Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas aht0 »

mäger kirjutas: Enamus ka Kaagvere ja Tapa seltskonnast saavad täiskasvanuks saades siiski enam-vähem ühiskonnas hakkama ilma suuremate vahejuhtumiteta.
Statistilise näiduna väärtusetu, kuid mu noorem vend oli teismelisena ca 1,5a Puiatu erikoolis. Teismelisena läks pätiks ära, sissemurdmised, vargused, kaklemised, joomine jne, lõpuks maandus Puiatus.

Välja saades oli veel "tingimisi" peal ja käis nagu mööda joont : pidudel ei joonud, kakles ainult siis kui otseselt kallale tuldi jne. Erikool tõi mõistuse koju. Hetkel oma osakonna boss ühes Helsingi firmas, pere ja maja muretsetud jne. Politseiga peale Puiatut rohkem jamasid pole olnud ei Eestis ega Soomes.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

mäger kirjutas:Ei tea, et oleks.
Siin on midagi: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sequence=1
Uurimuse valim koosneb aastatel 1995 – 2004 Kaagvere erikoolis õppinud 240 tütarlapsest, uuringu teostamise ajal on tütarlaste keskmine vanus 29 aastat. 2011. aasta detsembrikuu seisuga on 240 tütarlapsest surnud 14 ehk 5,8%. Rahvuse järgi jaotus valim järgmiselt: 240 tütarlapsest on 140 eestlast (58%) ja 100 venelast (42%). Pärast erikooli kriminaalkorras karistatud on 41 eestlast (53%) ja 36 venelast (47%) (vt joonis 2).
Hulkumine on kõige peamiseks ja enamlevinud põhjuseks erikooli paigutamisel, seda esines 82% tütarlastest. Teiseks olulisemaks põhjuseks erikooli paigutamisel osutus varguste toimepanek (48%), mis on ka enamikel juhtudel tihedalt seotud hulkumisega. Samuti selgus, et peaaegu pooltel tütarlastel (45%) oli erikooli paigutamise põhjuseks koolikohustuse mittetäitmine. Lisaks oli erikooli paigutamise põhjuseks narkootikumide tarvitamine (6%), huligaansus (15%), alkoholi tarvitamine (22%) ja enda soov (2%).
Kui võtta arvesse kriminaalse karjääri hindamise juures pärast erikooli (aastatel 2002 – 2012) toimepandud vähemalt ühte kriminaalkorras karistatavat tegu, siis 240 tütarlapsest pani toime kuriteo 77 tütarlast ehk 32%. Teiseks lähtekohaks kriminaalse karjääri hindamise juures pakutakse välja seisukoht, kus arvestatakse isikuid, kes pikema aja jooksul panevad toime regulaarselt erineva raskusastmega kuritegusid ehk teisisõnu koguelu kriminaalid (käesolev töö, lk 10 ja 13). Sellest vaatenurgast lähtudes selgus, et rohkem kui ühe kriminaalkorras karistatava teo on pärast erikooli toime pannud 37 tütarlast ehk 15,5% koguvalimist ja 48% pärast erikooli kuriteo toimepannud tütarlastest. Uuringust ilmnes, et peaaegu pooled pärast erikooli karistatud tütarlapsed on nn. korduvkurjategijad. Autor vaatles uurimuses lisaks kriminaalsele karjäärile ka tütarlaste antisotsiaalset karjääri (käesolev töö, lk 8), kus võetakse lisaks kuritegude eest mõistetud karistustele arvesse ka kergemad üleastumised. Pärast erikooli on 158 tütarlast ehk 66% valimist karistatud väärteo korras, enam kui 15 korral on karistatud 14 tütarlast. Lisaks tahab autor kriminaalse karjääri uurimise juures rõhutada, et arvestada tuleb veel avastamata ja latentse kuritegevusega (käesolev töö, lk 9). Kokkuvõtlikult võime teha järelduse, et kolmandikul tütarlastest jätkub pärast erikooli kriminaalne karjäär.

Kriminaalse karjääri uurimise juures on oluline ka toimepandud kuritegude raskusaste (käesolev töö, lk 14–15). 77 tütarlapse poolt toimepandud kuritegude struktuuri uurides näeme, et saadud tulemused erinevad oluliselt varasematest väljaspool Eestit läbiviidud uuringutest. Näiteks kui väljaspool Eestit läbiviidud uuringus selgus, et 26% naistest olid karistatud varavastaste kuritegude eest, siis pärast Kaagvere erikooli panid varavastase kuriteo toime 68% tütarlastest. Et Eestis on varavastaste kuritegude osakaal naissoost õigusrikkujate hulgas kõrgel tasemel, kinnitab ka Eestis 2007. aastal läbiviidud uuringud, kus varavastaste kuritegude toime pannud isikute osakaal on 52%.

