Kriku kirjutas:Valgustage nüüd palun mind, rumalat, miks ei ole rannakaitse lahenduseks miinid, miinid, miinid? Rõvedalt palju miine?
Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Peavoolumeedia
- Liige
- Postitusi: 93
- Liitunud: 04 Okt, 2016 21:53
- Asukoht: Tallinn/Tartu
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kuvand, et tulevik on digilahenduste päralt ei võtaks seda kurvi välja! Rõvedalt suure hulga rauast munade leotamine merevees - how cool is that?
[i]"... ja millal tuli teile idee lamp lakke kinnitada?"[/i]
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
@Kriku
Ma pakuks, et selline operatsioon oleks liialt mahukas, et me iseseisvalt suudaks vajalikku efekti saavutada. Aeglase eskalatsiooni puhul oleks ehk veel mõeldav, kuid veidi kiirema asjade arenguga ei jääks lihtsalt ettevalmistusteks aega.
Ma pakuks, et selline operatsioon oleks liialt mahukas, et me iseseisvalt suudaks vajalikku efekti saavutada. Aeglase eskalatsiooni puhul oleks ehk veel mõeldav, kuid veidi kiirema asjade arenguga ei jääks lihtsalt ettevalmistusteks aega.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
See vähene, mida mina dessandi tegemisest ja sellele järgnevast tean, viitab sellele, et dessanti dessandi tegemise pärast kindlasti tegema ei hakata, ehk nii lolle ülemusi pole isegi venelastel, et saata X arv inimesi ja tehnikat kusagil Eesti rannikul maale ja siis jättagi nad sinna piiramisrõngasse istuma ja mõne päeva pärast näljastena peale viimase padruni väljalaskmist vangi langema. Dessant tehakse ikka sellepärast et mingil suunal initsiatiiv haarata ja edasi liikuda. Seega ei ole kõige dessandiohtlikum piirkond mitte Vääna-Jõesuu rand, vaid näiteks Kunda või Sillamäe sadamad, millest esimeses on 4 kaid üldpikkusega 354 m. Suurim sügavus kai ääres on 9,5 m. Suurim võimalik laev: pikkus 150 m, laius 30 m, süvis 8,5 m. Sillamäe Sadam on veel suurem. Kui eesmärgiks oleks dessandiga Ida-Virumaa Eestist eraldada, siis on vägede toomiseks kindlasti sadamat vaja. Oletame siis näiteks, et rünnatakse Sillamäe sadamat ja pannakse esiteks kopteritega maha kompanii dessant ja sinna toetuseks laevadelt kohe pataljoni lahingugrupp. Kaasa suudavad nad võtta mõnepäevase toidu- ja laskemoonavaru. Venemaalt saab neid vajadusel kaudtulega ja õhuväega või lahingkopteritega toetada, kuid on täiesti ilmne, et uute üksuste ja varustuse juurde- ning vigastatute äraveoks on vaja sadam töös hoida või vähemalt esimese paari ööpäeva jooksul tegevus taastada. Millega EKJ ja hetkel teadaolevad liitlased suudavad seda takistada, ilmselt eriti ei suudagi, sest kui liitlaste õhuvägi venelaste poolt maha suruda, siis nii võimast kaudtuld meil kasutada ei ole, et sadama tegevust takistada.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postimehes rahvaesindaja arvamus K9 hanke kohta.
https://arvamus.postimees.ee/4273963/he ... sid-tuulde
Ja kohe ka vastus:
https://arvamus.postimees.ee/4274033/va ... uppeliselt
https://arvamus.postimees.ee/4273963/he ... sid-tuulde
Ja kohe ka vastus:
https://arvamus.postimees.ee/4274033/va ... uppeliselt
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Henn Põlluaasa mure on muidugi arusaadav, kuid ei esinda adekvaatselt asjade reaalset seisu.
Kui ma ei eksi, siis Veiko Palm selgitas siin juba varasemalt miks hollandi tankide ostust ei saanud asja. Lühidalt, räägiti läbi hollandlastega, kes polevat olnud ülemäära entusiastlikud meile müümise suhtes (ju neil oli paremaid kliente reas), ning küsiti ka infot ekspluatatsiooni kohta tootja käest. Kokkuvõttes ei sobinud meile ostu tingimused ja rahaliselt oleks see projekt meil selgelt üle jõu käinud. Sinna see asi jäigi.
Mis puudutab KV vastulauset, siis seal on teatud annus demagoogiat. Esiteks, ma olen üsna kindel, et lätlastel jätkub neid masinaid kauemaks kui kümme aastat. Ja isegi siis on see suhteliselt hea tehing nende perspektiivist. Teiseks, M109A5Ö laskekaugus on raudselt rohkem kui 18 kilomeetrit. Nii vähe oli see esialgsel M109 variandil, millel oli lühem ja viletsam toru. Austria liikursuurtükkidel on see pigem kusagil 24-30 km vahel.
