GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

2korda2 · **Liitunud:** 01 Juul, 2014 12:56 **Postitusi:** 682

Kriku kirjutas:

Wikipedia väidab Garminile viidates ( https://support.garmin.com/faqSearch/en ... yoxITW2vZ6 ), et GPS kõrguse mõõtmine võib panna suurusjärgus 10+ m (400 jalga) puusse ning et vana hea õhurõhu altimeeter on siiamaani tegijam: https://en.wikipedia.org/wiki/Altimeter

Märgin alandlikult, et 400 jalga on 10 meetrit õige mitme plussiga

Oma tähelepanekutest suvistelt rattaringidelt, mil telefonis Endomondo rada registreeris - 40km ring algas ja lõppes samas kohas aga tagasi jõudes oli see punkt tüüpiliselt 10m "kerkinud"

EOD

Kriku kirjutas:

...vana hea õhurõhu altimeeter on siiamaani tegijam: :

Seda püsiva õhurõhu korral. :wink:

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29344

Tsiteeri:

Wikipedia väidab Garminile viidates ( https://support.garmin.com/faqSearch/en ... yoxITW2vZ6 ), et GPS kõrguse mõõtmine võib panna suurusjärgus 100+ m (400 jalga) puusse ning et vana hea õhurõhu altimeeter on siiamaani tegijam: https://en.wikipedia.org/wiki/Altimeter

Tegelikult pole ka baromeetriline kuigi täpne. Lennukitel lahendatakse (või on lahendatud seda probleemi) raadiokõrgusmõõtjaga väikestel kõrgustel. Vähemalt GPS vabal hävitajal Su-27 (jutt on veneaegsest mudelist) toimub üleminek ühelt teisele automaatselt, kõrguse vähenemisega alla 1000 meetri. See on seotud eelkõige lennuohutusega, kuna baromeetriline pole nt maandumiseks või pimelennuks madalal piisavalt usaldusväärne. Kuidas see näit saadakse kõrgusmõõtja "kellale", ei oska öelda, aga raadiokõrgusmõõtja töölehakkamine on näha HUDi paremal üleval nurgas, kui tegeliku kõrguse sümboli taha ilmub tähis "P" (ehk vene R - raadio). 1000 m kõrguse ületamisel läheb mõõtmine üle baromeetrilisele ja antud P täis kaob.

Kuna ülimadalatel kõrgusel tuiskamine kätkeb riski sõita millegi otsa (nt kõrgepingeliin) ja raadiokõrgusmõõtja mõõdab kõrgust ainult lennuki all, siis sõltuvalt tehnoloogia arengust paigaldatakse lennukile kas maapinda jälgiv spetsiaalne radarisüsteem või on põhiradaril vastav lisafunktsioon. Venelastel (nt Su-24M2-l on antud probleem lahendatud kahe eri radarisüsteemiga lennuki ninas).

Kriku

Muidugi ei ole. Aga kui ise ei tohi kiirata, pead kasutama seda, mida saad.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29344

Raadikõrgusmõõtja kiirgab otse lennuki alla, kiirgus avastatakse ilmselt koos lennuki mürinaga. Pigem on asi, mis sind välja annab, transponderi plinkimine. Ameeriklased kasutasid Vietnamis väljalülitatud radaritega lendavate MiG-ide avastamiseks spetsiaalselt seadet nimega Combat Tree, mis suutis avastada vene lennukite transponderite plinkimise, kui need vene radarite järelpärimistele vastasid. Venelased mõtlesid, et on kavaldad, lendavad radarid väljas, maapealne juhtimine juhatab nad ameeriklaste sappa, siis pannakse kähku radarile power sisse ja tehakse pauk ära. Paraku aga hakkas juhtuma nii, et ühel hetkel avastasid Vietnami kotkad (võib-olla ka venelased) enda selja tagant (Combat Treega) F-4d

Kriku

Oleneb, kui kõrgel lennatakse ja mis nurgaga kiiratakse?

