Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas jackpuuk »

http://www.postimees.ee/?id=53306

http://www.postimees.ee/?id=53346
Selline demokraatia on, vabandage väljendust, puhas pask!
Ja siin räägitakse ühes teemas kaitseväes kätekõverduste tegemisest :shock:
Millisest kaitseväest siin saaks rääkida, kui valitsuste tasandil räägitakse igasugu pasa legaliseerimisest ja kohus määrab karistusi, nagu see? Varaste teema on ühest margifoorumist, kus olen tegev(arvan, et mitte ainult ühest) kah läbi jooksnud. Polegi sõnu enam :evil:
sitt päev, kellele kurdad
Kasutaja avatar
varing
Liige
Postitusi: 576
Liitunud: 26 Mai, 2007 13:09
Kontakt:

Postitus Postitas varing »

Üks kommentaar varguse teemale.Usu või ise,et asi nii ongi;

Kuritegevus kui väga olulline majandusaru ja progressi ning üldise arengu mootor on Eestis Riigi igakülgse kaitse all. Kui kaoks kuritegevus, läheksid ju kohe pankrotti turvafirmad, nii palju inimesi jääks tänavale tööta. Kui kaoks kuritegevus, siis läheks pankrotti kaubandus - inimesed istuksid ikka oma kõdunenud iganenud asjade otsas eiga käiks ajaga kaasas. Alles siis, kui vargad appi tulevad, taipavad nad teha seda, mida iga normaalne inimene peaks oma aruga tegema. Ise kah samasugune. Vargapoiss käis ennast alandavalt peldikuaknast sees, nüüd saan kohe uue sae osta ja sean sammud lähipäevil poe poole, ning saan rahulikult tööd teha riistaga, mil pole kulumisest tingitud vaevusi ega hädasid. Seetõttu omavoliline kuritegevusele vastu hakkamine on suurim kuritegu Riigi vastu, Riigi ainuõige monopoli kuritahtlik kahjustamine. Vaid riik teab, kui hella määraga võib kurjategijaid kohelda, et neid mitte ohtlikult väheseks ei jääks. Eriti oluline on kurjategijaid hoida preagu, kui muial eluvaldkondades on selge arengu tagasiminek.

Lisaks veel uudis,et loodetakse 2009 a.50% trahvisummade laekumise
kasvu riigieelarvesse.
Huvitatud peaaegu kõigest militaarsest!
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

Kõikvõimalikel turva jms koolitustel korrutatakse väsimatult - kui te näeta seda ja seda toimumas siis:

1. teatate kuhu vaja ( vaat mitteteatamine on samuti kuritegu )
2. Tagate iseenda turvalisuse

Arvan, et see on õige. Sitane likööripudel ei maksa seda, et sellesama pudeliga vastu pead või nuga ribide vahele saada. Lisaks võid takistada asjaomase ametimehe tööd.
Ei tasu segamini ajada argust ja mõistlikkust.
Muidugi välja arvatud olukord kui sinu viivitamatu sekkumine päästab kellegi elu.
Ja sedagi mõistliku arvestusega - sest mis kasu on sellest kui te mõlemad otsa saate?
Siis on asi rohkem südametunnistuse kui seaduse järgimises...(isiklik arvamus)
Muidu meenutad elu lõpuni, et ma oleks võinud...kuid ei teinud...

Lühidalt - kuhu oleme välja jõudnud?
Aga sinna, et iga mats tegelgu oma tööga
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Kasutaja avatar
Rändur
Liige
Postitusi: 1122
Liitunud: 02 Juul, 2005 7:48
Kontakt:

Postitus Postitas Rändur »

Järeldused võib iga üks ise teha kuid veidi järele mõelda. Võrrelge viimaste aastate arenguid erinevatel ühiskonna tasandeil ja siis näete küll, kuhu me oleme teel ja praktiliselt mõnes valdkonnas juba kohal.
mongol
Liige
Postitusi: 1290
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas mongol »

Siit moraal - varganägudele tuleb nii korralikult kolakat anda, et nad unustavad oma nimegi ära.

Nüüd ei ole mõtet hakata heietama mingist seaduskuulekusest ja moraalist - kui oled juba vargile läinud, siis arvesta, et mõnikord on kaabaklusest tüdinud kodanikud ka liikvel, kes ei jõua enam politseid oodata pool tundi või pool päeva, vaid lahendavad probleemi ise, veidi ebameeldivamate võtetega.

