Üldine ajateenistuskohustus

[Kriku]

2korda2, kui sa kutsud kohale niimoodi intervallmeetodil, siis sa osaliselt kaotad keskmisest hälbivad ajavõidud, st. ei suuda neid ühest intervallist teise üle kanda. Keskmisest hälbivad ajakaotused kanduvad aga iseenesest üle.

Mina arvan jätkuvalt, et 2 gruppi on võimalik, st. enne lõunat ja pärast lõunat. Arvan sisetunde alusel, sest reaalseid andmeid ei ole, aga selliste ülesannete puhul tavaliselt aitab intervallide arvu vähendamine.

[2korda2]

2korda2, kui sa kutsud kohale niimoodi intervallmeetodil, siis sa kaotad keskmisest hälbivad ajavõidud, st. ei suuda neid ühest intervallist teise üle kanda. Keskmisest hälbivad ajakaotused kanduvad aga iseenesest üle.

Võrreldes "100 matsi hommikuks kohale" kaotan ma vaid juhul kui on täidetud KÕIK järgmised tingimused:
1. uste läbimise järjekord pole oluline
2. uste tootlikkus on erinev
3. suurema tootlikkusega ust on võimalik töö valmides varem sulgeda ja sellega kaasneb võit.
Tõenäosus 0?

Edasikanduvad ajakaotused tasanduvad tüüpiliselt aga samaväärsete võitudega ära. Ainus erand päeva viimane(sed) tunnid - kui sinna satuvad keskmisest raskemad patsiendid, siis võib üle minna. Selle vastu aitaks, kui vastuvõtuaeg lõppekski piisavalt enne tööpäeva lõppu (tõenäoliselt juba on nii). Komisjoniliikmetel on tõenäoliselt ka tööülesandeid, mille täitmiseks pole parasjagu kohalviibivat patsienti vaja (aruandlus, e-kanalite läbi saabunud diagnooside hindamine vms). Nende ülesannetega saab täita tekkivaid auke(kui on).

Sellega ma selle optimeerimisülesande analüüsi siin lõpetan. Edasise jaoks võib KRA minuga ühendust võtta (PS. siin foorumis) ja osutan teenust juba raha eest.

[Kriku]

Sa ei saanud mu mõttest aru.

Kutsud kohale tunnise intervalliga, näiteks 6 matsi tunnis, alates kell 0:00. Esimene seltskond läbib protsessi 15% kiiremini. Komisjon passib 9 minutit tühja, sest teine punt tuleb alles järgmisel täistunnil. See järgmine punt läbib protsessi 10% aeglasemalt. Kolmas punt saab ette 6 minutit hiljem, kell 2:06. Graafikusse tagasi jõuame siis, kui kolmas punt läbib protsessi 10% kiiremini ja neljas punt saab kell 3:00 ette. Aga kui ka kolmas punt läbib protsessi 10% aeglasemalt, saab neljas punt ette alles kell 3:12. Kui kõik oleksid kell 0:00 kohal olnud, saaks neljanda pundiga alustada kell 3:02.

Mida vähem on intervalle, seda paremini need vahed intervallide sees ära tasanduvad.

Uste arv puutub asjasse nii palju, et kasvatab määramatust, kuna tekib lisavõimalus mõne ukse taga oodata. Väga tõenäoliselt on uste tootlikkus erinev küll.

---

3 postitust müra eemaldatud.

[2korda2]

Ei Kriku, ma sain väga hästi aru ja sestap ka kirjutasin nii:

Edasikanduvad ajakaotused tasanduvad tüüpiliselt aga samaväärsete võitudega ära. Ainus erand päeva viimane(sed) tunnid - kui sinna satuvad keskmisest raskemad patsiendid, siis võib üle minna. Selle vastu aitaks, kui vastuvõtuaeg lõppekski piisavalt enne tööpäeva lõppu (tõenäoliselt juba on nii). Komisjoniliikmetel on tõenäoliselt ka tööülesandeid, mille täitmiseks pole parasjagu kohalviibivat patsienti vaja (aruandlus, e-kanalite läbi saabunud diagnooside hindamine vms). Nende ülesannetega saab täita tekkivaid auke(kui on).

Mida vähem intervalle, seda rohkem tühja passimist. Praegu on 1 intervall. 2 intervalli jätaks endiselt keskmise tühja ooteaja 2-3 tunni juurde. See on puhas raiskamine. Millegipärast saavad kõik muud arstid oma patsientidele väljastada suisa personaalseid vastuvõtuaegasid. Mille poolest KRA komisjon niipalju saamatum on?

[Kriku]

Mida rohkem intervalle, seda suurem oht, et protsess ei lõpeta õigeks ajaks ja mingi hulk kutsealuseid peab järgmisel päeval uuesti tulema.

Eriarstide puhul esiteks on määramatust vähem (teavad paremini, mida oodata, ei uuri nii paljusid asju, üks uks kolme asemel) ja teiseks väga tihti ei suuda nad ka määratud aegadest kinni pidada.

[Z03]

Kuhu neil tulevastel ajateenijatel ikka nii kiire on? Istugu rahulikult ja võtku raamat kaasa siis, kui muidu igav oodata. Egas kogu aeg ei peagi elu huvitav olema. Ajateenijate distsiplineerimine algab juba komisjoni ukse taga - ootate, sest nii on vaja. Ja nii ongi.

[2korda2]

Kriku,
minu pärast proovi kasvõi malelaua (uksed A, B, C...) ja nuppudega seda läbi mängida. Näed ise ka, et reaalselt on "läheb lõhki" tõenäosus oluliselt väiksem kui see ehk esiti tundub. Loomulikult on "sweet spot" olemas ja ehk päris individuaalsed ajad ei ole mõistlikud. See sõltub (üllatuslikult?) muuhulgas sellest, kui palju on komisjoni liikmetel tööd ilma patsiendita.

[Kapten Trumm]

Kriku, kindlasti pole pädev lahendus ajada 100 matsi hommikul kohale, et nad seal tropis esimese 1-3 kabineti ukse taga passiks.
See on kõige ehtsam nõuka polikliiniku sõjaväekomisjoni mängimine. Showst on veel puudu paljas ülakeha ja valged põlvini linased aluspüksid.
Lahendus on ikkagi kamba jagamine mitmesse ossa, see arv, kes enne lõunat ei jõua, ei pea ka kell 9 ilmuma.

Teine lahendus on sinna panna üks valjuhäälne KV veebel, kes kamandab, et viieks loe ja ühed sinna, kahed sinna jne.

[Kriku]

Ma olen selliseid projekteerimisi seni ikka ilma malelauata teinud ja usutavasti saan tulevikus ka ilma hakkama. Küll aga eelistan ma seda teha reaalsetele andmetele, mitte kõhutundele tuginedes.

Kui möönda, et ei ole vastuvõetav, kui mõni kutsealune peab järgmisel päeval uuesti tulema, taandub kogu see meie arutlus ikkagi sellele, mis määral võib komisjoni overhead'i suurendada, et kutsealuste oma vähendada. Praegune süsteem on optimeeritud komisjoniliikmete aja maksimaalselt efektiivsele kasutusele.

Aga minu arvates keskendume me juba mitmendat lehekülge detailidele. Kõige olulisem noormehe soov oli, et eriarsti tõendit aktsepteeritaks kutsealust nägemata. Ja see mõte ei kõlba minu arust küll mitte kuhugi.

[Kapten Trumm]

Kõige olulisem noormehe soov oli, et eriarsti tõendit aktsepteeritaks kutsealust nägemata. Ja see mõte ei kõlba minu arust küll mitte kuhugi.

See on küll õige. Selline "e-praktika" avab lihtsalt ukse simulantidele.
Üldiselt meil nähakse niigi kutsealust liiga vähe - mis mehega tegu tegelikult, selgub aga just näost näkku kohtumisega.
Mõni aasta tagasi sain proovida seda testi, millega ajateenijate juhiomadusi pidi kraaditama, no taevas appi.
Imestama pani just selle triviaalsus, ülimalt lihtsasti ära tuntavad küsimused, millega soovitud omadust kraaditakse ja kontrollküsimused ausususe teemal.
Kõige tähtsam on ikkagi mehe mott ja seda saab ikkagi kindlaks teha näost näkku. Kui mees ikka tahab teha, siis pole väike kõrvalekalle tervises kuigi määrav.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõige olulisem noormehe soov oli, et eriarsti tõendit aktsepteeritaks kutsealust nägemata. Ja see mõte ei kõlba minu arust küll mitte kuhugi.

..nõus - see enam ei lõhna, vaid otse haiseb skeemitamise järele

Samas Trummil ka õigus - kogu bande lihtsalt kella 09:00ks kohale kamandamine ning siis omavoolu tiksuma jätmine on tõesti nõme nõukaaegne igand - elik mugav kaasaegne mõttelaiskus. Et siin on artikli autoril õigus - kindlasti saab paremini. Aint ametniku mugavustsoonist on vaja välja tulla ning nõksa ajusid rakendada (kui neid on muidugi ).

[Kapten Trumm]

Muide Ukraina sõja üks loendamatutest õppetundidest, mis kuskil infomassis identifitseeritud sai, oli see, et maksab võitleja võitlustahe, mitte niipalju tema kehaline sooritus või terviseseisund. Need on tähtsad, kuid mitte kriitilised. Seepärast oleks minuarust oluline, et esmajärjekorras pääseks teenistusse otsustavad ja motti omavad võitlejad, mitte need kel näitajad 100,00 % korras on.

See omakorda tähendab rohkem näostnäkku kohtumisi ja vähem "e-lahendusi". Nii arstlikus komisjonis kui kutsealuste muudes "katsumistes". Tänaste e-lahendustega oleme näiteks tekitanud olukorra, kus seersandiks õpetatakse inimesi, kel pole selleks tegelikult motti ja kes selleks ei tahagi saada. Ja sellised hädaseersandid lihtsalt veetakse kursustelt läbi, kuna kursuse korraldaja ei taha ja lolli valgusse jääda ning lõppeks on ju tellimus arvudes ees. Tegelikult peaks olema ikkagi korralik kutsesobivusvestlus (minuteada seda asendab miski imetabane test), sest miskipärast arvan, et ka põhiharidusega tüüpide hulgas on hulgaliselt vägagi vastutusvõimelisi tüüpe ja haritud meeste hulgas neid, kelle mott on vedada see tülikas üritus nii ruttu läbi kui võimalik.

Eks siin mängi rolli ka ühiskondlik arvamus - Soomes C-paperi omanikku üldiselt meheks ei peetagi.

[nimetu]

Kõige olulisem noormehe soov oli, et eriarsti tõendit aktsepteeritaks kutsealust nägemata. Ja see mõte ei kõlba minu arust küll mitte kuhugi.

Ma arvan, et mingil määral on tal ka õigus. Ei ole mõtet hakata kohale kutsuma tüüpe, kellel on mingi selgelt tõendatud puudus mida ei saa ravida. Komisjoni töö ei ole neid juhtumeid ümber lükata ega kinnitada, vaid selgitada välja võimaliku kutsealuse sobivus. Eks neid petjaid jagub niikuinii, ja need kes on vähegi ajudega suudavad ka komisjonist vabastuse kätte saada. Tean ka ühte noormeest, kes tegeleb professionaalsel tasemel spordiga ja suutis kokkuvõttes ikkagi mingi "selja probleemi" tõttu ära saada. Nojah, jäägu see tema enda südametunnistusele, kuid ilmselgelt kui on piisavalt tahtmist vabastust saada, siis see arstlik komisjon takistuseks ei jää.

Selle gruppideks jaotamise osas on jumet ka selle tõttu, et komisjon peab niikuinii päeva jooksul pause tegema. Seega see 10 minutit siia sinna vist küll oluliselt üldpilti ei muudaks. Iseasi kui suured need grupid võiksid olla ja mis intervalli tagant neid kutsuda.

[Kapten Trumm]

Ei ole mõtet hakata kohale kutsuma tüüpe, kellel on mingi selgelt tõendatud puudus mida ei saa ravida

Siinkohal sa eksid.
Hoopis mott on see, mis määrab, kas mehest saab asja või mitte.
Füüsis seab mõistagi piirangud, aga see on rohkem süsteemi paindlikkuse küsimus.
Nähtud mehi, keda ei saa reservväelasena arvele võtta kõlbmatuse tõttu ja kes tegutsevad kui kuradid ja täiesti terveid tegelasi, kes iga pisiasjaga laatsareti manu.
Lihtsalt moti vahe.

Ja tihtipeale on mingite füüsiliste puudujääkidega mees vägagi vaimustuses tunnustusest, mida talle teenistusvõimalus pakub ja on varasemas elus harjunud rohkem pingutama.
Ja käibki iga kord kohal ja annab 50%-st 100%, mis on rohkem kui 100%-st 25% anda.

Tervisehädadega meeste kasutamine on järgmine suur väljakutse, sest kvantiteet langeb ja kvaliteet kah. Loodame, et suudetakse siin paindlikkust ja mõtlemisvõimet ilmutada.

[nimetu]

No selleks võivad need motiveeritud sellid teha avalduse asendusteenistusse võtmiseks.

Tervisehädadega meeste kasutamine on järgmine suur väljakutse, sest kvantiteet langeb ja kvaliteet kah. Loodame, et suudetakse siin paindlikkust ja mõtlemisvõimet ilmutada.

Pigem tuleks veidi paremini selgeks teha, et mis tervisenõuded on ajateenistuse sisu arvestades liigsed ja millised mitte. Ülejäänud on juba lihtsalt asja rakendamine.