Wikipedia kirjutab niimoodi:

Tsiteeri:

However, radar altimeters cannot see terrain directly ahead of the aircraft, only that below it; such functionality requires either knowledge of position and the terrain at that position or a forward looking terrain radar. Radar altimeter antennas have a fairly large main lobe of about 80° so that at bank angles up to about 40°, the radar detects the range from the aircraft to the ground (specifically to the nearest large reflecting object). This is because range is calculated based on the first signal return from each sampling period. It does not detect slant range until beyond about 40° of bank or pitch. This is not an issue for landing as pitch and roll do not normally exceed 20°.

kuido20

Venelaste arvamus UKR tiibraketist

Tegu siis NSVLiidu aegse laevadevastase raketi Х-35 baasil tehtud arendusega,kus testiti mootorite tööd.
Arvatakse, et raketi juhtimissüsteemi ehitamisega ukrainlased hakkama ei saa.

Tsiteeri:

Основной проблемой при создании ПКР «Нептун» на Украине является создание ее системы управления, и в первую очередь активной радиолокационной головки самонаведения (АРЛГСН), компетенции в чем у украинских предприятий отсутствуют практически полностью

http://www.mk.ru/politics/2018/01/30/uk ... atsya.html

Leo

Isegi kui ukraina ei oska seda juhtimissüsteemi ehitada on alati võimalik see sõbralikult või neutraalselt riigilt sisse osta. Venelaste juttu tuleb suhtuda kahtlusega sest suur osa nende endi elektroonikat on mujalt maailmast ostetud või pätsatud nagu ka hiinlastel

kuido20

Leo kirjutas:

Isegi kui ukraina ei oska seda juhtimissüsteemi ehitada on alati võimalik see sõbralikult või neutraalselt riigilt sisse osta. Venelaste juttu tuleb suhtuda kahtlusega sest suur osa nende endi elektroonikat on mujalt maailmast ostetud või pätsatud nagu ka hiinlastel

Siin tuleb nüüd mängu see viimane etapp, mis teeb relvast täppisrelva ja mille tehnoloogiat sulle ei müüda, tee ise kui oskad või osta valmis asjad. Pane omad progejad tööle ja hakka arendama ja näita videoid, kus rakett märki tabab

Ehk Javelin, Spike, tiibraketid ja muude sarnaste toodete aju, see tuleb ise valmis teha ( kui oskad ). Ukrainlased oskavad teha raketimootoreid.

Gideonic · **Liitunud:** 14 Aug, 2008 15:19 **Postitusi:** 2013

USAs kasetati uut XM-1299 haubitsa prototüüpi. Tabati excallibur täppismoonaga 65km kaugusel olevat seisvat sihtmärki.

https://twitter.com/MIL_STD/status/1236440057004859392

Üldse on seee huvitav twitteri lõim, soovitan lugeda. Näiteks no uues masinas teine laskemoona hoidmise viis mis võimaldab 3-e lasu asemel minutis saavutada 10. Samuti on plaanis projekti käigus välja töötada ka odavam "lollmoon", mis väidetavalt tabab 60-70km kaugusele 10m täpsusega.

Tsiteeri:

As part of the ERCA program, the @USArmy is going to field the XM1113 rocket-assisted projectile along with its Long Range PGK kit. Though not as precise as the Excalibur, the Precision Guided Kit still offers <10 m median accuracy and is more cost effective.

Pikas plaanis on kavas katsetada ja ramjet moona, mis võiks lennata 120-150km.

Tsiteeri:

What comes after ERCA? The @USArmy is exploring a host of technologies that will push precision cannon artillery out to 120-150 km. According to Brig. Gen. John Rafferty, both Ramjet technology and sub-caliber hypervelocity rounds are being considered for beyond 2023 capability.

Leo

Long Range PGK kit tähendab seda, et tavalise kildmürsu sütiku pesasse keeratakse mürsu trajektoori jälgiv ja muutev elektroonikat täis topitud sütik, mis on oluliselt kallim kui vana lollmoon, kuid oluliselt odavam kui Excalibur. Ma nüüd mälu järgi kirjutan, et 155 mm lasukomplekti hind on suurusjärgus:

Tavaline, ilma juhtimismoodulita 500-1000 €;
Juhtimismooduliga 10 000 €:
Excalibur 100 000 €

Palju ramjet maksab, äkki keegi leiab üles, pakun, et Excalibur korda Tambovi konstant kuid vähem kui alternatiivid. Peamiseks probleemiks on vähene lõhkeaine kaal, suur osa mürsust on ju rakett :dont_know:

Kilo Tango · **Liitunud:** 14 Aug, 2008 16:40 **Postitusi:** 4959

Leo kirjutas:

...
Palju ramjet maksab, äkki keegi leiab üles, pakun, et Excalibur korda Tambovi konstant kuid vähem kui alternatiivid. Peamiseks probleemiks on vähene lõhkeaine kaal, suur osa mürsust on ju rakett :dont_know:

Ramjet (otsevoolu reaktiivmootor) ise ei ole kallis. Tegu on sisuliselt teatava geomeetriaga toruga, mis tagab ülehelikiirusel piisava kompressiooni, et süüdata kütus ja see tagant välja paisata. Hind sõltub väga paljudest asjaoludest, kuid see ei tohiks muuta seda übermürsku rohkem kui vbl. 2-3 korda kallimaks.

Siiani ongi olnud mõtlemine pigem selline, et kui meil on vaja midagi 150 km peale visata, siis saadame raketiga. Sellise moona point on pigem selles, et kuna raketilaskjad asuvad vbl. kusagil mujal, siis on see vahend puudujäägi katmiseks, kui kiiresti on vaja amõjutada vastast sügaval (à la vastase raketivägi meie suurtükipositsiooni vastas). Selles kontekstis ei oma see moona hinna mõningane kallinemine ja laengu vähenemine eriti tähtsust. Excaliburi teeb kalliks ikkagi suurtele kiirendusetele immunne elektroonika ja juhtimissüsteem (servod jms.). See jääb kas samaks või peaks teoreetiliselt isegi odavnema (aeg on edasi läinud).

Leo

https://en.wikipedia.org/wiki/Long_Rang ... Projectile

Sealt vaatasin ja natuke mujalt ka, kus tundub, et lihtsalt korratakse sama infot. Silma paistis kosmiline ramjeti 155 mm mürsu hinna tõus, näiteks:
2004 Manufacturer's estimated per-unit cost at full production: $35,000.[6]
150 LRLAP guided projectiles were procured in FY2015 with a unit cost of $476,946.67[7]
unit cost in 2016: $800,000 to $1,000,000

Ehk siis 2004 pakuti 35000 USD ehk sama suurusjärk kui BONUS isesihituv TT-mürsk, 2015 osteti 150 lasku testimiseks 476947 USD eest lasust ja järgmisel aastal oli see juba kahekordistunud. Sellises olukorras väga ei imestagi, et kui pauk maksab tiibraketi, siis pigem ostetaksegi tiibrakette. 2015 a hind oli sisuliselt nelikomamidagi Excaliburi, mis on isegi hullu hinnaga ja enamik kahurväelasi näeb seda ainult pildi pealt.

Kilo Tango · **Liitunud:** 14 Aug, 2008 16:40 **Postitusi:** 4959

Leo kirjutas:

...
Ehk siis 2004 pakuti 35000 USD ehk sama suurusjärk kui BONUS isesihituv TT-mürsk, 2015 osteti 150 lasku testimiseks 476947 USD eest lasust ja järgmisel aastal oli see juba kahekordistunud. Sellises olukorras väga ei imestagi, et kui pauk maksab tiibraketi, siis pigem ostetaksegi tiibrakette. 2015 a hind oli sisuliselt nelikomamidagi Excaliburi, mis on isegi hullu hinnaga ja enamik kahurväelasi näeb seda ainult pildi pealt.

Võtmesõna on gun hardened electronics.

www.militaar.net

GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Kes on foorumil