Ega Eesti seadused enam ammu kellelegi vähegi kuritegelikult mõtlevale inimesele mõju, pigem mõjub (surma)hirm vahelejäämisel. Seadusesilmadel on ju ka käed seotud, see on õige ja nii peabki olema - seaduste täitmise tagamine ongi nende kaitsta. Aga ega's paadunud tegelased siis enam karda neid, politseid kardab vaid kogemata õigelt teelt eksinu.
professional retard
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Normaalne ju :wall:
Erivajadustega lapsed longivad küla vahel ka siis, kui nad peaksid koolis olema, aga tõeline mürgel läheb lahti pärast kella kümmet õhtul.
Mis mõttes nad kõik "erivajadustega" on?
Erirežiimi vajadustega peaks olema.
Ja millest mina aru ei saa on see, et miks on noored kurjategijad arvatud nn. "erivajadustega" isikute hulka?
Siit edasi võiks arendada innovatiivset mõtet, kus täiskasvanud kurjategija on samuti "erivajadustega", kuna tema teo aluseks/tunnuseks on ju samuti nn "käitumishäired" jms soust mis siin allpool kirjas.
Kustmaalt jookseb see piir kus see nn "käitumishäire" on kriminaalne ja ühiskonnale ohtlik ning kahjulik?
Põhimõtteliselt saab kõiki ühiskonna käitumisnormidest erinevaid tegevusi lugeda muuhulgas ka "käitumishäireteks".... ja sealt edasi sujuvalt suunata "käitumihäirega" isikud "erivajadusega" isikute hulka. Kogu meie vanglate patsientuuri ja klientuuri näiteks.

ERIVAJADUS JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED
1.1 MIS ON ERIVAJADUS ?

Eestis puudub ühtne puude ja erivajaduse määratlus. Puuet kasutatakse valdavalt meditsiinilises ja sotsiaalses kontekstis ning on seotud sotsiaaltoetuste süsteemiga, mis on suurel määral puude põhine. Erivajaduse mõiste on laiem ning seostub eelkõige õpi - või arenduskeskkonna eripäraga.

Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske , sest :

erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele;
erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu ;
üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi ;
arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks.

Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete, sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii , et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist.

Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks .

Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi , et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid aga avalduvad sageli toimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustest tulenevalt.

ERIVAJADUSEGA LAPS :

füüsilise puudega laps,
vaimse puudega laps,
kõnepuude või - häiretega laps,
psüühiliste või käitumuslike häiretega laps,
füüsilise või vaimse arengupeetusega laps,
õpiraskustega laps,
suhtlemisraskustega laps,
sagedaste tervisehäiretega laps,
pikemat aega koolist eemal viibiv laps,
andekas laps.


Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest.


6.Erivajaduste liigid

Erivajadustega inimestega tegelemisel peab arvetsama, et kogemine ja õppimine kuulub iga inimese psühhomotoorse arengu juurde. See ei ole ainult uute teadmiste hankimine, vaid ka tunnete, tajude, kujutluste ja mõtlemisoskuse kujunemine.

On tähtis aidata erivajadustega inimestel leida oma võimed ja võtta neid sellisena, nagu ta on. Tegevuste läbiviija ülesanne on selgitada iga inimese võimete piirid ja anda neid piirides õnnestunud õppimiskogemusi. Ei saa sundida inimest tegema seda, mis tal kogu aeg ebaõnnestub.

Õpetuse ja tegeluse aluseks on see, et igaüks õpib hästi seda, mida ta on suuteline õppima, ja teeb hästi seda, mida ta on võimeline tegema.
Tegutsemise aluseks peab olema enseusk ja aktiivne suhe ümbritsevaga.

6.1 Kuulmispuue
6.2 Nägemispuue
6.3 Vaimupuue
6.4 Psüühilised erivajadused
6.5 Liitpuue
6.6 Epilepsia
6.7 Tserebraalparalüüs
https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST7006/6_e ... iigid.html

Kus siin loetelus on kurjategijad, pätid, vargad ja muud kaabakad, kelle tegevus on pigem sihilikult kriminaalne, mitte niivõrd arengupeetusest ja haridustasemest tulenev?

