Kriku kirjutas:Prügistaja kaasuses pigem varjatud kandmise probleem?
Kuna ma ise polnud kõrval ja tegu pole nii lähedase sõbraga, kelle sõna eest ma vastutada julgeksin, siis ei oska kommenteerida, mis põhjus(ed) seal tegelikult olid. Korralekutsuja väitel võis relv korra välkuda või välja paista hõlma vahelt, ise arvan, et see oli äkki sinna meelega nii sätitud, et oma sõnadele suuremat kaalu anda. Igatahes väljavõtmist ei olnud, kasutamisest rääkimata.
Kriminaalmenetluse seadustiku §217 lg (4) ütleb: "Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks."
§217-2 ütleb veel, et "Menetlustoimingute ja kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisel on õigus kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud korras."
Korrakaitseseadus §75 (Vahetu sunni kohaldamise pädevus) lg (1) sätestab jällegi "Füüsilist jõudu, erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul"
Seega küsimus, kas kurjategija (nt. minu elamisse öösel sisse murdnud varga v. röövli) kinnipidamiseks politsei saabumiseni ON õigus kasutada relva või mitte, on tegelikult segane.
Tõnu Adrik kirjutas mootorratturi-teema kommentaaris FB-s muuhulgas:
"...Kodanik otsustas kasutada "igamehe kinnipidamisõigust" mille annab meist igaühele Kriminaalmenetluse Seadustik (kahjuks eesti keel on selles terminoloogias vaene - inglisekeelne Citizens Arrest kõlab palju paremini ja selgemalt). See, et lubadetalituse ametnikud sellest seadusesättest väidetavalt kuulnud pole, on muidugi kurvastav, aga seaduse mittetundmine ei muuda kehtivat seadust seepärast olematuks. Kui nüüd sind autoga rünnatakse (autoga on võimalik tekitada elule ja tervisele ohtlikke kehavigastusi, nagu ka tulirelvaga - ses mõttes vahendite potensiaalne efektiivsus on antud olukorras tasakaalus, s.t. ei kasutata ründe iseloomuga ilmselt ebasobivat vahendit), ja lisaks on olemas reaalne, vahetult eesseisev täiendav ründeoht (autojuht tuleb seekord koos kaaslasega välja ja kordub füüsiline, seekord siis juba grupiviisiline rünne), ei ole kinnipidamise käigus relva eksponeerimine seadusevastane. Liiatigi pole seaduse järgi tegemist relva "kasutamisega" - kasutamine on see, kui sa kellegi poole tahtlikult sihid ja vajutad päästikule, eesmärgiga talle kuuliga pihta saada(Relvaseaduse § 10 lg 2). Samale seisukohale tuli ilmselt ka prokuratuur, kuna kriminaalasi lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. See tähendab, et isik käitus seaduse piires...."