Narkokuritegevuse eest on mõistetud karistus 25% tütarlapsele, mis ühtib suurusjärgult mujal maailmas läbiviidud uuringute tulemustega, kuid jääb mõne protsendi võrra siiski veel allapoole.
Kui vaadelda erikooli paigutamise põhjuseid, siis näeme, et pärast erikoolist lahkumist kriminaalkorras karistamata tütarlastel oli erikooli saatmise põhjusena toodud vargus 42%, seevastu pärast erikoolist lahkumist kriminaalkorras karistatutel oli varguse toimepanemine erikooli paigutamise põhjuseks 60%.
Pärast erikooli on 158 tütarlast ehk 66% valimist karistatud väärteo korras ja 82 tütarlast ehk 34% ei ole karistatud ühegi väärteo eest. Uuringus selgus, et 40 tütarlast on karistatud
väärteokorras ühel korral, 25 tütarlast kahel korral, 16 tütarlast kolmel ja neljal korral, 14 tütarlast viiel korral. Enam kui 15 korral on karistatud 14 tütarlast. Üks tütarlaps on karistatud väärteokorras 58 korda
1) 48% erikooli paigutatud isikust olid vargad (mitte ainult kriminaalkorras karistatud);
2) pärast erikooli karistati kriminaalkorras 32%;
3) neist olid vargad 68%, st. pärast erikooli karistati kriminaalkorras varguse eest ca. 22%;
4) uuringus ei öelda, mille eest karistati pärast erikooli selle õpilasi väärteo korras, kuid oletame, et 5+ korda karistatud 28 isikut (ca. 12%) olid vargad;
5) juhul, kui kriminaal- ja väärteo korras karistatud isikute ring ei kattu (mis väga tõenäoliselt nii ei ole), karistati pärast erikooli varguste eest 22+12=34% selle õpilasi;
6) mis teeb varguse retsidiivsuseks ca. 71%.

Autor ei too paraku välja retsidiivsust koos ajaga (näiteks kui palju isikuid pani uue süüteo toime 1 aasta jooksul, 5 aasta jooksul) kuriteoliikide kaupa ja see üldine number ei näita suurt midagi. Märgitakse ainult, kui palju isikuid kokku karistati pärast erikooli mitme aasta pärast kriminaalkorras (lk. 45, 1 aasta jooksul 5 isikut). Sellega on vähe peale hakata, sest et kooli paigutatud varastest kindlasti suurem osa ei olnud kriminaalkorras karistatud ja nende edasist elukäiku analüüsides peaks kooli paigutamise põhjuseid võrdlema nii kriminaal- kui väärteo korras karistatusega pärast erikooli.
mäger
Liige
Postitusi: 353
Liitunud: 11 Dets, 2009 22:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas mäger »

No vot minu professionaalset kretinismi, ikka mõtlesin meditsiinisüsteemi uuringutele, aga on ju veel täiesti muu maailm. Kuidas Sa selle üles kaevasid?
otsin puude taga metsa
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Guugli otsinguga tuli, märksõnad olid midagi "retsidiivsus vargused Eestis" vms. Minu professionaalse kretinismi järgi on tegu puhta kriminoloogia probleemiga :)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Lapsed enam naljalt Kaagveres küla peal ringi ei hulgu.
Pärast septembris lahvatanud Kaagvere külaelanike ja Maarjamaa hariduskolleegiumi töötajate pahameeletormi koolidirektori ametist lahkunud Maire Reesti asemel ajutiselt koolijuhi ameti üle võtnud Pille Vaiksaar on kuu jooksul kuulanud ära kõigi koolitöötajate mured ning asunud nendega koos olukorda parandama. Laste vaba aja mõistlik sisustamine on üks samm, mis on koolis kaose ärahoidmiseks astutud.

Pinged on maas ja õhkkond märgatavalt rahulikum ning paistab, et kõik liigub ülesmäge, kinnitasid Tartu Postimehega vestelnud töötajad. «Inimesed on rahulikumad ja tasakaalukamad ja see mõjutab ka laste käitumist,» sõnas kooli sotsiaaltöötaja Ülle Vene.

Tema sõnul jagub nüüd ka lastele rohkem individuaalset tähelepanu ja kui keegi korda rikub, ootab teda ees vestlus direktoriga. «Täie austuse juures, ta on igal õhtul hiliste tundideni koolis ja tõesti südamega asja juures, et taastada töörahu,» rääkis Vene Pille Vaiksaarest.

Ise lõhud, ise parandad

«Oleme pannud rõhu sellele, et lastel oleks iga päev mõtestatud tegevust ja et nende ümber oleks stabiilne personal,» rääkis Vaiksaar ise. Lisaks on lapsed pandud oma tegude eest vastutama. Kui näiteks keegi lõhub tooli ära, on eesmärk, et ta selle ise puutööklassis ära parandaks.

Uuel nädalal on plaanis hakata lastele pakkuma hommikusööki rühmamajades selle asemel, et nad kõik kohe päeva alguses koolisööklasse koguneksid. Nii tuleb neil ise laud katta ja enda järelt koristada.

Eile Tapal Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses viibinud Vaiksaar sai sealt hea mõtte, mida Kaagvereski võiks kaaluda: rühmad hakkavad võistlema rändkarika nimel, mis antakse igal nädalal neile, kes oma maja kõige paremini korras hoiavad. «Kui nad ise tegelevad maja kaunistamise ja korrashoiuga, hoiab see ehk ära, et seda kõike lõhutakse,» loodab ajutine koolijuht.

Eile lõppes konkurss kooli uue direktori leidmiseks. Kuigi kandideerida võis südaööni, oli kella 15ks haridus- ja teadusministeeriumile laekunud üheksa avaldust. Pille Vaiksaare eesmärk on seada uue inimese tulekuks asjad sellisesse korda, et direktoril oleks aega sisse elada ja töötajatega tutvuda, selle asemel, et hakata kohe tulekahjusid kustutama.

«Minu südameasjaks on see, et saame rongi ilusti liikuma, et uuel juhil oleks lihtsam tulla siia veduriks,» sõnas Vaiksaar. Tõsi, töötajad, kes Vaiksaart südamest kiidavad, ei tahaks teda ennast koolist ära lastagi, mistõttu on latt uue direktori jaoks kaunis kõrgeks aetud.