Nüüdispraktikad välistavad laste vabaduse piiramise, kartsa panemisest ja füüsilisest karistamisest rääkimata. Ent Saarso hinnangul on riigi kulul rajatud moodsast koolikompleksist saanud motell, kus kehvadest oludest lapsed saavad riigi kulul mugavalt ära elada. Isegi toad koristatakse nende eest ära.
:shock:
Mõnede kohalike meeste seas on hakanud maad võtma ka seisukoht, et kui riik ei saa Kaagveres korda majja, tuleb seda teha ise ja märksa karmimate meetoditega. «Ütlesin poistele, et kui te veel siin pimedas autode vahel ja aiamaal sõelute, räägime teiega teist keelt – öelgu teistele ka edasi,» räägib mees, kelle nime me ei avalda.
http://pluss.postimees.ee/4242801/kaagv ... ik-anarhia


:scratch:
OHH, KUIDAS küll me sinnamaani jõudsime ?

2004
“Nüüd on tehtud otsus, et Kaagvere kool jääb Kaagverre ja et seal tulevad suured muutused,” kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja asetäitja Ants Eglon. “Minister on nõus plaaniga, et tüdrukute erikoolist tuleb teha peretüüpi kasvatusasutus.”
http://www.delfi.ee/archive/kaagvere-er ... id=7837763

2014
Kaagvere erikoolis on kasvatajate ja juhtkonna erimeelsused töökorraldusest läinud nii kaugele, et juhtkond kavatseb kasvatajad vahetada välja sotsiaalpedagoogide vastu.
http://www.err.ee/512162/kaagvere-kasva ... gide-vastu

XII Riigikogu stenogramm
VII istungjärk
Esmaspäev, 10. veebruar 2014, kell 15:00
Arupärimine erikoolide probleemide kohta
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-14335
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kirjutas:On siiski veel üks asjaolu, millele pean vajalikuks tähelepanu juhtida. Oleme tasapisi liikunud selles suunas, et käitumis- ja psüühikahäirega lastele ettenähtud kooli ja seal loodud eriõpitingimusi ei käsitletaks samal tasemel, samas retoorikas, samas võtmes, samas suhtes kui vanglat või noortevanglat. Tegemist on põhimõttelise muudatusega lähenemises, mille me saime pärandiks endisest süsteemist. Me liigume selle teadvustamise suunas, et tegemist on lastega, kes vajavad õppe- ja kasvatustöö eritingimusi, kusjuures need tingimused ei ole karistusliku, vaid pigem toetava ja abistava eesmärgiga. Loodan, head rahvasaadikud, et te jagate seda seisukohta, mille me oleme püüdnud sõnastada hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioonis ja mida haridusministeerium viib ellu erikoolides toimuvas igapäevatöös.

Osaliselt olen nüüd vastanud ka kolmandale küsimusele, mis kõlab nii: "Erikoolide töötajad on kurtnud, et neil puuduvad reaalsed karistusvõimalused ning seetõttu sõidavad õpilased nende korraldustest selgelt üle. Kuidas plaanite korrigeerida kasvatajate õigusi?"

Hea küsija! Erikool ei ole karistusasutus. Erikoolis kasutatavad võimalused on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning alaealise mõjutusvahendite seaduses ↓ . Lisaks on kohus andnud õiguse laste teatud vabadusi koolis viibimise ajal piirata. Vabaduste piiramise võimalus ongi oma olemuselt karistusliku efektiga. Mil viisil on kool suutnud neid õigusi laste käitumise kujundamises kasutada, on kooli töökorralduse küsimus. Meil on koole, kus see toimib hästi, aga on kahjuks olnud ka juhtumeid, kui kooli töökorraldus ei ole olnud niisugusel tasemel, nagu me oleksime tahtnud näha. Võrreldes erikoolide ja teiste üldhariduskoolide võimalusi laste käitumist mõjutada, on ilmne, et seaduses on täiesti proportsionaalselt antud erikoolidele lisavõimalusi. Kavandatud uue seadusega (Haridus- ja Teadusministeeriumis on valminud lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seaduse eelnõu) ning uute koolihoonetega paranevad võimalused, et õppe- ja kasvatustegevus lähtuks iga lapse riskidest ja vajadustest, mis erinevalt praegusest olukorrast lubaks iga lapse vajadustele palju individuaalsemalt läheneda.
Noortevanglad likvideeriti meil ja asemele loodi Viru vangla noorteüksus :roll:
2004
Raha säästmiseks suletakse Maardu noortevangla.

