No põhimõtteliselt saab RTK / RTN meetodil (referentsjaamad annavad jooksvalt parandeid) paari või paarikümne cm täpsuse hetkega (ka kiire liikumise peal, andmeteedastuskiirus oleneb gnss süsteemi sagedusest) kui on täidetud kõik vajalikud tingimused.....
.....ja siin ongi konks, sest GNSS posimise täpsus on sõltuv nii paljudest nüanssidest, et seda võib pidada ülikapriisseks süsteemiks.
Kõik parameetrid (GPS ja GPS-täpismoona täpsus) antakse üldiselt ideaaltingimustes.
Iga kõrvalekalle või tingimuse halvenemine hakkab kohe mõjutama ka täpsust.
Ja ideaaltingimused on harv juhus.
RTK/RTN kiire, sentimeetrites mõõdetav reaalajas täpisposimine on lisaks riistvara kvaliteedile, tarkvara kvaliteedile, ilmastikule ja ionosfääri ning toposfääri hetkeseisukorrale sõltuv:
Sidest referentsjaamadega (väike error andmevahetuses võib põhjustada suure ebatäpsuse).
Referentsjaamade tihedusest ja kaugusest (kaugustel on lisaks teatud piirangud, et neid saaks üldse kasutada - mida min. normist suurem kaugus seda suuremaks kasvab ka viga).
Sattide arvust mida saab kasutada targa moona kasutamise hetkel (vähe satte - madal täpsus).
Saadaolevate sattide ebasoodsast korrelatsioonist (halb korrelatsioon - madalam täpsus).
Sattide signaalitugevusest (nõrk signaal - ebatäpsed andmed).
Seega isegi nt kell 12:00 lastav GPS-i kasutav täpismoon võib osutuda täpsemaks, kui sama moon "samast torust" kell 17:00 lastuna jne.
Tsiviilis kasutatavatel seadmetel on liikumise kiiruse piirangud + piirang kasutuskõrgusele, militaar tehnikal neid kunstlikke piiranguid ei ole. On vaid mingid teatud füüsilised (füüsikalised) piirangud.... peamiselt riistvaralised.
GPS technology has built-in limits based on speed and altitude. Basically, if a vehicle is moving faster than 1200mph or cruising higher than 60,000 feet, GPS shuts off.
Põhiliseks kitsaskohaks kiiresti liikuvate objektide puhul (nn tark moon) on IMHO see, kui kiiresti töötab prose, kui kiiresti tehakse jooksvalt ja pidevalt arvutused, ning kui kiiresti liigub kogu inf ja kui kiiresti reageerivad / täidavad käsu juhtseadmed (tark moon peab olema juhitav, sellel peab olema võimekus oma liikumistrajektoori korrigeerida pidevalt ja jooksvalt). Lihtsalt GPS junn pommi küljes ei tee sellest tarka täpismoona.
Iseasi on see posimistäpsus mitte RTK/RTN tehnoloogiat kasutades, kus räägitakse sinna 1-3m täpsusest. See ei ole nii kapriissne. Seal kasutatakse nt WAAS/EGNOS parandeid referentsjaamade asemel, mis teeb süsteemi natuke lollikindlamaks aga selle hinnaks on täpsuse vähenemine.
Kokkuvõtteks... kui seal räägitakse täpismoonast mille võimekus on tabada sihtmärki kümnete sentimeetrite täpsusega ideaaltingimustes, siis IMHO võib sellise moona täpsust reaalis lugedagi paarkümmend senti kuni paar meetrit olenevalt olukorrast.
Aga ei maksa üllatuda, kui eriti halval päeval saadakse täpsuseks nt 10 meetrit.
Ja seal kus räägitakse täpismoonast mille võimekus on tabada sihtmärki ca 3 meetri täpsusega ideaaltingimustes, siis IMHO võib sellise moona täpsust reaalis lugeda 3 meetrit kuni 6 meetrit olenevalt olukorrast, mis ei välista võimalust, et sellega tabatakse vahel ka paarikümne cm täpsusega, või mõnikord ka nt 10.... või isegi 20 m täpsusega.
IMHO on seetõttu, et GNSS täpisposimine nii kapriissne ja ebakindel on, kasutusel ilmselt osades täpismoonades kombineeritud süsteemid, mis kasutavad korraga mitut erinevat asukohamääramise tehnoloogiat (kaamerad, akseleromeetrid jms).