Politseid ei vaja

Lõuna prefektuuri Tartumaa konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Triinu Kabel tõdes, et kui kooliaasta alguses sai politsei nädalas korra või paar Kaagvere külast väljakutse, siis viimastel nädalatel pole külaelanikel korrakaitsjate abi vaja läinud. Küll aga käib ta oma iganädalastel visiitidel koolis, et pidada lastega ennetavaid vestluseid.

«Praegu ütleks, et personal on oma sisekliimaga väga tublisti hakkama saanud ja kohe on näha muutust,» sõnas Kabel. Ta lisas, et septembrikuised rahutud ajad võisid olla seotud ka kooliaasta alguse tuhinaga ning selle raugemine on osalt loomulik.

Kuna koolis on endiselt palju töökohti täitmata, on Pille Vaiksaar saanud haridus- ja teadusministeeriumilt personalikuludeks lisaraha, et maksta praegustele töötajatele ületunnitöö ja selle eest, kui keegi annab endast rohkem, kui temalt oodatakse.

Tõsi, viimase kuu jooksul on mõni laps siiski ka üle tara lipsanud ja püüdnud küla peale joosta, ent kooli töötajad on nad kiiresti tagasi toonud. Ülle Vene sõnul on kolm poissi, kes Kaagveres tihti küla peale kippusid, saadetud õppima Valgejõe keskusesse, seal elavad lapsed kortermajas, millest plehkupanek on palju keerulisem.
mäger
Liige
Postitusi: 353
Liitunud: 11 Dets, 2009 22:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas mäger »

Vabandust Kriku, aga see artikkel on nüüd see Trummi väljendit kasutades "eduraportöörlus". Et kauge ja kõrge direktor läheb ära, uus tuleb asemele ja kohe on asjad korras? :shock: Kui nii lihtsalt saaks probleeme lahendada, siis meil ei oleks probleeme enam. Postimees tahab aga lihtsalt tõestada, et ühe isiku kallal tampimine oligi õigustatud.

Mida uus direktor ilmselt paremini teeb on tõesti see, et tema silm on asjadel rohkem peal. Ilmselt on selline toimimine praegu õigustatud ning konkreetsel juhul eelmise direktori hoiak, et oma vastutusala piires peavad töötajad ise probleemid lahendama, oli viga. See on aga juba juhtimisfilosoofiline küsimus - kuivõrd palju juht sekkuma peab alluvate töösse ning palju neil siis "kätt hoidma". Piir on õrn ning teises situatsioonis kogetaks sama juhtimistegevust võib-olla teisiti.

Kaagveres ja Tapal käib elu lainetena, vahepeal on rahulikum, siis midagi muutub, keegi hakkab rohkem kellegagi manipuleerima, tuleb uus noor või läheb keegi ära ning situatsioon muutub täielikult. Mitmed positiivsed asjad, mis artiklis mainitud, olid ju niiehknii tulemas, näiteks erinevate ringide tegevus jms. See oli asi, mida ise korduvalt olen tõstatanud ning tegevuste leidmine kõurikutele on igal juhul tähelepanu all sõltumata riigikorrast ning inimestest. Nii et on täiesti kindel, et nagu kinnisvara hinnad, siis ka praegune olukord ei ole stabiilne, vaid muutub. Asjaomaste ülesanne on leida võimalusi paremaks koostööks ning noorte rohkemaks prosotsialiseerimiseks, aga miski ei anna garantiid, et mõnesse rühma ei tule sellist tüüpi, kes kogu elu jälle murdlainetesse juhib.

Ja lõpuks, kui Kaagvere külaselts arvab, et nüüd ongi rahu maa peal, siis ma arvan, et nad eksivad. Uus tulevase konkursiga leitav direktor astub kevadel ametisse ning sügisel räägime jälle samal teemal, kuidas kõik on halvasti, keda nad siis süüdistavad? Mida teha, et nii ei juhtuks, ma ei tea. Oma töös tegelen isiku- ja situatsioonipõhiselt, mistõttu olen pessimist. Järgmisest õppeaastast on ilmselt muudatusi tegevuses tulemas, aga kuivõrd see nö küla tasandil hakkab paistma, eks see paistab.
otsin puude taga metsa
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

mäger kirjutas:Vabandust Kriku, aga see artikkel on nüüd see Trummi väljendit kasutades "eduraportöörlus".
Palun lahkesti :) See ei ole minu artikkel ja mul ei ole selle väidete suhtes seisukohta.
mäger kirjutas:Mitmed positiivsed asjad, mis artiklis mainitud, olid ju niiehknii tulemas, näiteks erinevate ringide tegevus jms.
Pluss noorte rahunemine ja rutiini tekkimine mingi aja jooksul õppeaasta algusest, millest sa ka siin eelmise arutelu ajal kirjutasid. Tõsi küll, seda möönab mokaotsast ka praegu tsiteeritud artikkel.
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas vk1 »

äkki võiks kaagveres patrullida odini sõdalased?