Maardu noortevangla 21 töötajat said ootamatult kätte koondamisteate.
«See oli nagu välk selgest taevast,» lausus vangla direktor Valeri Kravets, kes samuti tööst ilma jääb.
«Oli jutt, et meie vangla tegutseb Jõhvi vangla valmimiseni. Jõhvis pole ehitust isegi veel alustatud.»
Direktor kinnitas, et peab Maardu vanglat üheks paremaks Eestis.
«Oleme süsteemi üles ehitamisega palju vaeva näinud.»
http://www.postimees.ee/1439717/raha-sa ... ortevangla

2008
Viljandi vangla suletakse plaanitust varem
Eelarvekärbetele viidates otsustas justiitsministeerium sulgeda Viljandi noortevangla seni plaanitust kaks kuud varem, kinnipeetavad suunatakse teistesse vanglatesse.

Viljandis karistust kandvad kinnipeetavad toimetatakse Viru ja Tartu vanglatesse.
http://www.postimees.ee/1779431/viljand ... tust-varem

2012
Tagamaks noorte ja alaealiste õigusrikkujatega tehtava töö järjepidevust, hakkavad 1. märtsist Eesti kõik ainult noortele spetsialiseerunud kriminaalhooldusametnikud kuuluma Viru vangla noorteüksuse koosseisu.

...Eesti ainuke noorteüksus asub Jõhvis....
http://pr.pohjarannik.ee/?p=3623

Viru vangla noorteosakonna eksvang: seal kehtib endiselt koodeks, mille rikkumisel võib järgneda peksmine või seksuaalne ärakasutamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=73721835


Kas siit vahepealt ei ole äkki midagi puudu?
Meil on Viru vangla noorteüksus (kus "ümberkasvatatavate" seas harrastatakse retsidiivseid praktikaid) ja on kool "erivajadustega" noortele... "peretüüpi kasvatusasutus", kus ruulivad sotsiaalpedagoogid. Et siis IMHO peaks olema nende kahe äärmuse vahel veel ERIkool (mitte erivajaduste rahuldamise kool, vaid erirežiimi ja erikasvatusega kool), kus kasvatajateks on erikoolituse ja väljaõppega kasvatajad/õpetajad... aga sellega me jõuaks tagasi sinna ENSV aega ja aegsesse ERIkooli ja see on kuulutatud pahaks ning mittekõlbulikuks praktikaks meil.

Et siis meil on "erivajadustega" lapsed (ametlik definitsioon üleval kirjas) ja siis on noored täiskurjategijad (kes istuvad Viru vangla noorteüksuses) ja seal vahel rohkem toone ei eksisteeri. Ja kõik tõesti erivajadustega lapsed (kuulmispuudega, nägemispuudega, vaimupuudega, psüühiliste erivajadustega, epilepsiaga, autismiga jne) on kokku pandud ühe nimetaja (ja ka katuse?) alla väärtegusid tegevate.... mis me keerutame siin, ütleme otse: pättide, varaste ja sadistidega. Kuniks sa pole veel vanglakõlbulik oled "erivajadusega" ja sinu koht on kuni vanglani (ka viimane aste enne vanglat) peretüüpi kasvatusasutuses sotsiaalpedagoogide seire all. :wall:


OK.
Vaatame siis, millega kasvataja/õpetaja (+sotsiaalpedagoog) saab kuri- ja väärtegudele kalduvat sõnakuulmatut alaealist mõjutada.
Millised on need vahendid, millele hr. Aaviksoo viitas, mis tagavad ühe vanglaeeliku ümberkasvatuse.

Alaealise mõjutusvahendite seadus

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:
1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud;
4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka alaealisele, kes:
1) on koolikohustuslik, aga pole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest;
2) tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet.

2. peatükk MÕJUTUSVAHENDID. NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE
§ 3. Mõjutusvahendid

(1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:
1) hoiatus; :D
2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid; :D
3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde; :lol:
4) lepitamine; :lol:
5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus; :D
6) üldkasulik töö;
7) käendus;
8) noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine; :lol:
9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.

(2) Alaealisele võib kohaldada:
1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või asenduskodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
2) üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
3) koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel;
4) ravikuurile suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel;
5) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 6.

§ 4. Koolikorralduslikud mõjutusvahendid

(1) Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid põhiharidust omandavatele õpilastele:
1) kasvatusraskustega õpilaste klassi suunamine;
2) pikapäevarühma suunamine. :lol:

(2) Enne alaealise õigusrikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud.

§ 5. Üldkasulik töö

(1) Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10–50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal. :mrgreen:
(2) Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.

§ 6. Eraldusruum kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis

(1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase võib paigutada rahunemiseks eraldusruumi, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Eraldusruumi paigutamise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult motiveeritud käskkirja, mille kooli direktor või tema volitatud isik teeb õpilasele allkirja vastu teatavaks käskkirja koostamise päeval.

(2) Õpilase võib paigutada eraldusruumi juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks.

(4) Õpilase eraldusruumi paigutamisest teavitab kooli direktor või tema volitatud isik vanemat, eestkostjat või hooldajat viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja väljaandmist.

https://www.riigiteataja.ee/akt/992337?leiaKehtiv





Seniks aga, kui selle teemaga midagi uuesti ette võetakse...
Poissi kardavad õpetajadki, sest õpilane on neile andnud peksa. Viimatine juhtum leidis aset eile kehalise kasvatuse tunnis. Kui õpetaja poisilt muusikaseadme konfiskeeris, lõi poiss teda jalaga kõhtu....
Kõik tugisüsteemid, mida on koolil võimalik seadusest lähtuvalt rakendada, kõike seda on ka kool teinud.
http://www.linnaleht.ee/764747/tv3-vide ... ooli-minna
Viimati muutis Fucs, 14 Sept, 2017 16:21, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Nagu ikka sellistel puhkudel on põhjuseks kombinatsioon otsese ülema saamatusest ja süsteemi vähesest toest talle.

http://www.postimees.ee/4243431/kaagver ... t-ei-toimi
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Teema pealkirjaga kooskõlas....

Kolhooside (korteriühistute) mängumaal toimuvast.
Korteris on kogu sisustus ära lõhutud, kõikjal vedeleb prügi, haiseb, elekter on välja lülitatud. Kuna tegemist on paadunud suitsetajaga, kelle suitsukonid ja tikud vedelevad kõikjal ning konisid kustutab ta koguni põrandakattesse, kardavad majaelanikud tulekahju puhkemist. Ilmselt on see juba ka tekkinud, sest rõdul vedeleb tal poolpõlenud madrats. Paar nädalat tagasi kiskus ta ilmselt deliiriumihoos radiaatorid elutoa seinalt maha ja lahkus ise kodust. Avastasime uputuse, kui maja välisseinad juba märgusid. Korteris kõik ujus ja kohutav hais tahtis hinge matta. Kuna teda ennast polnud mitu päeva nähtud, kartsime, et ta on korteris surnud, sest hais oli kohutav. Kraanid keerati kinni ja uputus peatati, kuid mitu keldriboksi sai tugevaid veekahjustusi, kuna kõnealune korter asub esimesel korrusel. Samalaadne juhtum leidis aset eelmisel suvel. Lisaks magab juhtumi peasüüdlane purjuspäi pidevalt trepikojas, nii et kaasinimesed ei pääse oma korteritesse ja lapsed peavad seda nägema.

„Oleme väsinud politsei kutsumisest – nad ei tee muud, kui aitavad ta korterisse. Päästeametiga olen rääkinud, nemad saavad ainult suitsuanduri olemasolu kontrollida, kuid kui sisse ei lasta, ei saa nad midagi teha. Hetkel ei saa ka meie tema korterisse, et torustikku remontida ja radikaid seinale tagasi panna. Varsti tuleb alustada kütteperioodiga, kuid seda ei ole lõhutud torustiku tõttu võimalik teha.”

Ühistu liikmed ei oska enda sõnutsi enam kusagilt abi otsida. „Kogu majarahvas kannatab juba aastaid ühe inimese terrori all, kes on ka vägivaldne, kannab nuga vöö vahel ja on kallaletungi pärast kriminaalhooldaja järelevalve all.
http://ekyl.ee/wp-content/uploads/2015/ ... 15_8_8.pdf


Kommentaariks.
Peab paika, et kohtud ei taha sundvõõrandamise otsust kuidagi langetada.
Me oleme 20 aasta jooksul selleni jõudnud pärast vaevalist sõdimist korteriomanike, kohtute ja kohtutäituritega kahel juhul (umbes paarikümnest).
Tavaliselt suunatakse asi kohtu poolt kokkuleppemenetlusele, või langetatakse otsus kus kohustatakse kostjat inimese moodi käituma ilma korteriomandit sundvõõrandamata.

Peab paika, et politsei (ega päästeamet, ega kiirabi, ega KOV sotstöötaja) ei saa valdavatel juhtudel midagi muud teha, kui probleemse frukti uksele koputada ja kui keegi ei ava ning pole kindlust, et frukt asub korteris, siis minema minna. Seda, kas frukt asub korteris või ei asu, tehakse kindlaks enamasti akende all keksimise/luuramise ja kõrv vastu ust kuulates. See, et kõik nägid kuidas frukt tuppa läks enamasti ei loe.

Joodikutest, üürivõlglastest ja muidu pahatahtlikest inimestest mitmeid kordi keerulisem on aga meie riigis olukord hoopis hulludega. Ma mõtlen paberitega hulle, kellele on pandud ka pädev diagnoos, kusjuures samas jällegi mitte kõikidele (väga paljudele, võibolla isegi enamusele) segastele pole diagnoosi üldse pandud ja kui isik ei lähe ise arsti juurde, siis temale diagnoosi saamine n.ö. "kõrvalseisjatel" on omaette ooper, mis võib väldata mitmeid aastaid ja lõppeda hoopis sellega, et teised elik terved inimesed saavad selle diagnoosi ise enne kätte, sest nad lähevad lõpuks ise arsti juurde, kuna nende endi närvid on hullu või hulludega kooselamisest omadega täiesti pekkis.

Vahet pole kas loll, hull (vaimselt ebastabiilne), skisofreenik, luulude all kannataja, alzheimer, dementsus vms.
Keegi (jällegi) ei saa midagi teha, kui selline kodanik mingi pasa kokku keerab ja siis politsei, kiirabi, päästeameti ja sotsiaaltöötaja kohale ilmudes oma tuppa ennast lukustab ja seal hiirvaikselt istub. Või võtab takso ja sõidab lihtsalt sündmuspaigalt minema.

Ja kui pärast ühisoperatsioone (need ongi päriselt ka täismastaapsed koordineeritud-organiseeritud ühistu-politsei-pääste-kiirabi ühisoperatsioonid, kus vahel isegi piiratakse maju, lüüakse uksi maha, ronitakse akendest sisse jms action) õnnestub selline kodanik siiski teolt tabada ja teda abijõudude saabumiseni avalikus ruumis kinni hoida, siis jah, üldjuhul ta viiakse hullarisse ka minema, aga ta tuuakse alati õigepea sealt tagasi (tavaliselt nädal kuni kuu, erijuhtudel max kuni 3 kuud) ja kõik algab otsast peale... ja nii nädalast nädalasse, kuust kuusse ja aastast aastasse. Sest seni kuniks kodanik pole teistele või endale füüsiliselt ohtlik (vaimsest ohtlikkusest ja muust seonduvast ei räägita, sest seadustes pole selle kohta midagi kirjas), ei ohusta teiste tervist (tervete inimeste ehk kannatajate vaimne tervis jällegi siin ei loe) ja elunatukest, seni teda kauem kui 3 kuud kusagil kinni ei hoita.

See kõik on kohati nii sürr, et vahel ei usu ise ka.
Aga nii on.

****

Veel üks kompu siis kah siia selle kolhoositeema lõpetuseks.
Võimukas pensionär tekitas ühistus kaose
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/1 ... stus-kaose
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Et teema liiga harali ei läheks ning säiliks mingigi puutuvus foorumi temaatikaga, palun edaspidi siia postitada otseselt füüsilise sisejulgeolekuga seonduvat.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas:Nagu ikka sellistel puhkudel on põhjuseks kombinatsioon otsese ülema saamatusest ja süsteemi vähesest toest talle.

http://www.postimees.ee/4243431/kaagver ... t-ei-toimi
"Reporteri" saatelõik, milles muuhulgas intervjueeritakse ka koolis töötavat spetsialisti:
On olnud kaadrivoolavust, sest et mõista seda, et need on abivajavad lapsed, et nende puhul ei toimi käsutamine, nende puhul ei toimi karistamine, nende puhul toimib ainult see, et kui sa koos nendega tegevustes saad selle usaldussuhte, siis nad üks hetk hakkavad sind kuulama ja tulevad sinu mõtete ja sinu mõttekäikudega kaasa, hakkavad neid omaks võtma.
Mina saan sellest nii aru, et teistsuguste pedagoogiliste arusaamadega töötajad moodustavadki kaadrivoolavuse :scratch:

Kokkuvõttes veel üks koht, mille puhul tekib kaks mõtet korraga:
(1) küll mina ülemana selle asja seal korda ajaks (muidugi juhul, kui selleks on täielik poliitiline tugi);
(2) Jumal tänatud, et ma sellega tegelema ei pea :)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Samal teemal siis edasi: Alluvad loetlevad ülemuse vigu. Elu on näidanud, et kui üks poliitkorrektset fassaadi hoida oskav taskudiktaator on ennast kuskil riigiasutuses sisse seadnud, siis on pärast pagana raske seda normaalsusse tagasi suunata. Kaitseväes tuleb seda muidugi ka ette, aga seal siiski käib mahavõtt natuke libedamalt.

Mõnusat demagoogiat ka: Jako Salla: kaks sisse ja Kaagverre!
Kui asutus ei lähe just vastuollu seadustega ja erialateadmiste põhitõdedega, ei peaks me liialt palju tähelepanu pöörama sellele, kuidas üks asutus oma tööd korraldab. Avalikkuse asi on nõuda tulemusi, las meetodite küsimusega tegelevad professionaalid.
Asutus ongi vastuolus seadustega: see, et kasvandikud käivad alevi peal huligaanitsemas, ongi sügavalt ebaseaduslik. Avalikkus nõuabki, et see lõppeks. Aga mida on selle kohta öelda autoril?
Maarjamaa hariduskolleegiumi direktoril on õigus, kui ta ütleb, et aeda Kaagvere kooli ümber kõrgemaks ehitada ei tohi – tõrge ja tõke põgeneda või muul viisil kahjulikult käituda peab olema ennekõike psühholoogiline.
:mrgreen:
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas nimetu »

Noh, põhimõtteliselt pole see ka vist päris mööda. Võiksime esitada küsimuse nii, et kas meie eesmärk on lihtsalt need noored eraldada ühiskonnast (nagu vangla) või on eesmärk need noored suure vaevaga ümber kasvatada enam-vähem normaalseteks ühiskonnaliikmeteks? Iseasi on muidugi, et kas selliste probleemsete noorte kuhugi ühte kohta kokku panemine on kõige mõistlikum variant...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Minu arust selline küsimuseasetus ongi ekslik ja demagoogline (ei kahtlusta selles d-tähega patus akf-i, vaid ikka artikli autorit). Ei ole nii, et üks kahest, kas vangla või ainult psühholoogilised piirangud. Küsimus on selles, et kõnealuse asutuse kasvandike kontakt ühiskonnaga peaks toimuma kasvatajate kontrolli all, mitte nende kontrolli all. Ja seetõttu on igati õigustatud meetmeteks aed, millest niisama lihtsalt üle ei roni, elektrooniliste sidevahendite või üldse igasuguse olmeelektroonika kasutamine kindla korra järgi ja nii edasi.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Dr.Sci »

nimetu kirjutas:Noh, põhimõtteliselt pole see ka vist päris mööda. Võiksime esitada küsimuse nii, et kas meie eesmärk on lihtsalt need noored eraldada ühiskonnast (nagu vangla) või on eesmärk need noored suure vaevaga ümber kasvatada enam-vähem normaalseteks ühiskonnaliikmeteks? Iseasi on muidugi, et kas selliste probleemsete noorte kuhugi ühte kohta kokku panemine on kõige mõistlikum variant...
Nojah. Siinkohas tekib 2 täiesti fundamendaalset küsimust.
1) Kas ja mis metoodikaga saab noort kaaki kasvatada inimeseks? Neid eri variante on katsetatud ja katsetatakse ka edasi aga tahaks tulemuste kohta statistikat. Küsimus on minu jaoks just eelkõige neist kes on kukkunud nii madalale et on saadetud kasvatusasutusse. Kindlasti ei kuku kõik sinnasaadetud otseselt kuhugi musta auku kust väjapääsu pole, kuigi elutee saab neil keeruline olema, võtame kasvõu Erika Salumäe.
2) Mida hakata peale nendega kes ei kasvagi ühiskonnakõlblikuks?

(boonusküsimus on see et kes on väärt otsustama seda et kas ja kes on ühiskonnakõlbulik)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline