndate keskpaigas maalt kartuleid ja juurikaid kotiga linna, et palgapäevani toores seista.
Ise palgast sai ära elatud ehk kuskil 1990ndate lõpust alates ja siis tekkis ka võimalus vahetada nõuka autoehituse ime 15a vana saksa auto vastu.
1980ndate keskel siin mingit näljahäda polnud, kuid küllust ka mitte, võib-olla seepärast veeretakse täna rohkem ringi.
Olen 80ndate lõpus natuke loksunud mööda uuringuid pidi Tallinnas, no päris tasemel klistiir ja külmad linad see meditsiin polnud ka siin.
Nt ultraheliaparaadid olid siis juba olemas (vist Soomest ostetud).

Eks see elujärg oli 90ndate keskel kindlasti individuaalselt inimestel juba palju erinevam kui 80ndate keskpaigas. Seepärast kindlasti erinevad mälestused.
Mina mäletan 80ndate keskpaiga meditsiinist põrgulikke hambaarsti kogemusi, mitmeid ebapädevaid diagnoose ja teeninduskultuurist ei maksa üldse rääkida.
90ndate keskel oli hambaarsti külastus pigem juba selline igav ja ruttiinne tegevus, mingit hirmu selle ees ei pidanud enam tundma. Osati ilma haiget tegemata hambaid parandada küll. Muu meditsiin oli kindlasti ka edasi arenenud aga vast mõnevõrra vähem. Positiivne võrreldes tänasega oli arstijärjekordade puudumine, lõid aga jalaga ukse lahti ja asusid muret kurtma (iseküsimus kas abi ka said)
Toidulett poodides oli minu mälestustes 90ndate keskel juba väga hea, aastaga 85 pole isegi midagi võrrelda minu arust. Sortiment oli kindlasti mitu korda suurem, kvaliteet muidugi alati parem ei olnud.
14 a vana lääne auto (panni) soetasin oma palgast 96, võrreldes vene tehnikaga oli ikka meeletu hüpe mugavuses ja kvaliteedis, varuosade hinnad samas olid tudengi jaoks paras kosmos

[gorilla]

Eriline nali on "tasuta haridus", kus ühe lapse lasteaiakulud on 70-80 eurot kuus.

Las ma pakun: Tallinn, "eliitlasteaed", ühest linna otsast teise kütusekulu sisse arvestatud? Kui vähemalt kaks kolmest tõele ei vasta, siis jääb vaid imestada.

Ei ole nii. Niinimetatud ''tasuta'' lasteaiakoht on meie perele 80-90€ kuus, sõltuvalt kohalkäidud päevade arvust. ''Eliitlastead'' maksab 300€ kuus ja me ei näinud seal mõtet titte pikalt hoida, kuna Gustav Adolfi juures on parkimine eriline tripper ja õhtul saime ikka samasuguse tatise/ kus müts ja kindad olid/ ning välimuse järgi põhjalikult maaparandustöödega tegelenud, väikse ilmakodaniku tagasi.

Mina kütust ei arvesta, tegevusvaldkonnas ettenähtud limiiti ei ole õnnestunud veel lõhki sõita.

[Peavoolumeedia]

Tallinna Ülikoolis rahvusülest ajalugu õpetava Karsten Brüggemanni sõnul on vene/nõukogude impeeriumid alati tähendanud ka "lifti", millega selle alamad on saanud ülesse liikuda. Võimalus kuuluda impeeriumi haldust korraldavasse ametnikkonda on alati avanud ka madalama staatusega provintisrahvaste esindajatele märkimisväärseid individuaalse tõusu võimalusi. Eestlaste kehvapoolne vene keele oskuse tase ei ole aga võimaldanud seda nn. vene lifti kunagi eriti palju kasutada (mõningaid erandeid muidugi on), väga kõrgele reeglina ei tõustud ning üldiselt paigutume solidaarselt rõhutute ja kannatajate sekka. Loodame siis, et tänases EL-is ja Natos tõuseme kuidagi paremini ja mitte ainult kvoodiametnikena, eks need võimalused tuleb endiselt ise ära kasutada.

[Kapten Trumm]

https://www.muurileht.ee/unistus-teists ... de-laanes/

Natuke teistsuguseid vaated nõuka immigratsioonipumba toimemehhanismisele.

Tööjõumahukat laienemist toetas keskvõim aga ka siis, kui Tallinna võimukandjad – olgu siis alguses Karotamm või hiljem Käbin – mõningaid otsuseid kohalikele huvidele vastavamaks püüdsid kallutada.[5] Selge on, et Baltimaade elanike (potentsiaalne) ebalojaalsus oli keskvõimule hästi teada ja venekeelse elanikkonna arvu suurenemist piirkonnas pigem toetati. Praeguseks pole aga leitud tõendeid, mis kinnitaksid Baltikumiga seotud selgesuunalise venestava immigratsioonipoliitika olemasolu Moskvas. Sellegipoolest võib reaalsete tulemuste põhjal väita, et jõulise industrialiseerimisega kaasnes ka mõne Balti ala keeleline ja kultuuriline venestamine.

Autorist

Uku Lember on Tallinna Ülikooli lektor ajaloo õppesuunal. Uku kaitses oma doktorikraadi ajaloos 2014. aastal Kesk-Euroopa ülikoolis. Tema peamisteks huvialadeks on NSVLi ajalugu, etnilised suhted, sotsiaalne mälu ja suulise ajaloo meetod.

[Kapten Trumm]

Eriline nali on "tasuta haridus", kus ühe lapse lasteaiakulud on 70-80 eurot kuus.

Las ma pakun: Tallinn, "eliitlasteaed", ühest linna otsast teise kütusekulu sisse arvestatud? Kui vähemalt kaks kolmest tõele ei vasta, siis jääb vaid imestada.

Ma imestan, kuskohast sellised targad tulevad...
Kohe näha, et sa võtad sõna teemal, millega kokkupuude puudub.
Tavalises, Mustamäe "linna tasuta lasteaias" on igakuine arve lapse kohta 70-80 eurot - sõltub mitu päeva puudus (toit läheb siis mingist hetkest maha).

http://www.tallinn.ee/est/haridus/Kohat ... steaedades

Kohatasu 2017. aastal on 57,34 eurot (ujulaga lasteaedades 62,98 eurot).

Siia lisandub veel toitlustus (1,30 päev kui õigesti mäletan).

[toomas tyrk]

Sellised targad tulevad väljastpoolt Tallinna või mõnda suurt keskust. Paljudes valdades lihtsalt ei olegi lasteaias kohatasu. Omavalitsus maksab kõik kulud.

[Kapten Trumm]

Kahtlane.
2015 kevadel koostatud ülevaates on näha täiesti arvestatavad kohatasud ka Tallinna lähivaldades:
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=s ... 50313.2.13
Jutt on siin siis kohatasust, ilma toidurahata (mis lisab arvele 20-25 eurot).

Võib-olla on vahepeal kuskil ära kaotatud, pole hetkel aega otsida.

[toomas tyrk]

No Eestis elatakse ka mujal, kui Harjumaal.

http://jarvateataja.postimees.ee/644242 ... i-kordades

Lasteaia kohamaksud eurodes
Järvamaa omavalitsustes:

Albu 15,98
Ambla 14,70
Imavere 12,78
Järva-Jaani 7
Kareda 6,50
Koeru 7,99
Koigi 11,82
Paide vald 6
Paide linn 20,45
Roosna-Alliku 9,27
Türi 12,80
Viisu 7,99
Väätsa 6,39
Järvamaa keskmine 11,4

See oli siis 2011 seisuga. Ilmselt on praeguseks see keskmine tõusnud. Leidsin ka 2015. a. Väätsa vallavolikogu arutelu, kus tõsteti nende vallas lasteaia kohatasu 12 euro peale. Samal ajal olevat Paide vallas sama raha olnud 10 eurot, enamuses muudes valdades 20 eurot. Ainult Paide ja Türi linnades üle 20 euro.

Päris null see ilmselt tõesti kusagil ei ole. Aga oluliselt väiksem pealinna omast ikka väga paljudes kohtades.

[Kapten Trumm]

Missa räägid, ei teadnudki, et elatakse Tallinnast väljaspool
Noh, tegelikult on seal kandis sissetulekud ka madalamad ja see vahe võib olla isegi maapiirkonna kahjuks (seal tuleb maksta suurem % lasteaeda).

Maakonniti oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1284 eurot) ja Tartu (1140 eurot) maakonnas ning madalaim Jõgeva (850 eurot), Põlva (840 eurot) ja Saare (816 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Võru (8,4%), Pärnu (7,9%) ja Ida-Viru (7,7%) maakonnas.

https://www.stat.ee/pressiteade-2017-061

Ehk siis laste kasvatamine Tallinnast eemal on odavam ainult absoluutarvus, mitte suhteliselt (% sissetulekust).
Maksad kahe lapse kohatasudeks kuus Tallinna piirkonnaga võrreldes küll 100 eurot vähem, kuid perekond teenib ka 200-300 eurot vähem.

[toomas tyrk]

Kui sa seda nii hästi tead, mis sa siis ainult Tallinna ja lähiümbruse oma võrdluses välja tõid?

Ja kusagil pole keskmine sissetulek KOLM KORDA väiksem kui Tallinna ning Harjumaa oma. Järelikult - protsentuaalselt on ka lasteaiakulud pereeelarves ikka väiksemad...

[alo]

Ma imestan, kuskohast sellised targad tulevad...
Kohe näha, et sa võtad sõna teemal, millega kokkupuude puudub.
Tavalises, Mustamäe "linna tasuta lasteaias" on igakuine arve lapse kohta 70-80 eurot - sõltub mitu päeva puudus (toit läheb siis mingist hetkest maha).

OK, võtan oma sõnad tagasi. Minu laste lasteaia (mis ei asu Tallinnas) kohatasu on 26€, alates teisest lapsest 13€, söögiraha on seal juba sees.

[aht0]

Tartu. Kohatasu 64 eur pluss päeva toiduraha 1.3 eur. Naine just paar päeva tagasi rääkis et tuli selline kohapakkumine ühte linna lasteaeda.

[Kapten Trumm]

Suurtes keskuses on see lasteaia värk kallim, väikses kohas odavam.
Kuskil Kesk-Eesti vallas pole reaalne küsida lapsevanema käest 70 eurot kohatasu, see lasteaed jääb lihtsalt tühjaks.
Maapiirkondades asendab aga kohatasu suurust "edukalt" transport selleks, et laps lasteaeda jõuaks (loe autoga viimine, sest ühistranspordiga eriti arvestada ei saa).

Muidugi positiivset on olnud niipalju, et 01. juulist peaks alates 3. lapsest lastetoetus olema 500 eurot, kas kõigi peale kokku või igaühele, pole veel jõudnud uurida. See oleks nüüd esimene käegakatsutav samm leevendamaks ebaõiglust ühiskonnas, kus teatud osa peab oma elujärje arvelt tootma ühiskonna jätkusuutlikkust ja teatud osa laseb lulli - pärast pensionikassa ees ollakse aga sama võrdsed. Siin reformierakondlik "laps kui liberaalne valik" ühiskonna kontekstis ei tööta, lihtsalt laste puudumine kui vaba valik (st mittemeditsiiniline) peab olema ka ühiskonna poolt "meeles peetud". Kas siis positiivses võtmes (toetades neid, kel on lapsed) või negatiivses võtmes (lastetusmaks vms, nagu vene ajal oli). Vanemhüvitus on küll väga tore, kuid see kestab paraku ainult 1,5 aastat ehk alla 10% ajast, mil vanem last ülal pidama peab.

Kes tahab rääkida eduraportit peretoetuste tohutust suurusest, võrrelge aga enne neid nt pensionimaksete suurusega ja räägime siis edasi.
Sealt on näha, kuhu on sotsiaalvaldkonna prioriteedid suunatud ja saab edasi mõelda, kui jätkusuutlik on ühiskond, kes suunab 90% sotsiaalrahadest ühiskonnagrupile, kes enam lisaväärtust ei loo.
See on väga räige võib-olla, aga sedasi see paraku on. Kui jätkusuutlik on see olnud Lääne-Euroopas, oli eurokriisiga juba näha.