Ühesõnaga, nokk kinni, saba lahti 1. 25000 võib olla hästi toimiv ja varustatud, kuid liiga väike Eesti-suuruses riigis hakkama saamiseks 2. 45000 võib olla kehvalt toimiv ja kehvalt varustatud, kuid arvukuselt tõele lähemal.
Konks on selles, et vastaspooltel pole tegelikult lahendit kummalgi. Kunnas ja Laaneots ei tea, kuidas need 45 000 meest (sain Laaneotsa jutust aru, et selle arvuni jõuti sakslaste abiga, mitte fantaseerides) saaksid sõditud (sest varustust pole ja väljaõpe longab), vastaspool (Palm) ütleb, et vot see 20 või 25 (või mis iganes arv, SKAK kohane) on toimivad üksused, kuid jätab targu mainimata, et Eestit sellise jõuga pole kaitsta võimalik.
Mind Martin, ära sõima - refereerin vaid sõnumeid, mis saates esitati (kuidas mina sest aru saan). Varustatud ja toimivate üksuste eelistest saan suurepäraselt aru, tänan peeglit meenutamast. Olen ka alustanud sealt, kus toimus 1 õppus aastas ja anti 30 pauku mehe kohta ning varustus oli Rootsi oma. Välja töötanud sinna, mida varustatakse KV-ga võrdsetel alustel. Tajun suurepäraselt vahet. Sellise üksuse nagu me ise olime 10a tagasi, peksaks me täna möödaminnes laiali (ja oleme "peksnud" ka). Kuid - selle eest, et 10 km eemal haigutab tohutu tühjus, kus pole kaitsmas kedagi (just vastane lihtsalt läbi läheb) ei kaitse kuitahes hea väljaõpe ja varustus.
Eiteagi, kus see tasakaal asuma peaks. Mina isiklikult olen valmis vajadusel Rootsi rakmed uuesti selga panema, kui teaksin, et need 10 km on kaetud. Kuigi tunnistan, et soomusvestiga on kuivem ja muretum tunne.
Kui me räägime 25 000 mehest, siis selle iseseisva kaitsevõime raames, siis minu arvutusi mööda sellise jõuga on meie võimaluste lagi Tallinna piirkonna sügavusse esheloneeritud kaitse umbes seal, kus venelaste kaitseliinid 1941 suvel olid. Seda eeldusel, et eelneva viivituse ajal vastane meile mingit suuremat kotti ei ole organiseerinud ja sinna pooled väed juba kaotatud pole. Kui palju saab teha 12-15 tuhande mehega, on Kunnas kõigile juba puust ja punaseks teinud.
Kui see on realiteet täna, siis tuleks minuarvates seda ka julgelt välja öelda ja las siis valija otsustab, kas ta valib usutavama kaitse (ei viita täna, et tänane kaitse poleks usutav). Mitte ajada poliitkorrektset mõistujuttu ja üritada tsementeerida seda 2% kui ainuvõimalikku ja -õiget. Seda juttu oleks tahtnud eile kuulda seal saates - kahjuks asjata lootus. Tänasest rahalisest raamistikust on kahjuks saanud religioosset laadi tõde, mille vastu sõna võtjad on ketserid. Üks on päris kindel: kui me leiame, et vaja on 4%, siis on sellele vaja megasuurt avalikku toetust (sest kärpimine mujal saab olema kole).
_________________ /Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viimati muutis Kapten Trumm, 15 Sept, 2017 11:42, muudetud 2 korda kokku.
|