:)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Jah, see veel tõesti puudub täielikust õnnest :mrgreen:

Rubriigist SH: Kaagvere koolipoisi sigaret põletas kalurionni maha.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Oma teismelise poja hüljanud ema kirjutas järgmised kaunid read, kui poissi üritati Tapa internaatkooli panna:
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine ei tohi olla karistuseks toimepandud tegude eest. Iga alaealine isik meie väheneva elanikkonnaga vabariigis on väärtuslik ja tema saatuse kujundamisel tuleb õiguskaitseorganitel langetada üksnes hoolikalt ja põhjalikult motiveeritud otsuseid, mis oleksid tõepoolest vajalikud alaealise üle kasvatusliku järelevalve kindlustamise eesmärgil.
Kauneid ridu Riigikohus pole veel menetlema hakanud. Poiss on vähemalt natuke tagasi tõmmanud, kuigi ülejäänud kamp laamendab edasi:
Janil pole suvest saadik pahandusi lisandunud. Kevadel lõpetab ta põhikooli, kas Keilas või Tapal, pole veel teada. Riigikohus pole apellatsiooni veel menetlusse võtnud. Klassijuhataja rääkis Janiga möödunud nädalal. Poisil on küll põhjuseta puudumisi, kuid õpetaja näeb, et poiss vähemalt püüab. „Ta saab aru, et rikub enda tuleviku. Aga ehk on juba hilja, s.t ta saadetakse ikkagi Tapale erikooli.“

„Aga võib-olla mõjub see just positiivselt, sest tal on vaja distsipliini ja see on Tapal olemas,“ ütleb Tõit­oja. Uno Paas kiidab Tapa erikooli noori meesõpetajaid, kes suudavad poisse mõjutada.
Samal ajal tegutseb kamp edasi ja linnakodanikud on initsiatiivi haaramas:
Keila kooli direktor Mait Tõitoja on selles ametis kümnendat kuud. Tal on otsaees sügav murekorts. Kaks päeva varem oli Keila staadionil relva ja noaga mees läinud noorukeid ähvardama. Politsei ­uurib asja, kuid direktor juba teab, et ka tema kooli poistekamp oli seal. Juba ammu sahistatakse linna peal, et varsti võivad poisid sattuda omakohtu ohvriks, sest Keila inimestel on noorukite terrorist kõrini.
Juhtumist lähemalt "Delfi": Noa ja õhkrelvaga mees ähvardas Keilas noorukeid.

Keila tavakooli dikrektorit tuleb kiita, aga tema võimalused on piiratud:
13–14aastastega on hilja tegelema hakata, seda peab tegema varem, teab koolidirektor. Keila kampa kuulunud kaks tüdrukut suunati teise kooli. Nädal hiljem olid tüdrukud Keilas tagasi ja kool on kohustatud nad ikkagi tagasi võtma.

„Kui lapsel on probleem, siis ta ei oska sellega muudmoodi tegeleda, kui hakkab korda rikkuma. Kas me koolis märkame? Kelle poole pöördume?“ laiutab direktor käsi.

Praegu koostatakse Keila koolis kriisiplaani: lisaks klassijuhatajale on juhtkonna igal liikmel kaks õpilast n-ö isiklikul käendusel. Need on lapsed, kes on libisemas halvale teele, kuid keda saaks veel päästa.

Ühe 14aastase õpilasega leppis Tõitoja kokku, et kolm päeva nädalas käib poiss tööl, ühe päeva koolis ja üks päev vastab aineid järele. Direktor käis isiklikult mööda Keila ettevõtteid, et poisile tööd saada. Oli palju äraütlemisi, kuid oli ka kaks tööpakkumist. Tõitoja ei tea, kas taseaduse silmis tegutseb õigesti, kuid ‒ pakkugu keegi parem variant!

„14 on kõige hullem iga,“ hüüatab direktor. „Mida teeb tema lihas – kasvab. Tahab rakendust saada. Me ise oleme vastu võtnud seaduse, et alla 15aastane ei tohi tööd teha, ei tohi tõsta üle 5kilost asja. Aga see ei lähe kokku mehe bioloogilise arenguga, sest teisele korrusele ronib ta mööda seina nagu nalja.“

„Kuidas õpetada neid lapsi, kes on sotsiaalselt ebaküpsed,“ arutleb Tõitoja. „Neil on vaja täiskasvanut, keda nad õpiksid usaldama. Nad ei küsi omavahel, et mis hinde sa täna matemaatikas said. Nad küsivad, kas direle midagi ütlesid. Jaa. Vot siis oled tubli! Aga selle ühtehoidmisega kaugenevad nad ühiskonna väärtushinnangutest.“

Üks pojaga hädas olev ema soovitas teha ekskursioon Jõhvi vanglasse. Tõitoja sõnul näitab see kõige ehedamalt vanemate suhtumist: kui kodus ei saada enam noorukist jagu, siis tahetakse hirmutada.

Tõitoja kohtus Riigikaitse rügemendi ja kaitseväe esindajatega, et korraldada kümnele probleemsele poisile 2018. aasta suvel laager. Ta palus hinnapakkumist, mis saabus eelmisel nädalal. Detsembri alguseks on vaja plaan paika panna ja raha leida.

„Ma võtan 6.-7. klassist poisid, kelle puhul on näha, et hakkavad käest libisema. Eesmärk on viia nad Keilast suveks ära ja panna nad laagrisse. See on puhas ennetus,“ räägib Tõitoja. Tegelikult vajaksid sellist laagrit tema koolist 30 poissi.
No ei ole see põhimõte õige, et kõik lapsed käigu kohtumääruseni ühes koolis :wall:
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Roamless »

Positiivseid uudiseid politsei töömailt ehk ajalooline hetk fentanüüli äris (ainet turul pole), kuid kahjuks loodus tühja kohta ei salli ja fentanüüli asemel tungib juba praegu turule veel kangem karfentanüül.
https://pluss.postimees.ee/4334699/ajal ... 1438002618
Unforeseen consequences
Aspelund
Liige
Postitusi: 1139
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Aspelund »

Lõpuks tuleb ikka krokodill.

A.
mb
Liige
Postitusi: 386
Liitunud: 17 Okt, 2009 16:08
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas mb »

Kunagi 90 nendate algul kadus järsku ka moonivedelik ära mida narkarid siis süstisid. Paanika oli nädalat 2 ja siis tuli turule heroiin.
Väidetavalt oli allilm toona mooni müügile keelu peale pannud ,et uuele kallimale kraamile turgu tekitada.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Roamless »

Väidetavalt oli allilm toona mooni müügile keelu peale pannud ,et uuele kallimale kraamile turgu tekitada.
Nüüd vist pani keelu peale ikkagi politsei, sest fentanüüli tarbimiselt oli Eesti ainulaadne Baltikumis, Euroopast rääkimata ja seda tutvustasid Eesti turule heade Venemaa sidemetega kohalikud venkud, kes praegu enamuses trelle loksutavad. Politsei ütleb, et viimane aeg on riigil praegu aktiivselt fentanüüli sõltlastega tegutseda, sest varsti kui tuleb uus asi turule, on juba hilja. Siis tunnevad narkarid vähem puudust võõrutusravist ja hakkavad tänaval uue ja veel kangema narkootikumi esmamanustamise kätte surema.
Paanika oli nädalat 2 ja siis tuli turule heroiin.
Praegune "paanika" on tunduvalt pikem olnud ja kestab hetkeseisuga veel edasi, kuid juba on esimesi märke, et uus ja veel kangem narkootikum on saabunud, kuid pole veel nn laiatarbekaup.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Endine erikooli õpetaja: sellises erikoolis inimeseks ei kasvata.
Kindlasti on mõni lapsevanem seisnud silmitsi sooviga kirjutada avaldus, et koduseid korraldusi ja reegleid eirav tütar või poeg erikooli võetaks. Kogenud eripedagoog, üle kuue aasta Tapa erikoolis, praeguses Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses töötanud Tiiu Viira on aga kindel, et vanemad võiksid sellise jõulusooviga äärmiselt ettevaatlikud olla.

Praegu andragoogina (täiskasvanute õpetaja – toim) tegutsev Tiiu Viira töötas üle kuue aasta – 2015. aasta sügiseni – endises Tapa erikoolis, mis tema ajal Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuseks ümber nimetati ja seal peale poiste ka tüdrukuid õpetama-kasvatama, õigemini ümber kasvatama hakati. Viira on aga veendunud, et praegune õppe- ja kasvatustöö erikoolis ei tule kellelegi kasuks. Tema kogemus ütleb, et enamik, lausa 99 protsenti seal olnutest leiab end üsna pea trellide tagant. Nüüd töötute tööharjutuskursusi juhendav Viira on juba mõttes valmis oma endiste õpilastega neil samadel kursustel taaskohtuma, sest suurem osa hakkab peatselt vanglast vabanema.

Tiiu Viira, kolme lapse ema ja kolme lapselapse vanaema, on kaua kaalunud, kas kirjutada oma elukogemustest erikooli õpetajana raamat. Võib-olla kunagi ta seda teebki, aga praegu tahab ta lihtsalt lapsi ja nende vanemaid hoiatada. Tunnustatud psühholoogi Angela Jakobsoni psühholoogilise eneseabi koolituse läbinuna on ta kõike järgnevat kaua eneses hoidnud, ja tundub kohati uskumatu, et see kõik juhtunud nüüdis-Eestis.

Tööle konkursi kaudu

Viira lõpetas Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö eriala ja õppis Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustajaks, sest arvas, et sotsiaaltöötajana ei suuda ta piisavalt aidata lapsi, kes seda tegelikult vajavad.

Toona venekeelsesse Tapa erikooli konkursi kaudu tööle pääsemist ootas ta terve aasta. Kool vallandas üle 20 töötaja, need, kes ei osanud nõutaval tasemel riigikeelt. Oli 2009. aasta, suletavast Puiatu erikoolist toodi Tapale üle esimesed eestikeelsed õpilased. Mis siis, et Viira tuleku ajal oli tööl vaid üks eesti keelt vabalt rääkiv alushariduse (loe: lasteaiaõpetaja kutsega – toim) pedagoog.

Koolis loodi just klassiõpetaja süsteemi, mis tähendas, et üks õpetaja andis kõiki akadeemilisi aineid – näiteks keeli, matemaatikat, ajalugu, inimeseõpetust. Tööõpetus, tehnoloogiaõpetus ja kehaline kasvatus käis vene keeles. Ent kõigest hoolimata hindab Viira tagantjärele pedagoogilise personali, õpetajate ja kasvatajate taset heaks. Kokku sai ka üsna tugev meeskond. Tõsi, nüüdseks on enamik toonaseid kolleege meeletu pinge ja igapäevastressi tõttu töölt lahkunud.

Pahade poiste kool

«Erikoolis ei käi õpetamine nii, et näe, siin on õpik, ava see 21. leheküljelt ja lahenda ülesanne nr 3. Erikooli laps ei tee käsu peale ühtki liigutust. Iga lapsega on lävimise meetodid individuaalsed, need käivad suhte loomise tasandil. Ja kui sa pole lapsega kontakti saavutanud, ei tule õpetamisest midagi välja. Erikoolis hoiak, et mina olen boss, ei toimi. Õpetaja peab väga hästi teadma, kuhu ta tööle läheb. Hindan väga üht uut inglise keele õpetajat, kes tajus pärast 1. septembri aktust, et see paik pole temale ja lahkus kohe.

Kes erikoolis õpivad? Narkomaanid, alkoholi- ja tubakasõltlased, asenduskodulapsed, suur hulk lapsi väga madala sissetulekuga riskiperedest, alatoidetud, seksuaalselt väärkoheldud, perekonnas allasurutud, palju vägivalda näinud või kogenud lapsed. Ühesõnaga: lapsed, kes kõigest ilusast ja heast on ilma jäänud.

Üldjuhul võis klassis olla kõige rohkem 12 poissi, kusjuures üks laps võis erikoolis nõuda rohkem vaeva, kui mõne tavakooli 30 õpilast kokku. Kõik poisid olid kooli suunatud kohtuotsuse järgi, seega oli neil kriminaalne taust. Pärast tunde elasid nad õpilaskodus ja olid jaotatud 12-liikmelistesse rühmadesse. Neid juhendas kasvataja, kelle tööpäev algas kell 15. Iga päev sel ajal võttis ta õpetajalt grupi vastu ja koos liiguti õppekorpusest õpilaskodusse. Kell 22 võtsid seal järje üle järelevalvetöötajad. Süsteem toimis väga hästi.

Olin eripedagoogi-logopeedi ametikohal ja juhatasin intellektipuude või muu psüühilise häirega õpilaste klassi, samuti venekeelseid intellektipuudega lapsi. See oli liitklass, koos õppisid lapsed 4.–9. klassini. Minu klassis olid kuni 16 last. Klassijuhatajatunnis, mida pidasin kord nädalas pärast lõunasööki, magasid väiksemad psüühikahäirega lapsed põrandal, sest nad vajasid puhkust. Nad lausa norskasid.

Muide, kord visati mulle uus õpilane, pisike vene poiss lihtsalt klassi sisse. Keegi ei öelnud midagi, viskaja ei teadnud lapse tausta ega nimegi. Ei teadnud ka mina. Ei teadnud sedagi, et poiss on narkomaan ja kohe algavad võõrutusnähud – mõne aja möödudes viskus laps põrandale, hakkas urisema ja vingerdama, minu sekkudes hammustas mind jalast. Ühel teisel õpetajal murdis jalaluu tool, mille laps oli vastu tahvlit visanud ja mis siis õpetaja pihta põrkus.

Oli aeg, kui mul oli 35 kontakttundi nädalas ehk iga päev seitse õppetundi. Lõpuaktustel olin üks kahest õpetajast, kellele toodi lilli.»

Dedovštšina nagu Vene sõjaväes

«Muidugi pandi mind, algajat erikooli eripedagoogi, algul proovile. Enesekehtestamine intellektipuudega kriminaalsete, kuid endast väga heal arvamusel murdeealiste poiste ees polnud kerge. Ent kogu metoodika aluseks sellises koolis on lihtsalt suhtlemine. Pead olema treenitud ja teadlik suhtleja ning mõttes neist alati sammukese ees – seda on aga alguses erikooli töös väga raske saavutada.

Pidin igal hommikul arvestama, et esimene tund läheb poiste murede ärakuulamise nahka: mis juhtus öösel, mida tehti, kes keda lõi, kes millest ilma jäi ja kellel pole suitsu.

Kord imestasin hommikul kooli tulles, et lapsed magavad. Küsisin, mida nad öösel tegid. Vaikus. Nad ei julgenud rääkida.

Lõpuks selgus, et öösiti teenindati vanu olijaid, nagu toimis omal ajal Nõukogude armees dedovštšina: pesti kellelegi sokke, kellelegi tehti massaaži, keegi pandi lihtsalt niisama öö läbi püsti seisma. Arutlesime, kas oleks saanud midagi teisiti teha.

Imestasin, et kirjaliku töö ajal, kui klassis nende selja taga liikusin, panid nad otsekui instinktiivselt käed kuklale. Nad olid harjunud, et selja taga olev inimene võib millegagi pähe lüüa. Õppisin neilt, et minagi ei tohi kedagi endale selja taha lasta.»

Järelevalve, aga jutumärkides

«Väga oluline teema koolis oli suitsetamine. Mahvi sigaretisuitsu saamiseks oli mõni nõus teisele oraalseksi tegema. Seda aga, et suitsu said poisid kõige rohkem järelevalvetöötajate kaudu, polnud kellelegi saladus.

Näiteks kui keegi sai loa kodus käia, võeti kooli ikka suitsu kaasa, ehkki poisid otsiti läbi. Süsteem töötas: kolmest pakist kaks võttis tolleaegne järelevalvejuht enda kätte hoiule, üks pakk lasti läbi. Üks poiss tunnistas mulle, et järelevalvejuht võttis kaks pakki ära, sest ta magas sel ajal ja voodipealne olnud suitsupakke täis.

Aga ma ei läinud kaebama, ma ei tahtnud n-ö kitse panna – järelevalvejuhi positsioon oli minust kõrgemal ja kui kolleeg oli nii otsustanud, oli see toonasele juhtkonnale aktseptitav otsus, mis edasikaebamisele ei kuulunud. Polnud minu võimuses seda ümber hinnata. Võib-olla saavutas ta poiste poolehoiu just sellisel moel; mina seda stiili ei kasutanud. Tekkinuks segadus – üks lubab, teine ei luba. Oleksin saanud pahameele, raevu ja viha osaliseks ja ehk oleks lõhutud mööblitki ning saanuks ise kah sinika.

Kord juhtus, et poisid läksid enne lõunasööki tualettruumi käsi pesema ja kui ma mõni hetk hiljem nende juurde jõudsin, siis mida ma nägin. Poisid olid rivistatud seina äärde, jalad harkis, ja järelevalvetöötaja tagus neid jalaga jalgevahele. Minu ilmumine oli talle tõsine üllatus. See olevat olnud «õppetund», sest nad olid klassist veidi varem välja tulnud. Oleksid sa näinud pisaraid väikeste poiste silmis!

Kord julgesin juhtida koosolekul tähelepanu järelevalvetöötajate kehvale tööle, mille tulemusena sain nende pahameele osaliseks. Kogu nende osakond pöördus minu vastu ja ma ei leidnud ka juhtkonnalt poolehoidu.

Vahel olid poisid purjus, ja mitte ainult poisid, vaid joodi koos töötajatega. Tean konkreetset olengut, kus osalesid vangist tulnud poisid, õpilaskodu töötajad ja kohal olid ka tüdrukud. Oli täiesti tavaline, et õhtuti tiirlesid ümber maja neiud – kas nad sisse said, olenes sellest, kes tööl oli. Millegipärast meeldivad teismeeas piigadele pahad poisid, kes tekitavad oma ettearvamatu käitumisega põnevust.»

Mäss erikoolis

«Jaanuaris 2014 toimus palju meediakajastust pälvinud mäss. See oli kolmapäev, mind ei olnud sel päeval tööl. Öösel helises telefon ja mulle teatati juhtunust. Selgus, et minu erivajadustega õpilased olid kaotanud enesekontrolli ja kahjustanud kooliruume!

Kui kõik ausalt ära rääkida, tunnetasime teiste pedagoogidega juba enne jõule, et midagi on teistmoodi. Lapsed olid rahutud, ei haakunud, salatsesid, sosistasid, tekkisid kambad, eirati nõrgemaid kaasõpilasi. Eriti tugevat positsiooni hoidsid enda käes kolm uut alla 18-aastast poissi, kes olid pikemat aega Viru vangla noortevanglas olnud ja sealt vabanenud.

Süsteem oli ju lihtne: kui laps oli alla 14-aastane ja sooritanud kriminaalteo, siis trellide taha teda ei pandud, vaid suunati kohtu kaudu erikooli. Kui laps oli üle 14-, aga alla 18-aastane, ja vahepeal veel midagi kriminaalset sooritanud ning uurimise käigus selgunud, et on süüdi, siis kandis ta karistust Viru vangla noortevangla osakonnas.

Selgus, et poisid naasid vanglast kindla ülesandega – endise kasvandiku-vangikaaslase kättemaksu ja vanade arvete klaarimise eesmärgil korraldada rahutusi.

Sel päeval suitsetasid need poisid õpilaskodus ja vilistasid juhtkonna nõudmisele kooli minna. Vastuseks asunud poisid ründavale positsioonile, siis öeldud üksteisele halvasti, kuid sel ajal olid poisid jõudnud välja mõelda ka plaani, mida teha edasi. Kuidas kätte maksta neile, kes halvasti ütlesid, ja läkski käiku see, mida tegelikult oli juba kuu aega kavandatud.

Ma ei kujutanud algul ette, et tegelikult annavad «pealikud» ülesande kõik maatasa teha eeskätt minu klassi intellektipuudega poistele. Seda muidugi alles siis, kui nad olid koolist õpilaskodusse naasnud. Intellektipuudega poisse oli ju kõige kergem mõjutada, nad tegid mõtlematult kõike, mida neile öeldi – esiteks lõhuti direktori silme all ukseklaasid, siis WC-potid, aknad, rahutus kulges ühest korpusest teise ning personal kaotas toimuva üle kontrolli. Kasvatajatest oli nagunii alati krooniline puudus ja neid jagus ühele rühmale vaid üks. Ohjeldamisel tuli abiks ka politsei ja vaatasime hiljem üheskoos õudusega «Reporteri» saatest, millega minu klassi poisid hakkama olid saanud. Poisid olid tehtu üle uhked.

Tulemusena läksid minu intellektipuudega poisid vanglasse, mässu tegelike korraldajatega ei juhtunud midagi. Nemad ju midagi ei lõhkunud. Tänu taevale ja armule kannab see kamp praegu karistust muude kriminaalsete tegude eest.

Kõige hullem, mis pärast mässu koolielus juhtus, oli see, et toonane haridusminister Jaak Aaviksoo võttis direktori maha ja paljud tugevad õpetajad ja järelevalvetöötajad kaotasid töö. Jälle said mässu korraldajad seda, mida tahtsid, ja mina ei pidanud seda toona õigeks.

Müts maha haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna nõuniku Jürgen Rakaselja ees, kellega iga päev pidasin kirjavahetust ja kellega sai rääkida asjadest nii, nagu need olid. Ta küsis algul kohe: Tiiu, kas sa oled valmis oma sõnade eest vastutama. Vastasin, et olen. Rohkem ta seda küsimust ei esitanud.»

Tohutu kaadrivoolavus

«Üks olulisi põhjusi, miks koolis koledad asjad juhtusid, oligi meeletu kaadrivoolavus, aga selline kool nõuab rutiini. Kogu aeg keegi tuli ja keegi lahkus, kuid kontakti saamine erikooli õpilastega on sel moel peaaegu võimatu, sest see võtab vähemalt kolm kuud.

Võin öelda, et mina sain selles koolis «jalad maha» nii õpilaste kui ka kolleegide seas alles kolmanda tööaasta lõpuks. Jah, ka oma töötajad panid mind proovile, kompides maad, kas mulle võib asju rääkida või mitte, kuidas ja mida neist räägitakse, mida sa tohid või ei tohi teada.

Peale selle pidev enesekriitika ja -analüüs – miks läks täna just nii. Miks üks poiss tuli täna kooli sinise silmaga, teine jalaluumurruga, miks oli kolmandal käeluu puruks? Miks ma nägin hommikul tööle tulles trepil verejälgi ja miks ma pean muretsema, kas need viivad minu klassi? Iga päev tööle minnes oli mure, kas mu õpilased on ikka elus ja terved.

Pärast mässu toimus juhtkonna vahetus. Tulid inimesed, kes minu meelest tegelikult ei olnud laste heaolust huvitatud. Järjest hakati kogenud töötajaid lahti laskma, aga esimene, millega juht peab arvestama, on pädev meeskond. Öeldakse ju, et ära enne vanasse kaevu sülita, kui sul uus valmis on.

Lapsed olid väga ebakindlas seisus, sest polnud enam inimesi, kellele nad võisid loota. Üks väike vene poiss istus kas või kogu päev laua taga ja kirjutas midagi, et mitte koridori minna. Poisid lausa klammerdusid tööle jäänud endiste õpetajate külge.»

Poisid ja tüdrukud

«2015. aastal valmis uus koolihoone, kolisime sinna, nüüd on õppekorpus ja õpilaskodu samas majas. Kuid seal läks kõik vanaviisi edasi. Enne, kui olime asjad vanast majast uude jõudnud viia, olid vanglas istunud poisid juba valvekaamerad maha lõhkunud.

Minu meelest läks elu edasi isegi hullemini kui varem, sest hoone oli suur ja töötajaid nii vähe, et õpilaste ohjeldamisega ei tuldud toime. Kuna Vastseliina erikool suleti, toodi Tapale ka sealsed tüdrukud ja poisid ning tekkisid segaklassid.

Tütarlaste saabumiseks polnud töötajaid ette valmistatud ega koolitatud, tekkida võivaid olukordi läbi ei mängitud. Näiteks haaras järelevalvetöötaja selleks, et neiu aknast alla ei hüppaks, tema ümber kinni ja tõstis ta aknalaualt alla. Tüdruk kirjutas seepeale ahistamissüüdistusega kaebuse. Võrreldes poistega on tüdrukud veel ülbemad, nahaalsemad, võimukamad ja armastavad intrigeerida.

Minu ajal oli üks Vastseliina erikoolist saabunud paar, poiss ja tüdruk, kes olid lahutamatud, ja pahandus tekkis sellest, et kodukord nägi ette, et elatakse eraldi tubades ja üksinda. Aga seda reeglit nende puhul eirati. Lihtsalt kodurahu mõttes.

Seljankat ja piima-makaronisuppi ei saa siiski samas potis keeta, poisid ja tüdrukud peavad erikoolis eraldi õppima. Nüüd olen endistelt kolleegidelt saanud telefonikõnesid, mis klassides tegelikult toimub: tunni ajal istuvad tüdrukud poiste süles ja hõõruvad ennast vastu poisse, poisid selges erutusseisundis. Siis võib tüdruk kellegi välja valida ja minna temaga tualettruumi, aga õpetajal ega järelevalvetöötajal pole õigust neile sinna järgneda. Medõel on kondoomid olemas, aga kas erutusseisundis neid aega küsida on, on kaheldav. Korruste WC-des kondoome ei ole.

Miks ma töölt lahkusin? Nägin lihtsalt, et tulemust sellisel moel eksisteerival koolil pole mõtet. See on mõttetu haridussüsteem, kus kõige enam kannatavad ja saavad haiget just lapsed.»

Soovitused lapsevanematele

«Vanemad, märgake oma last, armastage teda sellisena, nagu ta on. Märgake varakult, mis on neis erilist, ja proovige neid õigesti suunata, mitte laitma ega alandama hakata. Mõelge, mida te tahate, milline inimene teie lapsest kasvab.

Meenub üks lugu. Laps tuli sinise silmaalusega (tavakoolist – toim) koju. Isa küsis: mille eest said. Laps vastas rahulikult, et lihtsalt rüselesime. Isa andis talle selle eest peksa ja seadis ülesande järgmiseks päevaks: lüüa silm siniseks sellel teisel poisil. Ülejärgmisel päeval sai laps kodus taas selle teo eest peksa. Ja vaat sellistest lugudest erikooli kasvandik sirgubki. Vägivald sünnitab vägivalda.

Ärge nõudke iga hinna eest, et teie intellektipuudega või hüperaktiivne laps käiks tavakoolis. Käitumisprobleemid tekivadki ju eeskätt õpiraskusest. Hinded muutuvad halvaks, need ei vasta vanemate ootustele ja kaaslased hakkavad kiusama. Õpetajadki koolis näägutavad pidevalt, ja kui tegu juba 5. või 6. klassi õpilasega, ei taha ta enam kooli minna.

On ka vaat et lootusetuid juhtumeid. Minu erikooliklassis õppis poiss, kellel oli üks viga: kõik, mis vähegi laokil, see ära. Kleptomaan. Rääkis, et tema hea ema on teinud kõik selleks, et ta ei varastaks, proovinud seda kõigiti välja juurida. Kui poiss oli kolmandas klassis, lõhkus ema selle nimel ta mõlemad käeluud. Ja poiss ütles mulle rahulikult: Tiiu, see ei aidanud.»
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist