Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Fucs]

Tekib küsimus, mis siis on kaaderkoosseisu stabiilse ja püsiva suurendamise võimalused?
Rohkem palka? Rohkem mehi ajateenistusesse? Ajateenistuse maine jätkuv tõstmine? KV kui tööandja maine jätkuv tõstmine? Riigikaitseõpetuse mahu suurendamine? Naiste kohustuslik ajateenistus? Üheaastase ohvitserikoolituse tagasitoomine? Muud hüved? Kõik eelnev?

Jah - et kui palju peast laigulisi (OK, vabandan - lapsena ainult tinasõduritega mänginuid) jätab sõjakooli minemata, sest mujal saab rohkem palka kui KV-s?

Kui palju kaadrikaitseväelasi sel põhjusel enne kohustuslikku aega erru läheb?

Aga oma inimesed? Arvestades majandusolukorda siis vee ja leiva peal. Tuleb uus masu, on jälle hea välja tuua kus pole raha ja ei saa maksta ei põhipalka ega boonussüsteemi. Aga praegu? Sorry, aga 50 eur ei ole palgatõus vaid narrimine sõna otseses mõttes.

Mõni näide illusteerimaks olukorda. Ära lähevad inimesed kes:
a) on 5a jäänud eripensionini
b) on just omandanud kõrgendust, käinud koolis vms

On teisigi näiteid (veel magusamaid), kuid pole foorumi jutt enam.

Kohatine kaadripuudus paneb olemasolevale kaadrile juba praegu lisakoormust. Lisakoormus tekitab omakorda pingeid ja rahulolematust. Ja kõike ei saa rahas mõõta ega osta.

Mis puudutab KV-sse kaadriks soovijate hulka ja võimalusi kuidas seda võiks üritada suurendada, siis siin ei muuda üleöö midagi. Et hakkame homsest midagi teistmoodi tegema ja kohe ongi head tulemused. Vaja on pikemaid muutusi ja teatud protsesse ühiskonnas, millest sai nõrkemiseni jahutud siin teemas
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 70&t=36382
ja siin teemas
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p504811

[kuido20]

Just, rohkem palka. Aga ma arvan, et seal osas tuleb ka varsti lagi ette nende meeste/naiste osas keda me tegelikult tahaksime teenistusse. Lisaks kõrgemat palka sõjaväelastele makstes võtame ju raha ära teistest riigisektoritest mis on väga olulised. Õpetajad, tervishoid, politsei, pääste jne. Eriti just haridus on see ala mis on investeering tulevikku, ja selle alafinantseerimine on minu meelest enese oksa saagimine.

Sorry, aga 50 eur ei ole palgatõus vaid narrimine sõna otseses mõttes.

ee, 50 EUR kuus juurde saada on Eesti oludes vägagi OK, pigem palgad Eestis pole Lääne-Euroopa tasemel aga läheneme juba Portugalile ja Kreekale.
https://www.ybierling.com/v2/en/2017/07 ... mTa4uqgeM8

Kas saad kuus 800 või 850 kätte on 6,25% rohkem, mis on väga hea tulemus.

Eesti keskmine brutopalk on tõusnud viimasel 7-l aastal umbes 60 EUR aastas
https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk
2010 - 792 EUR
2016 - 1146 EUR

Statistikaameti järgi on Eestis alanud rahvastiku juurdekasv
https://www.stat.ee/pressiteade-2018-007

[ruger]

See 50 eurone palgatõus eriti tehnilisi erialaspetsialiste ei kõiguta. Arvestage praegu toimuvat hinnarallit-autokütus ja ülejäänud hinnad. Selle tõttu on see 50 eurot nagu tulisele kerisele visatud lusikatäis. Paneb ainult kulmu liigutama. Selle 800-850 eurose palgaga sa Tallinnas erialainimesi ei leia, kui siis ainult praktikandi. Palgad hakkavad vähemalt Eesti keskmisest-kuni 2x rohkemani ja enamgi. IT alal on ülepakkumist ja ei imesta, kui KV oma inimeste palkade osas jalgu jääb turu muutustele. Arvestades, et iga äraläinud inimese asemel tule(b)ks võtta (vähemalt) 2 uut inimest, siis on huvitav, kuidas seda saavutatakse. Miks (vähemalt)2? Ülekoormus KV-s on osadel erialadel piisavalt suur. Lisaks lähevad ära motiveeritud inimese kogemused ja teadmised, mida tuleb hakata uuesti leidma ja koolitama. Tihti ei ole kuhugi ega kellegile enam neid äramineva(läinud) inimese ülesandeid anda, kuna pole ju inimesi. Palkame uue inimese ja suurema palga eest. Aga, miks enne ei saanud palka äraläinud inimesele tõsta, et ta ära ei läheks? Siin on personalipoliitika väga suured vead. Rahas ei pidavat probleemi olema. Maksta saab aga ... Kas selleks on vajalik kogemustega inimese äraminek ja hakkame jälle 0-ist pihta? Uue erialainimese koolitamine võtab aega minimaalselt ca 1 aasta. Või ostetakse sarnase eriala inimene kallimalt erafirmast sisse. Mida just väga palju näha ei ole...
Ja siis on ootamatult olemas raha(suurem palk) ja ametikoht, mida enne pole olnud. Uus inimene võetakse peaaegu alati suurema palgaga tõõle, kui olemasolevad juba aastaid tööl olnud saavad.

[aj1972]

Palgad on siis konkurentivõimelised kui töötajad jäävad tööle mitte 10% vahetab aastas töökohta st. KV on hädalahendus.
Heade palkade juures saab puuduoleva kaadri hulka kasvatada minu arust oleks reserv kust kaadrit saab eelmistel aastatel lahkunud töötajad kui palk polnud lahkumise põhjus siis neid raskem tagasi saada.

[Veiko Palm]

Huvitav küsimus - kas kaitseväes on personalivoolavus kõrge või madal? Aga vaataks õige uuringuid - rahandusministeeriumi 2016.a. avaliku teenistuse aruanne lk 10-12 (otsi googlist "avaliku teenistuse aruanne 2016").

Terves avalikus teenistuses on personalivoolavus üle 10%, kuid vabatahtlik personalivoolavus (mis näitab olukorda ehk paremini, sest alati läheb inimesi pensionile, uutele väljakutsetele jne) keskmiselt 7%. Seejuures kaitseväge pole küll eraldi välja toodud, kuid koos (põhiliselt) PPA-ga on meie vabatahtlik voolavus suhteliselt OK. See ei tähenda, et see hea on või et tööd pole sellega vaja teha, aga SUURT paanikat praegu pole kuskilt näha.

[Kapten Trumm]

Kaitseväes on minu tähelepanekuid mööda hulka pühendunum rahvas kui näiteks suvalises riigiasutuses. Riigitöö on üllatavalt paljude jaoks juhuslik valik - oli vaja kooli lõpetada, oli vaja seda ja toda veel teha - riigitööl õnnestub. Noortel naistel on riigitöö üks toimiv eeldus lapse muretsemiseks - otsitakse töökohta, kus ei toimuks seaduseväänamist ja kuhu peale dekreeti on lootust tagasi saada. Kuna täna eeldab KV amet üldjuhul erialase kooli läbimist, siis see sõelub juhusliku elemendi välja. Kui meil võetaks teenistusse massiliselt mingi 2-kuulise pullikursuse järel, oleks kahtlemata ka KV-s voolavus kõrgem.

[kuido20]

Kaitseväes on minu tähelepanekuid mööda hulka pühendunum rahvas kui näiteks suvalises riigiasutuses. Riigitöö on üllatavalt paljude jaoks juhuslik valik - oli vaja kooli lõpetada, oli vaja seda ja toda veel teha - riigitööl õnnestub. Noortel naistel on riigitöö üks toimiv eeldus lapse muretsemiseks - otsitakse töökohta, kus ei toimuks seaduseväänamist ja kuhu peale dekreeti on lootust tagasi saada. Kuna täna eeldab KV amet üldjuhul erialase kooli läbimist, siis see sõelub juhusliku elemendi välja. Kui meil võetaks teenistusse massiliselt mingi 2-kuulise pullikursuse järel, oleks kahtlemata ka KV-s voolavus kõrgem.

Statistikud ütlevad, et nad veel täpsustavad andmeid aga rahavastiku arv Eestis on läinud tõusuteele.
See iseenesest ei anna põhust suurt kilgata, kuna sündivus on nagu on ja pole ka veel ülevaadet, kes need tagasipöördujad on, mingi 40% olla reimigratsioon ja üleüldse ei pruugi põhjust olla rahuoluks.
https://www.stat.ee/pressiteade-2018-007

Aga mõte võib olla selles, et rahvaarv kuidagi suureneb, prognoosid pigem arvutavad rahvaarvu vähenemist ja vananemist , kui see just ei tähenda, et Eestis kui vanadekodus vanurite arv tõuseb, siis +3000 inimest aastas teeb 5 aastaga ühe väikelinna jagu rahvast juurde, ehk see supp, kust ka KV endale juurdekasvu saab ka pakseneb. Aga ilma täpsemata andmetet võib see arvutus kõik jama olla.

rahvastik.png (23.38 KiB) Vaadatud 1926 korda

[Kapten Trumm]

Antud prognoos ei anna alust pikemaajaliseks rahuloluks - on kokkuvõte.
KV pikemas plaanis huvitavad ikka noored inimesed elik rahvastiku noorenemine elik sünnid, mitte kodumaale naasevad keskealised mugavusemigrandid ja kauem elavad pensionärid.
Viimane 10 a on sündide arv kõikunud põhiliselt 13-14 tuhande kandis, küll on aga surmade arv stabiilselt vähenenud (10a ligi 2000 võrra).
Enne kui sündide arv aastas ei saavuta 20 000, siis pole erilisi edu-eeldusi siit võtta.
Andmed siit https://www.stat.ee/34268

Üks asi veel. Eestis tehakse praegu aastas ca 6000 aborti. 14 000+ 6 000 = 20 000. On mõtteainet.
Kahjuks ei leia andmeid, palju see statistika oli nt 1986.

[Kriku]

Umbes sama palju kui sünde võis olla. Abortied arv on viimase 10 aasta jooksul drastiliselt vähenenud ja mingi hulk ongi normaalne. https://tervis.postimees.ee/3776049/abo ... jalt-vaike

Aga jah, sul on muidugi õigus, et riigikaitse seisukohast on tähtsust noortel & varasel keskeal, st. rahvaarvu vanuselisel struktuuril st. rahvastikupüramiidi kujul.

[Bjorn]

Huvitav küsimus - kas kaitseväes on personalivoolavus kõrge või madal? Aga vaataks õige uuringuid - rahandusministeeriumi 2016.a. avaliku teenistuse aruanne lk 10-12 (otsi googlist "avaliku teenistuse aruanne 2016").

Terves avalikus teenistuses on personalivoolavus üle 10%, kuid vabatahtlik personalivoolavus (mis näitab olukorda ehk paremini, sest alati läheb inimesi pensionile, uutele väljakutsetele jne) keskmiselt 7%. Seejuures kaitseväge pole küll eraldi välja toodud, kuid koos (põhiliselt) PPA-ga on meie vabatahtlik voolavus suhteliselt OK. See ei tähenda, et see hea on või et tööd pole sellega vaja teha, aga SUURT paanikat praegu pole kuskilt näha.

Ma ei tahaks kogu avaliku teenistust ning KV spetsiifilist profiili panna ühte patta (jah päästjad ning politseinikud on sarnases seisus, kuid avalik sektor on ikka sigarohkem suurem).
Esiteks - nagu ise mainid, siis KV pole eraldi välja toodud. St. nende numbrite taga võib olla hoopis miskit muud peidus.
Teiseks - isegi KM tasandil on probleeme. Võtame eheda näite nt. RKIK loomisega. Need spetsialistid kes RKIK-i läksid KMIN-st läksid enda palgaga. Need kes mujalt üksustest üle läksid (nt TVJ) läksid enda palgaga (märkimisväärselt madalamaga). Mis siis, et uues asutuses olid samas ruumis, samas üksuses kõrvuti ning tööülesanded samad. Sarnaseid näiteid teisigi KV vs KMIN.
Kolmandaks - räägime KV allohvitser/ohvitser vs muu avalik sektor. Pakun puusalt ja väga üldistavalt, kuid kahtlustan, et tänavalt on lihtsam värvata ning leida inimest enamikele muudele avaliku sektori asutustele vs KV ametikohtadele kus on kindlad auastmenõuded ja sõjaväeline haridus LISAKS tavalisele (kõrg)haridusele. Teine külg on veel KV erialainimesed (vormis või vormita) vs muu avalik sektor. KV ootab inimeselt näiteks: auastet, RS luba, erialast haridust, erialast töökogemust. Vastu pakutakse (olematuid) hüvesid riigisektoris töötamise eest, 35p puhkust ning vaevalt konkurentsivõimelist palka. See on siis võrdlus muu avalik sektor vs KV. Kui paneme siia kõrvale erasektori (avalikust erasse liikumine on kiirem ja lihtsam kui isamaalistel väärtustel KV-st erasektorisse minek), siis ei saa mitte ühestkist otsast rääkida "hüvedest" või "konkurentsivõimelisest palgast".

P.S. Millal viimati nägite KRA värbamiskuulutuse juures märget "konkurentsivõimeline töötasu"? Küll pakutakse "stabiilset ja kindlat sissetulekut" ning "arenemisvõimalusi".

[Kriku]

Pakun puusalt ja väga üldistavalt, kuid kahtlustan, et tänavalt on lihtsam värvata ning leida inimest enamikele muudele avaliku sektori asutustele vs KV ametikohtadele kus on kindlad auastmenõuded ja sõjaväeline haridus LISAKS tavalisele (kõrg)haridusele.

Suuremas osas avaliku sektori töökohtadest on kindlad spetsiifilised haridusnõuded. Pedagoogidel eriala + õpetajakoolitus, PPA-s SKA või juura, prokuratuuris, kohtusüsteemis, aga ka näiteks vallasekretäridel juura, meditsiinisüsteemis erinevad med. haridused jne.

[Bjorn]

Pakun puusalt ja väga üldistavalt, kuid kahtlustan, et tänavalt on lihtsam värvata ning leida inimest enamikele muudele avaliku sektori asutustele vs KV ametikohtadele kus on kindlad auastmenõuded ja sõjaväeline haridus LISAKS tavalisele (kõrg)haridusele.

Suuremas osas avaliku sektori töökohtadest on kindlad spetsiifilised haridusnõuded. Pedagoogidel eriala + õpetajakoolitus, PPA-s SKA või juura, prokuratuuris, kohtusüsteemis, aga ka näiteks vallasekretäridel juura, meditsiinisüsteemis erinevad med. haridused jne.

Jään enda seisukoha juurde. Näiteks lastaia õpetajatel ei ole minuteada enam kõrgharidusenõuet. St. vb isegi on, aga mitte pedagoogilist. Linnuke kirjas, kuid sisu puudub. Sama asi paljudel teistel ametikohtadel. Eelistatakse inimest kindla erialase haridusega, kuid reaalsuses võetakse tööle suvalise haridusega senikaua kuni tundub, et saab hakkama sisulise tööga. KV-s kui on ohvitseri koht kas siis võtad tööle inimese kes pole ajateenistuses käinud, kuid täidab näiteks muid nõudeid ning tegelikult võiks ta isegi tööga hakkama saada? Ei võta ju! Teine asi - kui palju tuleb iga aasta erinevatest koolides sekretäre/juriste/pedagooge? Kui palju allohvitsere ning ohvitsere? Valim on mitte KV kohtadele mujal avalikus sektoris ikka kordades suurem.

[kuido20]

Antud prognoos ei anna alust pikemaajaliseks rahuloluks - on kokkuvõte.
KV pikemas plaanis huvitavad ikka noored inimesed elik rahvastiku noorenemine elik sünnid, mitte kodumaale naasevad keskealised mugavusemigrandid ja kauem elavad pensionärid.
Viimane 10 a on sündide arv kõikunud põhiliselt 13-14 tuhande kandis, küll on aga surmade arv stabiilselt vähenenud (10a ligi 2000 võrra).
Enne kui sündide arv aastas ei saavuta 20 000, siis pole erilisi edu-eeldusi siit võtta.
Andmed siit https://www.stat.ee/34268

Ee, kui kasvatab noore Eestis üles ja ta siis 15 aastaks maailma rändama või kiivisid korjama läheb
siis oleme kahjumis ja tolku KV jaoks vähe.
A keskealiste naasmine on positiivne selles mõttes, et kohalik kliendibaas suureneb ja üldise majanduskasvuga väheneb majandusemmigrantide arv. Oluline on tagasipöördujate kvalifikatsioon, 15 aastat kiivisid korjanud tagasipöörduja Eesti rikkust suurendama panna võib olla problemaatiline.

[Kapten Trumm]

P.S. Millal viimati nägite KRA värbamiskuulutuse juures märget "konkurentsivõimeline töötasu"? Küll pakutakse "stabiilset ja kindlat sissetulekut" ning "arenemisvõimalusi".

See pole ainult KV, vaid kõikide erinõuetega riiklike töökohtadega (millega muidugi kitsendatakse enda võimalusi töötajat saada).
Kodus ükskord naisega naljaviluks arutasime, et läheks õige kiirabi autojuhiks. Oleks vaja tööd 1 ööpäev tööl, 3 vaba, saaks rahulikult maja ehitada ja noh, söönuks saab kah.
Omast arust nagu esmaabist natuke tean, autodega sõita oskan (on c-kat kah), usaldusväärne, napsumees pole jne - aga ei.
Vajalik oli mingi hüper-super meditsiinipädevus. Autojuhile
Küsisin järgmine päev, mis ka palka saab.
700 eurot bruto
No comments.
Ja siis imestatakse, miks inimesi pole

[Kriku]

Jään enda seisukoha juurde.

Loomulikult on sul selleks õigus, aga nagu ise ütlesid, sul ei ole selle põhjendamiseks andmeid.

Sama asi paljudel teistel ametikohtadel. Eelistatakse inimest kindla erialase haridusega, kuid reaalsuses võetakse tööle suvalise haridusega senikaua kuni tundub, et saab hakkama sisulise tööga.

Kui võetakse suvalise haridusega inimene, siis võetakse sellepärast, et pole parajasti kedagi õige kvalifikatsiooniga leida. Ja kindlasti ei käi see minu poolt nimetatute kohta. Jah, osal õpetajaist on õpetajakoolitus puudu, aga erialane kõrgharidus on ikka. Üksikud rikkumised on võimalikud - näiteks et keegi õpetab peale oma eriala ka midagi muud - aga üldpilti ei muuda.

KV-s kui on ohvitseri koht kas siis võtad tööle inimese kes pole ajateenistuses käinud, kuid täidab näiteks muid nõudeid ning tegelikult võiks ta isegi tööga hakkama saada? Ei võta ju!

Täpselt samamoodi ei võta sa haiglasse õest alates sellist inimest. Ainuüksi PERH-is on üle 500 arsti. Tartu Ülikoolis on üle 2500 doktorikraadiga täiskohaga õppejõu ja teadlase (+doktorantidest noormteadurid), kelle asemele kindlasti ei annaks võtta "inimest tänavalt". Ja nii edasi.

Teine asi - kui palju tuleb iga aasta erinevatest koolides sekretäre/juriste/pedagooge? Kui palju allohvitsere ning ohvitsere? Valim on mitte KV kohtadele mujal avalikus sektoris ikka kordades suurem.

Jah, see on õige, ja sellest on ka ülal juttu. Samas, kui palju on avalikus sektorid juriidilist kõrgharidust nõudvaid töökohti? Ainuüksi prokuratuuris on 188 isikul õigusteaduslik kõrgharidus (baka või magister) ja usutavasti töötavad seal juristid ikka juristikohal, mitte vastupidi. Avaliku sektori juristidele tuleb lisada kõiksugu isikud, kes ei ole küll formaalselt avalikus sektoris tööl, kuid täidavad ikkagi riigi toimimiseks vajalikke ülesandeid, nagu notarid, kohtutäiturid jt. Edasi, sõjakooli lõpetanutele ei paku erasektori kohe konkurentsi, sest neil on kohustus teatud aeg riiki teenida. Juristidele teatavasti pakub.

Vallasekretär ei ole sekretär/juhiabi, vaid ikkagi juriidiline elukutse. Juhiabide ja muude tibitööde puhul ei mängi tõesti haridus nii suurt rolli.

Avaliku sektori töötajate, palkade ja personalinäitajate kohta on info rahandusministeeriumi lehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/ ... apoliitika ja sealt näiteks https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1

Sealt näiteks eriteenistujate jaotus (neile on hariduslikud erinõudmised):

eriteenistujad.jpg (11.6 KiB) Vaadatud 3082 korda

Siin nüüd ei ole õpetajaid, med. töötajaid, teadlasi jts. Muidugi ei nõuta neilt kõigilt, kes diagrammi tulbad moodustavad, kõrgharidust, aga siiski annab see mingi pildi, kus KV oma kaadri suuruse poolest asub.