Siiski märgiksin veel, et lätlased ei hankinud mitte standardse M109, vaid Austria poolt tugevalt moderniseeritud masinad, millesse pandud süsteemid ei ole sugugi nii laialt levinud. See tähendab, et vastulauses välja toodud koostöö Soomega omab tegelikult üsna suurt kaalu. Nimelt luuakse just sinna K9 jaoks hooldus-/logistikabaas, kust meie (ja suure tõenäosusega ka teised tulevased K9 kasutajad) hakkame tuge saama.
Kui ma ei eksi, siis Veiko Palm selgitas siin juba varasemalt miks hollandi tankide ostust ei saanud asja. Lühidalt, räägiti läbi hollandlastega, kes polevat olnud ülemäära entusiastlikud meile müümise suhtes (ju neil oli paremaid kliente reas), ning küsiti ka infot ekspluatatsiooni kohta tootja käest. Kokkuvõttes ei sobinud meile ostu tingimused ja rahaliselt oleks see projekt meil selgelt üle jõu käinud. Sinna see asi jäigi.
Mis puudutab KV vastulauset, siis seal on teatud annus demagoogiat. Esiteks, ma olen üsna kindel, et lätlastel jätkub neid masinaid kauemaks kui kümme aastat. Ja isegi siis on see suhteliselt hea tehing nende perspektiivist. Teiseks, M109A5Ö laskekaugus on raudselt rohkem kui 18 kilomeetrit. Nii vähe oli see esialgsel M109 variandil, millel oli lühem ja viletsam toru. Austria liikursuurtükkidel on see pigem kusagil 24-30 km vahel.
Siiski märgiksin veel, et lätlased ei hankinud mitte standardse M109, vaid Austria poolt tugevalt moderniseeritud masinad, millesse pandud süsteemid ei ole sugugi nii laialt levinud. See tähendab, et vastulauses välja toodud koostöö Soomega omab tegelikult üsna suurt kaalu. Nimelt luuakse just sinna K9 jaoks hooldus-/logistikabaas, kust meie (ja suure tõenäosusega ka teised tulevased K9 kasutajad) hakkame tuge saama.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
EKRE repliigid kaitsejõudude teemadel on tuntud oma ebareaalsuse poolest. Põlluaas olevat küll tubli KL lipnik, kuid sellest hoolimata on ikka suhteliselt allapoole arvestust kirjatükk, mis põhineb kahel eeldusel, et mõnel riigil on ripakil suurel hulgal odavaid ja heas korras haubitsaid ja EKJ on vahendid ja inimesed nende kasutusele võtmiseks. Minu arust KJ vastulause seletab asja ilusasti ära. Kui K9 resursist on järgi 90%, siis M109 on olulselt rohkem kulunud. Teiseks ma väga kahtlen lätlaste võimekuses enamik ostetud 47st haubitsast kasutusele võtta. Pigem võtavad kasutusele 1 pataljoni 16-18 relvaga ja ülejäänud haubitsad jäävad varuosadeks, sest pole ka eriti inimesi nendega tegelemiseks ja raha käimashoidmiseks.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
M-109A5Ö on iseenesest küllaltki hea tehniline lahendus. Mitmeski aspektis(ennekõike laskekiirus) vast paremgi, kui jänkide Paladin.
Kuid, isegi rahvasaadik peaks mõistma, et(piltlikult)10 aastane ja 40 aastane aastane masin pole päris üks ja seesama. Ehkki mõlemad tõepoolest kasutatud.
Lätlaste isendid on tõepoolest oma eluea viimases järgus ja suurt üle 10 aastast teenistust neile tõepoolest ei ennustaks. Tegemist on aastakümneid tagasi(1990-te alguspoolel) brittide käest hangitud(juba siis kasutatuna) ja siis moderniseeritud masinatega.
Samas, relvaliigi loomiseks ja üksuse(te) väljaõppeks piisavad. Siiamaani ju lätlastel reaalne suurtükivägi täielikult puudus.
Kuid, isegi rahvasaadik peaks mõistma, et(piltlikult)10 aastane ja 40 aastane aastane masin pole päris üks ja seesama. Ehkki mõlemad tõepoolest kasutatud.
Lätlaste isendid on tõepoolest oma eluea viimases järgus ja suurt üle 10 aastast teenistust neile tõepoolest ei ennustaks. Tegemist on aastakümneid tagasi(1990-te alguspoolel) brittide käest hangitud(juba siis kasutatuna) ja siis moderniseeritud masinatega.
Samas, relvaliigi loomiseks ja üksuse(te) väljaõppeks piisavad. Siiamaani ju lätlastel reaalne suurtükivägi täielikult puudus.
Kui ma nüüd õieti mäletan, siis ikka 35 haubitsat, 10 juhtimissoomukit ja 2 juhi treeningmasinatlätlaste võimekuses enamik ostetud 47st haubitsast kasutusele võtta
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma arvan, et pigem on lätlastel probleemiks personal. Sellest tõlgitud artiklist, mille ma just hiljuti Läti teemasse postitasin, jäi mulje, et kusagil mingeid vabu mehi neil vedelemas pole ja kõik, kes on vähegi asjalikud, on juba praegu maksimaalselt ära rakendatud. Kui nad siiamaani pole suutnud isegi kahte jalaväepataljoni täies mahus mehitada, siis ei maksa lootagi, et neil suurtükiüksusi hakkab tekkima nagu seeni peale vihma.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Laskekauguse osas 155 mm. 39 kaliibrilise rauaga FH-70ga sarnaste näitajatega, laskekaugus reaktiivmürsuga -30 km.nimetu kirjutas:Teiseks, M109A5Ö laskekaugus on raudselt rohkem kui 18 kilomeetrit. Nii vähe oli see esialgsel M109 variandil, millel oli lühem ja viletsam toru. Austria liikursuurtükkidel on see pigem kusagil 24-30 km vahel.
Põhimõte näib lätlastel olema CVR(T)ga siin suhteliselt sarnane, lüngad NATO ees võimalikult soodsalt ära täita.Their shot distance with the standard or conventional ammunition is 22 kilometers, while the shooting distance with advanced operational ammunition is 30 kilometers.
Kvantiteedi osas panevad lätlased naabritele pika puuga ära, hinna suhtelt vist ka...ainuke häda on selles, et masinad on oma eluea lõpus aga kui eesmärgiks ongi vaid NATO liitlastele ühisõppuste raames aeg-ajalt veidike pakasuhhat teha siis kestavad veel järgnevad paarkümmend aastat ega siis lätlased nendega sõdima kavatse hakata, vastasel juhul oleks nad leidnud arvatavasti paremaid alternatiive.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Tegelikult ei saaks öelda, et see lünga täitmine on soodne. Lätlaste CVR(T) projekti kogumaksumus on 249,5 miljonit, millest tehnika ise moodustab umbes poole. Võrreldes meiega on masinaid küll rohkem, kuid nad on äärmiselt väikesed (mis tähendab, et neid ongi rohkem vaja), viletsamini soomustatud, vanemad ja tulejõu poolest kehvemad. Ma arvan, et me saime tegelikult palju soodsama tehingu.Põhimõte näib lätlastel olema CVR(T)ga siin suhteliselt sarnane, lüngad NATO ees võimalikult soodsalt ära täita
Suurtükkide osas ongi neil vist mõistlikum odavamate süsteemidega alustada, sest praegu on neil selle koha peal ümmargune null. Jala ukse vahele saamiseks on sellest enam kui küll.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Millist meie tehingut siin silmas peetakse???Võrreldes meiega on masinaid küll rohkem, kuid nad on äärmiselt väikesed (mis tähendab, et neid ongi rohkem vaja), viletsamini soomustatud, vanemad ja tulejõu poolest kehvemad. Ma arvan, et me saime tegelikult palju soodsama tehingu.
Kas XA-188 hanget Hollandist.??
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ei. CV90 hanget.
Masinad maksid 113 miljonit, koos Leopard 1 baasil toetusmasinatega, ning kogu leping oli 138 miljonit.
Masinad maksid 113 miljonit, koos Leopard 1 baasil toetusmasinatega, ning kogu leping oli 138 miljonit.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
XA-188 hange sobiks paremini.Ei. CV90 hanget.
CVR-T on neist väiksem, vanem ja kehvemini soomustatud. Võib(mööndustega) öelda, et ka kehvema tulejõuga. Arvestades, et koguarvust(123 masinat??) pea neli viiendikku saab omama vaid 7,62-mm. kuulipildujat.
Kuid muidugi ei ole neil võrdlustel mõtet.
CVR-T ei ole kusagilt otsast võrreldav korraliku jalaväe jaosoomukiga, ega ammugi mitte lahingumasinaga.
Teistsuguse otstarbega masin, erialasoomuk.
Omas rollis adekvaatne.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Tegelikult vahet pole millega võrrelda. Igast kandist paistab see tehing ebaatraktiivne.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist