Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Riisalu teemal võib märgata teatud kahepalgelisust.
Läinuks vennike teise paremparteisse, oleks rahulolevalt mõmisetud - noh, mees võttis vastu uue väljakutse.
Läks aga KE-sse, on vaat et kodumaa reetur.

[Roamless]

Riisalul on ju Keskerakonnaga olnud koguaeg pragmaatilised suhted. Esiteks on tegu vana keskerakondlasega, kelle lahkumise üheks põhjuseks oli vist Savipätsi laiamine ja muud erimeelsused, teiseks on ka tema abikaasa keskerakondlane. Seega, kui Savipäts on läinud ja tekkis soodus võimalus (Ratase pakkumine), läks "meie mees" lihtsalt tagasi oma juurte juurde. Ratasel aga oli vaja linnavalitsusse eestlastele söödavamat nägu. Vuntidega jänes on küll linnapea, kuid eestlasest Tallinna elanikele jäi vägisi mulje, et tegelikult hakkas Tallinna juhtima "hall kardinal ja KAPO mõjuagendi kahtlusega" Kõlvart, eks seepärast oli sinna vaja ka Riisalu, et näidata linnavalitsuse "rahvuslikumat nägu". Tavaline poliitvangerdus.

[Tegelane5]

Karnau ja Lobjakas jõuavad oma saates järjest fantastilisemate järeldusteni. Et siis nüüd peale Riisalu Irl-ilt ülemeelitamist ei ole olemas Keskerakonnast isamaalisemat ja eestimeelsemat erakonda. Mõtle vaid, said oma ridadesse (tegelikult ei kuulu ju erakonda veel) kaitseliidu ohvitseri. Selline konstruktsioon , et mees oma viimasegi tõsiseltvõtavuse sellega võis kaotada ei tulnud kummalegi suures õhinas meelde.

Ma ei suuda seda saadet üldse kuulatagi enam juba mõnda aega. Selle asemel kuulan "Keskpäeva tundi". Seal võeti asi kokku niipidi:
-pettunud peaks olema nood tartlased kes tema poolt hääletasid;
-IRLi kaks käilakuju Tartus olid Lotman ja Riisalu
http://www.delfi.ee/news/kov2017/tulemused/?loc=793
Sellejärgi sai Riisalu isegi rohkem hääli kui Lotman. IRLil pole ka midagi kurta, peibutuspart Riisalu tegi tulemuse ära. Viimasel ajal kipuvad igasugu valimised täiesti ennustatamatuid tulemusi andma.
Mees kandideerib Tartu linnapeaks, lõpetab üldse Tallinna abilinnapeana.

[Kriku]

ID-kaardi tootjad ei selgita, miks Eesti turvaveast viimasena teada sai.
Mihkel Tamm
mihkel.tamm@epl.ee

Kaarditootja Gemalto ja riigi vahel on erimeelsusi, millal turvaveast teada saadi ja Eestit teavitati.

Tšehhi teadlaste novembri alguses esitletud teadustöö paljastas peale ID-kaardi kiibi turvavea ka informatsiooni, et väidetavasti teavitasid teadlased turvaveaga kiipide tootjat avastatud riskist juba veebruaris. Tehnoloogiahiiud nagu Google ja Microsoft said kohe vigu parandama hakata, aga Eesti ametiasutusteni jõudis teade avastatud riskist alles augusti lõpus. Eesti Päevaleht pöördus ID-kaardi tootja Gemalto ja kiipide tootja Infineoni poole küsimustega, millal turvarisk neile teatavaks sai ja millal nad sellest Eesti riiki teavitasid. Kuigi selgeid vastuseid ei antud, on ilmne, et ettevõtete ja riigi arusaamiste vahel on erinevusi.

Kiibitootja tegi allhanget

ID-kaardile kiipe tootvat Infineoni teavitasid Tšehhi teadlased turvanõrkusest veebruaris. Infineon alustas seejärel uurimist, kas teadlaste pakutud matemaatiline meetod tõesti võimaldab ID-kaarte murda. Infineoni väitel teavitati seejärel probleemist ja selle lahendusest oma kliente.

„Me tegime kohe kõik vajalikud sammud, et ohule efektiivselt reageerida ja aidata oma klientidel potentsiaalsest turvanõrkusest üle saada. Eesti ametiasutused aga ei ole meie otsesed kliendid. Infineon teeb allhanget tootjatele ja tavaliselt ei ole meil nende lepingutest ülevaadet,” vastas Infineoni meediasuhete juht Karin Bräckle. Infineoni esindaja sõnul polnud Eestit ID-kaardi kiibi nõrkusest teavitada nende, vaid kaardi tootja Gemalto kohustus.

Gemalto jättis vastamata

Gemalto valitsusprogrammide suhtekorraldaja Eric Billiaert jättis eelmainitud Eesti Päevalehe küsimustele sisuliselt vastamata. Ta viitas ainult president Kersti Kaljulaidi reedel öeldule: „Kindlasti on palju juriidilisi küsimusi, millega juristid tegelevad. Eesti riigil on lepingupartner ja need teemad lahendatakse koos lepingupartneriga.” „Me alles analüüsime oma Eesti partneritega, kuidas kulges informatsioon, mis puudutas Infineoni toodetud turvariskiga kiipe,” sõnas Billiaert.

Eesti Päevalehele teadaolevalt on olukord keeruline, sest Gemaltost on antud mõista, et ka nemad ei saanud probleemist teadlikuks veebruaris, vaid hiljem. Ent samal ajal on Gemalto Eesti Päevalehele teadaolevalt väitnud riigi infosüsteemi ametile (RIA), et nemad teavitasid Eestit turvanõrkusest ammu enne augustit. Gemalto Eesti-poolne lepingupartner on politsei- ja piirivalveamet (PPA), kuid nagu president Kaljulaid viitas, on lepingupartnerite omavaheline suhtlus kolinud juristide tasemele. „Me tegeleme antud asjaga seotud õiguslike küsimuste lahendamisega ja seetõttu ei saa hetkel info liikumise kohta täpsemaid kommentaare anda,” ütles PPA-d esindav vandeadvokaat Merit Lind advokaadibüroost Deloitte Legal.

Asja saab mõnevõrra vabamalt kommenteerida RIA, mida ei seo Gemaltoga ranged lepingud. „Meie saime turvanõrkusest teada augusti lõpus Tšehhi teadlastelt otse,” kinnitas RIA pressiesindaja Helen Uldrich, lükates ümber väite, justkui Gemalto teade oleks varem Eestisse jõudnud.

Kolmanda Maailma riigi rõõmud nagu toidukaupadegagi

[Kriku]

Tuleb ka valge kampsun välja otsida.

Kilekotiraha uurimine määrib plekitut Pevkurit.

Nimelt kirjeldas mitme ettevõttega seotud Mairo Kiho viis aastat tagasi riigiprokuratuuris toimunud ülekuulamisel äärmise täpsusega, kuidas ta koos toonase äripartneri Marek Leenurmega soovis toonase riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu (Reformierakond) kaasabil osta endale 20 000 krooniga sobivat pakendiaktsiisi seadust. Pallingule kolmes osas üle antud raha erakonna kätte jõudmise kohta küsiti aga Leenurme kunagiselt koolikaaslaselt Pevkurilt, kes olevat kinnitanud, et «raha jõudis potti».

Postimehe küsimustele kirjalikult vastanud Pevkur tunnistas, et tunneb Leenurme, kuid eitas igasugust seost nn kilekotirahaga. Sama väitis ka Leenurm, kes on oma kunagise kompanjoni Kihoga praeguseks tülli läinud.

Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetluse lõpetamise määruse viieaastane asutusesisese kasutamise piirang lõppes selle aasta 15. oktoobril. Samal päeval saatis Pevkuri juhitavat Reformierakonda kohalikel valimistel paljudes Eesti omavalitsustes suur edu.

Nüüd avalikuks saanud kriminaaluurimise materjalidest nähtub, et juba 2012. aasta sügisel avaldatud määruses ühe nime taga olnud märge XXX on tegelikult Hanno Pevkur. Teda mainis ettevõtja Mairo Kiho, rääkides ülekuulamisel oma kunagisele äripartnerile Marek Leenurmele esitatud kahtlustusest.

Leenurm oli üks Reformierakonna rahastamise kriminaalasja viiest kahtlustatust oravapartei toonase peasekretäri Kristen Michali, riigikogu liikmete Kalev Lillo ja Kalle Pallingu ning toonase välisministri nõuniku Priit Kallakase kõrval.

Kiho rääkis viis aastat tagasi ülekuulamisel, et andis koos oma äripartneri Leenurmega 2009. aasta lõpus toona keskkonnakomisjoni kuulunud Pallingu vahendusel Reformierakonnale 20 000 krooni sularahas. Vastutasuks pidi riigikogu liige mõjutama seadust biolagunevate pakendite äriga tegelenud Kihole ja Leenurmele soodsalt.

Kiho sõnul soovis ta koos äripartneriga olla kindel, et nende antud raha Reformierakonna kätte jõuab. Ta kuulis kaks korda, kuidas Leenurm helistas pärast sularaha üleandmist Pevkurile ja küsis, kas raha on kohale jõudnud. Pevkur olevat kaks korda kinnitanud, et «raha on potti jõudnud». Pevkur oli sel ajal Reformierakonna juhatuse liige ja sotsiaalminister.

Kiho väiteid uurinud riigiprokuratuur ei suutnud siiski tõestada, et Palling oleks keskkonnakomisjonis pakendiaktsiisi seadust ärimeestele soodsalt mõjutanud. Üheks suureks takistuseks sai siin asjaolu, et riigikogu keeldus keskkonnakomisjoni istungi salvestisi uurijatele andmast, põhjendades keeldumist sellega, et parlamendi õigus täita segamatult oma põhiseaduslikke ülesandeid kaalub üles uurimise huvi.

Riigiprokuratuur analüüsis ka pakendiaktsiisi seadust, kuid ei leidnud sealt Leenurme ja Kiho ärile kasulikke sätteid.

Silvergate’i skandaali puhkemise järel vabatahtlikult riigiprokuratuuri ütlusi andma läinud Kiho ei varjanud, et teda ajendas Pallingu vastu tunnistama kibestumine viimase suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kirjas, et Kiho arvates on Palling vastutav tema majanduslikesse raskustesse sattumise eest. Pealegi olevat Palling temasse negatiivselt suhtunud, kuna teda on varem kuritegude eest karistatud (Kihot on karistatud metsavarguste eest – A. E.).

Pevkur, Leenurm ja Palling eitavad juhtunut

Pevkur ütles nüüd, viis aastat hiljem, et ei tea, miks Kiho uurijatele sellist juttu rääkis. Oravaparteri juhi sõnul ei ole seesugune asi tema puhul üldse võimalik, kuna tema ei saanud vaadata, kas erakonna pangaarvele on midagi laekunud või mitte.

Ka Leenurme sõnul ei ole midagi sellist juhtunud. Ettevõtja meenutas, et mingil hetkel läksid tema suhted Kihoga väga teravaks ja võib-olla tasub viimase tegutsemismotiivi otsida sealt.

[nimetu]

Kolmanda Maailma riigi rõõmud nagu toidukaupadegagi

Lisada võib veel seda, et peale viimasel PPA hankel läbikukkumist, otsustasid nad selle peale veel kohtusse ka minna. Tore kamp.

[Kapten Trumm]

Laiem probleem on selles, et kehtival koalitsioonil pole eriti kirkaid ideid rohkema raha kokku kogumiseks ja raha allikad on järjest enam meeleheitliku lõhnaga.
Meeleheitlik ses mõttes, et raha üritatakse saada kohtadest, kus selle laekumine pole nii kindel. Näiteks see "astmeline tulumaks" ja aktsiisitõusud.
Rääkimata kokkuhoiust - sest täna on majandus selges plussis, aga eelarve on endiselt miinuses.
Rahandusminister Tõniste rääkis juba eile, et kaalub aktsiisitõusu ärajätmist.
Sestap võivad taolised "10 millised ülejäägid" minna lipsu taga nigu niuhti ja parteisõdurist minister vaid kinnitab ausa näoga järgmise, vene ohust tingitud hankejärjekorra teket (ja kinnitab, et Eesti on kaitstud).

Ilma aktsiisirahata läheb aga löögi alla esiteks see nn üürimajade programm (mille leiutasid sotsid, kuid mida ekspluateerib nüüd KE). Selles ma kahtlen, et Kadri Simson sellest valmis loobuma on - taolised harimatule lumpenile suunatud projektid on Tallinnas toitnud KE valijaskonda juba 20 aastat. Olete mõelnud, miks Tallinna linn ei saa kuidagi likvideeritud nt Vilde tee ühikaid (tõeline kuritegevuse pesa)?

[Martin Peeter]

Laiem probleem on selles, et kehtival koalitsioonil pole eriti kirkaid ideid rohkema raha kokku kogumiseks ja raha allikad on järjest enam meeleheitliku lõhnaga.
Meeleheitlik ses mõttes, et raha üritatakse saada kohtadest, kus selle laekumine pole nii kindel. Näiteks see "astmeline tulumaks" ja aktsiisitõusud.
Rääkimata kokkuhoiust - sest täna on majandus selges plussis, aga eelarve on endiselt miinuses.
Rahandusminister Tõniste rääkis juba eile, et kaalub aktsiisitõusu ärajätmist.
Sestap võivad taolised "10 millised ülejäägid" minna lipsu taga nigu niuhti ja parteisõdurist minister vaid kinnitab ausa näoga järgmise, vene ohust tingitud hankejärjekorra teket (ja kinnitab, et Eesti on kaitstud).

Ilma aktsiisirahata läheb aga löögi alla esiteks see nn üürimajade programm (mille leiutasid sotsid, kuid mida ekspluateerib nüüd KE). Selles ma kahtlen, et Kadri Simson sellest valmis loobuma on - taolised harimatule lumpenile suunatud projektid on Tallinnas toitnud KE valijaskonda juba 20 aastat. Olete mõelnud, miks Tallinna linn ei saa kuidagi likvideeritud nt Vilde tee ühikaid (tõeline kuritegevuse pesa)?

Siin ma pean nõustuma, et eelarve katteallikad praegusel kujul pole väga kindlad, aga pean kohe ka lisama, et see ei ole suurem õnnetus, kui riik Töötukassa ja Haigekassa reservidele pisut rohkem võlgu jääb. Ka see on lõpuks meie raha.
Tõniste puhul olen samuti nõus. Tema on kindlasti üks, kes selles 10 milli edasitõstmise asjas süüdi on (kui see ikka rahapuuduse tõttu nii läheb) ning ei mõista, millised peaksid olema IRLi põhiväärtused ega jaga eriti ka riigi rahaasju.

Tulumaksuvaba miinimumi tõus viib eelarvest välja väga palju raha, aga on tegelikult vajalik. Minu meelest on pisut tobe see Eesti paremerakondade iga hinna eest astmelise tulumaksu vastu olemine. Üsna parempoolsetes riikides kehtib astmeline tulumaks ja see oleks ka pigem Eestile kasulik, sest emigreeruma kipuvad meil just need madalapalgalised. Tööandjad kipuvad nende järele nutma, aga rohkem palka maksta ei suuda. Selles mõttes on nende kõige väiksemate palkade tulumaksust vabastamine õige. Et raha tagasi saada - mina ei nutaks, kui üle 2000 küündiv sissetulekuosa näiteks 26%-ga maksustataks. Kunagi maksime sellist maksu kõik ja majandus kasvas, mis mühises. Kuidas see majandust piiraks, kui väiksema palgaosa pealt vähem maksta tuleks, ei saa mina aru, aga küllap suudab Jürgen seletada, kuidas 26% maksukoormus jõukamatele selline karistus oleks, et nad Eestist põgenevad.

Vilde tee ühikad on erastatud toa kaupa - kunagi olid need mõõdukad ehk praegused sotsid, kes sellist erastamist läbi lükkasid. Katsu nüüd eraomanikult midagi ära võtta! Kusjuures- selle nigela ühikatoa ruutmeetri hind on praegu vabal turul košmaarselt kõrge.

Eks see munitsipaalelamute ehitamine ole natuke sellise sotsiaalse turvavõrgu küsimus, mis peaks looma ka teatud garantiid muu hulgas iibe tagamiseks. Riigi sõnum on, et tegelege ettevõtlusega ja tehke palju lapsi, aga kui inimesel selle juures peaks midagi halvasti minema, siis saadab näiteks Tallinn su naise ja lastega ühte pisikesse ühiselamutuppa ja mõned omavalitsused Tallinna. Neid munitsipaalkortereid on Tallinnalgi kõvasti puudu. Lisaks muidugi ka teatud regionaalpoliitiline küsimus. Imavere näide on hea: uue korterelamu ehitamine Imaverre (kus on töökohti) ei maksa palju vähem, kui Tallinnasse. Aga kes ostaks Imaverre korteri Tallinna hinnaga?

OT-ks kisub.

[vanahalb]

Üürimajade jura on minumeelest aetud juba peaaegu 10 aastat. Alates 2008 a masust kui ehitusturg kokku kukkus ning ehitusettevõtjad hakkasid parteile ning valitsusele peale käima, et tellige meilt ehitustöid ja las riik maksab kinni. Tavalised pereisad enam suurt laenu ei saanud ja mingile suuremale eratellijale ehitades ei saanud kunagi kindel olla, et raha pärast tõesti arvele laekub. Riik või KOV seevastu oli küll üüratult pikkade maksetähtaegadega kuid kindel maksja.
Kas mitte Raadiku kompleks Lasnamäel, mis samuti umbes sellesse ajajärku sattus, polegi niimood ehitatud, et Tallinn tellis kelleltki toituahela ülemisele otsale lähedaltseisvalt isikult ehituse ja hilisema haldamine ning see omakorda kindlustas omale rutiinse rahavoo hea reitinguga tellijalt? Niimoodi tahaks igaüks teha ja kilekottidega moosinäod kaabivad pidevalt parteikontorite uste taga. Sõõrumaa tahtis kõige muu kõrval ka eravanglat ehitada - tema majandaks ning riik maksaks.

Üldiselt on igasugused sellised sotsiaalprojektid sirge tee getosse. Eesti on küllalti erandlik riik sellepoolest, et ka suurtes majades on igal korteril eraldi omanik. Seetõttu ei saa elamispinda niisama lihtsalt vahetada ja päris niimoodi nagu mujal Euroopas asjad ei käi. Mujal ongi Lasnamäe sarnased kolossid kas suurte haldusfirmade või KOV omad ja elanikud on üürnikud. Ükspäev kolib mingi piginui naabriks, järgmisel nädalal tsurka ja inimene üüribki sellise koha kus parem on. Tema asemele tuleb järgmine neeger ja nii läheb juba terve maja ja selle järel linnaosa.
Tallinna Lasnamäed tervikuna mina küll eriliseks getoks ei pea, sest seal elab hulk soliidseid inimesi kes ei viitsi oma korterit ei müüa ega osta ega vahetada. Mikrorajoonide kaupa sotsiaal, s.t üürimajade ehitamisega jõuab sinnasamasse kus praegult Malmö on.

[Kriku]

Üldiselt on igasugused sellised sotsiaalprojektid sirge tee getosse.

Hästi öeldud.

[Dr.Sci]

Üldiselt on igasugused sellised sotsiaalprojektid sirge tee getosse.

Hästi öeldud.

Et ma nagu võiks sellest seisukohast ühele oma tuttavale öelda et su koht ongi getos või sure hoopis ära kui omale korterit ei jõua osta? Üksikema, ametilt juuksur, FIE, suvepealinnas, mees läks Soome tööle, leidis tibi ja abiellus, viis pooled lapsed oma juurde, rahaliselt ei toeta, üleeelmine mees kadus ja jättis sms laenud naise kanda, kohtutäiturid kukil ja iga laekuvale eurole püütakse küüned taha ajada, ära elab tänu sellele et palk laekub juba aastaid lapse nimel olevale pangaarvele... Üürikorterit on sunnitud vahetama keskmiselt 6 kuu tagant...

[vanahalb]

Et ma nagu võiks sellest seisukohast ühele oma tuttavale öelda et su koht ongi getos või sure hoopis ära kui omale korterit ei jõua osta?

See, mille eest ma hoiatasin on inglise keeles tuntud "white flight" nime all ja ei seondu otseselt vaesusega. Muidugi võib korterit üürida, aga minumeelest peaks
a) inimesed paiksemaks muutma ja mitte tekitama homo sovieticusi ega homo brusselicusi (see tegelikult ükssama mõiste)
b) sellisele sihtgrupile nagu üksikema, ametilt juuksur jne eluaseme tekitama. See on puhttehniline küsimus: Täitemenetluse seadustikus või kust iganes kohtutäiturid käsulaudu saavad sätestada, et mingis piirmääras eluasemekulud pole täituritele kättesaadavad. Võib-olla eluaseme otsetoetuse määrama.

Praegult on samuti mingid sotsiaalmajad olemas - Tallinnas see Raadiku projekt ja Kopli kandis Puhangu tänaval kuid minuteada pole seal elamine sugugi odavam kui mõnelt vanamutilt korteri üürimine. Või on?
Ma olen varemalt ka irisenud, et Eesti serveerib tohutu eduloona oma lihtsat maksusüsteemi kuid minumeelest on see sama kategooria asi nagu mingi "ne imeet mirovõh analogov" - käkerdis. See ei oma maailmas analooge mitte sellepärast, et oleks midagi erakordset vaid sellepärast, et on täiesti mõttetu üritamine. Maksusüsteemiga reguleeritaksegi majandust kuid Eesti maksusüsteem on primitiivne nagu keskaegne kirikukümnis. Andke 10 % riigile ja edasi vaadake ise kuidas hakkama saate!

Või kui globaalsemalt asja ajada peaks Eesti kõigepealt ratifitseerima Euroopa Sotsiaalharta täies mahus.
https://www.postimees.ee/1108380/miks-p ... itseerinud (üsna vana artikkel tegelikult)
On seal muud asjad mis on ja juba Ansip ei suutnud üle oma varju hüpata kuid minuteada pole ka ratifitseeritud punkti mis kohustab maksma töö eest õiglast tasu. Näitena võib tuua kasvõi Motoneti kaupluse. Need on Soomes ja nüüd on Tallinnas samuti üks. Kaupade hinnad on sendipealt samad (kui ilma käibemaksuta võtta, siis Soomes tegelikult natuke odavamad, sest Eestis on KM 20 % ning Soomes 24%, aga OK, kauba Eestisse vedamine maksab ka midagi). Millegipärast ei ole kuulnud, et Tallinna Motoneti kaupluses makstakse sama palka mis Soomes. Sama on ka suures plaanis Bauhausis, Prismas , HK Ruokatalos jne. Alles oli lehest lugeda, et Rakvere lihakombinaadis (HK osa ) on mäss majas ja soomlane ei hakkaks sellise palga eest kirvestki kätte võtma.
Tööviljakuse müüti poile mötet sisse tuua, sest kõik need, kes Eestis olevat väidetavalt loodrid on millegipärast Soomes korralikud töömehed. Palkade vahe tuleb tegelikult maksustamisest ja laariaegse arhailise konseptsiooniga ei saa eluilmas Eestis maksta Soome palka ja sellest kogu häda algabki, sest kaubad/teenused on Eestis, Soomes ja Saksamaal enamvähem samas hinnas.

[asiootus]

Eestis maksustatakse ju töölist ehk lisandväärtuse loojat, mitte loodud lisandväärtust ehk ettevõtete kasumit...see on ju igasuguse elementaarse majandusloogika vastane käitumine? Nii ei saagi ju ühiskond ega majandus areneda ja tööviljakus tõusta...
Samas jälle palgad on madalad sest tootlikus on madal. Tootlikus on madal sest töö efektiivsus on madal. Töö efektiivsus on madal sest ettevõtete mehhaniseerituse, automatiseerituse tase on madal(ei soovita, osata teha vajalikke investeeringuid tehnoloogiasse, odavaid ukraina töölisi on peagi piisavalt võtta), tööprotsess ettevõttes on ebaefektiivselt juhitud, ettevõttes toimub varade kantimine, skeemitamine, jokkitamine ja varastamine, ...
Ettevõtte madalas tootlikuses on enamikel juhtudel ikkagi süüdi pahatahtlik või ebakompententne juhtkond ja juhtivtöötajad, mitte tavalised, tööd tegevad lisandväärtust loovad lihttöölised.
Eestis on korrektselt juhitud ettevõtteid, kes suudavad ka lihttöölisele 2000 eurost palka maksta.
Ja ka selliseid ettevõtteid, kes on toonudki osa oma ärist, peamiselt vähe lisandväärtust loova odava allhanke kohaliku puuduliku seadusandluse tõttu maksude ja tööjõukulude optimeerimiseks Eestisse. Selliste ettevõtjate juhtimisel elamisväärset ühiskonda kahjuks Eestis üles ei ehita. Peagi saabubki Eesti jaoks tõehetk, kas lasta odavat ukraina tööjõudu peale või lõpetada selline äri ära. Vajalikku tööjõudu sh. lihttöölisi on väga lihtsalt võimalik riigil tööjõuturule juurde tekitada, tõstame alampalka ja lõpetame seni alampalgal tiksunud ettevõtete jätkusuutmatu äri ära.

[Kriku]

Maksusüsteemiga reguleeritaksegi majandust kuid Eesti maksusüsteem on primitiivne nagu keskaegne kirikukümnis. Andke 10 % riigile ja edasi vaadake ise kuidas hakkama saate!

Esiteks ei käinud see keskajalgi nii. Teiseks räägid sa siin ainult üksiksiku tulumaksust, mis moodustab üsna väikese osa maksusüsteemist. Kolmandaks reguleeritakse majandust veel hulga vahenditega, sh. baasintressi muutmise ja rahatrükiga - aga jah, need hoovad pole enam EV valitsuse käes.

Eestis maksustatakse ju töölist ehk lisandväärtuse loojat, mitte loodud lisandväärtust ehk ettevõtete kasumit...

Pole päris õige - dividende maksustatakse. St. kasumit, mis ettevõttest osanikele-aktsionäridele välja läheb.

[kaugeltuuriv]

Et nagu 10 miljonit ,mis oli planeeritud laskemoonaks enam nagu riigieelarves ei ole aga selle eest tahavad kesikud tasuta linnavahelisi liine avada.Ma ei saa aru,mis toimub
Olen sellega nõus,et Sotsiaalhartaga siiani venitamine on olnud väga halb,lõppude lõpuks on hakanud see vitsaga tagasi lõõma.Ega siis inimesed Eestis ei ole sunnismaised ja vaba liikumise tõttu on paljud just suurema tõõtasu tõttu Eestist lahkunud.See aga tekitab maksupuuduse,eelkõige tulumaksu osas ning see võib olla üheks põhjuseks,miks tuleb järjest rohkem tõsta aktsiise ja muid lõive,mis aga teevad karuteene madalama palgaga inimestele.See aga hakkab juba mõjutama poliitiliselt,sest osad madalamapalgalised kindlasti eelistavad vasakule poole kuuluvat seltskonda.Selle tõttu ma ei imesta,et kesikud ja sotsid omavad Tallinnas tugevat baasi.
Pean tunnistama,et ei oska täpselt isegi õelda,kas Norras on ka riiklike elamispindu(pole lihtsalt süüvinud),tean kindlalt aga,et kohalikud omavalitsused omavad elamufondi.Välimuse järgi on tegemist seinast seina kvaliteediga,osad on uued osad vananenud välimusega.Küll aga peab ütlema,et sellised pinnad on küllalt kiirelt täituma,eelkõige üliõpilaste,üksikvanemate perede ja vanemate inimeste poolt ja ka sisserännanuid pannakse nendele pindadele aga see pole primaarne(pole nii,et neil on eesõigus).