Venemaa lennukikandja-võimekus
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Tegelik probleem venememaal on pole mitte laevukeste vaid lennukitega.
Su-33 ja MiG-29K on tegelikult vananenud ning lennukikandja jaoks kohandatud masinad (millest ka ülisuur õnnetuste hulk). Su-57 kohta on vene foorumites öeldud, et sellest on samuti ilma suuremate ümberehitusteta korraliku lennukikandja versiooni raske ehitada.
Kui neil oleks midagi F35B tüüpi masin olemas, oleks ka nõudmised lennukikandjale oluliselt väiksemad. Pmt saaks neid lennutada ka venemaal ostmata jäänud Mistralite pealt. Mistrali hind on aga pmt 1/10ndik USA suure lennukikandja hinnast.
Su-33 ja MiG-29K on tegelikult vananenud ning lennukikandja jaoks kohandatud masinad (millest ka ülisuur õnnetuste hulk). Su-57 kohta on vene foorumites öeldud, et sellest on samuti ilma suuremate ümberehitusteta korraliku lennukikandja versiooni raske ehitada.
Kui neil oleks midagi F35B tüüpi masin olemas, oleks ka nõudmised lennukikandjale oluliselt väiksemad. Pmt saaks neid lennutada ka venemaal ostmata jäänud Mistralite pealt. Mistrali hind on aga pmt 1/10ndik USA suure lennukikandja hinnast.
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Täpselt nii. Ja kõige suurem probleem on just piiratud lennukaugus ja kandevõime lennukikandjalt startides. Kuna puudub asjalik lennuk selleks otstarbeks, siis on ka kogu see lennukikandja teema puhtalt prestiiži küsimus, sest reaalset võimekust see venelastele ei anna.
-
- Liige
- Postitusi: 268
- Liitunud: 04 Apr, 2017 1:39
- Kontakt:
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Kuna puudub ka võimetus lennukikandjat ehitada, ehk siis hapude marjade sündroom.nimetu kirjutas:Täpselt nii. Ja kõige suurem probleem on just piiratud lennukaugus ja kandevõime lennukikandjalt startides. Kuna puudub asjalik lennuk selleks otstarbeks, siis on ka kogu see lennukikandja teema puhtalt prestiiži küsimus, sest reaalset võimekust see venelastele ei anna.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
https://www.youtube.com/watch?v=VQ70D6nWQ6M
Venelastel oli 1990ndate hakul päris lootusandev VSTOL projekt ka olemas (Jak-141), kuid see läks kaduviku teed koos paljude teiste asjadega, saamata seeriakõlbulikuks.
Lennushowdel jäi see omal ajal tiba Pugatsovi "kobrade" varju, aga 1992 Inglismaal seda täiesti demoti.
Iseküsimus muidugi see, kui avariikindlaks oleks nad suutnud selle teha, sest eelkäija Jak-38 oli kolossaalse avariilisusega (vist lausa 25%).
Tõsi, venelased jutustavad kohe, et seal (Jak-38) oli analooge mitte omav automaatse katapulteerumise süsteem, mis taga selle, et peale selle kasutuselevõttu päästeti arvukalt elusid.
Venelastel oli 1990ndate hakul päris lootusandev VSTOL projekt ka olemas (Jak-141), kuid see läks kaduviku teed koos paljude teiste asjadega, saamata seeriakõlbulikuks.
Lennushowdel jäi see omal ajal tiba Pugatsovi "kobrade" varju, aga 1992 Inglismaal seda täiesti demoti.
Iseküsimus muidugi see, kui avariikindlaks oleks nad suutnud selle teha, sest eelkäija Jak-38 oli kolossaalse avariilisusega (vist lausa 25%).
Tõsi, venelased jutustavad kohe, et seal (Jak-38) oli analooge mitte omav automaatse katapulteerumise süsteem, mis taga selle, et peale selle kasutuselevõttu päästeti arvukalt elusid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Jakovlevi büroolt osteti 90ndatel selle Jak-141 dokumentatsioon võileivahinnaga ära. Palju nad sealt kasu said...midagi vast ikka. Vene foorumitel käib siiani max. volüümil hala, kuidas kõik USA uued lahingulennukid olla sündinud vaid tänu sellele dokumentatsioonile
Mis puutub sellesse katapulteerumissüsteemi, siis sellele on paljud piloodid tõepoolest oma hingenatukese võlgu, see reageeris märksa kiiremini ja loopis lenduri alatihti välja juba enne seda, kui sellele kohale jõudis, et midagi valesti on.
Mis puutub sellesse katapulteerumissüsteemi, siis sellele on paljud piloodid tõepoolest oma hingenatukese võlgu, see reageeris märksa kiiremini ja loopis lenduri alatihti välja juba enne seda, kui sellele kohale jõudis, et midagi valesti on.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
No Venemaa keskendus omal ajal ühele ainsale, Su-27 põhisele platvormile, lootes kõik vajalikud lennukid selle põhjal luua, koondades oma piiratud rahalised, tehnilised ja inimressursid ümber KNAAPO (ja käivitades nende tootmise veel ühes tehases, Irkutskis. KNAAPO asub ise ju Amuuri ääres). Arvestades hõredaks jäävat baasidevõrku, õigustas Su-27 platvormi suhteliselt suur lennukaugus (vene mõistes) end tehniliselt. Paraku aga läänes lubavad vähesed riigid endale nn raskehävitajaid nende kalli hinna ja kulude tõttu. F-15 kasutajaid võite ühe käe sõrmedel üles lugeda. Osalt on see venelastel õnnestunud, osalt mitte. Kuzja on nii suurele lennukile natuke liiga väike laev - laeval pidid ju asuma ka MiG-29 ja Su-25.
Hiljem võimaluste laienedes mõistsid venelased, et siiski raske hävitaja platvormiga kõike teha ei saa ja puhusid uuesti elu sisse MiG-29 programmile (mille näiteks on Süürias näidatud MiG-29KUB masinad).
Arvestades vene laevaehituse piiratud võimalusi, siis üks rumalamaid liigutusi oligi Jak-141-st loobumine, sest see suudaks sealt Kuzja pealt natuke midagi kaasa ka võtta. Tänaseks on see üritus juba nii sügavale maetud, et nad ei loodagi seda taasalustada. Su-27 sobiks hästi sellisele Nimitz- suurusele laevale, kuid Kuzja on sellisele lennukile tiba liiga pisike.
Vene mereväes oli külma sõja ajal üksainus lennukipõhine löögisüsteem, mida ameeriklased kartsid - Tu-22M põhine tiibraketisüsteem, millega plaaniti korraldada massiivseid tiibraketirünnakuid laevastiku formatsioonidele. Selleks ei plaanitud kasutada mitte ainult mereväe, vaid ka kauglennuväe lennukeid. See Kuzja ja need Jak-38d ei olnud asi, millega ameeriklased eriti arvestanud oleks - küll olid selleks kaldabaasidest startivad Tu-22M massid. See, palju venelased merel kahju teha suudaks, sõltub ka täna nende toimekusest. Mingi 80ndate relvastuse piiramise leppes peeti neid nii ohtlikuks, et ameeriklased nõudsid nende õhus tankimise seadmete eemaldamist. Seega need napid Tu-160d ja Kuzjad oli lihtsalt kõva propakandakära vales kohas.
https://www.youtube.com/watch?v=rY7v21Zy1yE
Siin selline rünnak Tom Clancy ja Hollywoodi kujutluses
Hiljem võimaluste laienedes mõistsid venelased, et siiski raske hävitaja platvormiga kõike teha ei saa ja puhusid uuesti elu sisse MiG-29 programmile (mille näiteks on Süürias näidatud MiG-29KUB masinad).
Arvestades vene laevaehituse piiratud võimalusi, siis üks rumalamaid liigutusi oligi Jak-141-st loobumine, sest see suudaks sealt Kuzja pealt natuke midagi kaasa ka võtta. Tänaseks on see üritus juba nii sügavale maetud, et nad ei loodagi seda taasalustada. Su-27 sobiks hästi sellisele Nimitz- suurusele laevale, kuid Kuzja on sellisele lennukile tiba liiga pisike.
Vene mereväes oli külma sõja ajal üksainus lennukipõhine löögisüsteem, mida ameeriklased kartsid - Tu-22M põhine tiibraketisüsteem, millega plaaniti korraldada massiivseid tiibraketirünnakuid laevastiku formatsioonidele. Selleks ei plaanitud kasutada mitte ainult mereväe, vaid ka kauglennuväe lennukeid. See Kuzja ja need Jak-38d ei olnud asi, millega ameeriklased eriti arvestanud oleks - küll olid selleks kaldabaasidest startivad Tu-22M massid. See, palju venelased merel kahju teha suudaks, sõltub ka täna nende toimekusest. Mingi 80ndate relvastuse piiramise leppes peeti neid nii ohtlikuks, et ameeriklased nõudsid nende õhus tankimise seadmete eemaldamist. Seega need napid Tu-160d ja Kuzjad oli lihtsalt kõva propakandakära vales kohas.
https://www.youtube.com/watch?v=rY7v21Zy1yE
Siin selline rünnak Tom Clancy ja Hollywoodi kujutluses
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
https://www.youtube.com/watch?v=BKAKDQ3PrOsLemet kirjutas:Jakovlevi büroolt osteti 90ndatel selle Jak-141 dokumentatsioon võileivahinnaga ära. Palju nad sealt kasu said...midagi vast ikka. Vene foorumitel käib siiani max. volüümil hala, kuidas kõik USA uued lahingulennukid olla sündinud vaid tänu sellele dokumentatsioonile
Mis puutub sellesse katapulteerumissüsteemi, siis sellele on paljud piloodid tõepoolest oma hingenatukese võlgu, see reageeris märksa kiiremini ja loopis lenduri alatihti välja juba enne seda, kui sellele kohale jõudis, et midagi valesti on.
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Juttu Jak-38st ja spetsomm sellest "musta kasti" juhitud päästesüsteemist.
http://airwar.ru/enc/fighter/yak38.html
http://airwar.ru/enc/fighter/yak38.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Kui tulla selle Kuzja-komöödia juurest tõsisemate võimete juurde, siis NSVL aegne üks meresõja põhirelvi elik Tu-22M+tiibraketid näib olevat endiselt töös.
1. vene Tu-22M3 laevastik läbib praegu tasapisi moderniseerimist (tähis saab olema Tu-22M3M), lennukeid esitletakse ka Süürias
2. vaikselt tilgub infot, et külma sõja aegse põhirelva ehk Kh-22 raketi asendaja Kh-32-ga jõudmas lõpusirgele. Põhiline erisus on lõhkepea vähendamise arvelt tõstetud laskekaugus (kuni 1000 km)
Venelaste propa klipp siin: https://www.youtube.com/watch?v=xPxkFsZdxv8
Siin kellegi piloodi mobiiliga tehtud video väidetavast Kh-32 stardist lennuki pardalt https://www.youtube.com/watch?v=UtsWTuZQhvQ
Vene meedia film Kaasani lennukitehasest, kus neid ellu äratakse : https://www.youtube.com/watch?v=1f5lnMtUn04
Tempo näib olevat max mõned lennukid aastas.
Udune on praegu, mis seisus on antud löögisüsteemi kolmas kriitiline lüli - ookeani luurelennukid Tu-95RT, mis kandsid spetsiaalseid sensorsüsteeme USA lennukikandjate leidmiseks ja Tu-22 õigesse kohta suunamiseks. Praegu näib 1000 km raketi kasutamine probleemne, sest satelliitluure pole piisavalt täpne (info saamisest lennukite kohalejõudmiseni Atlandil kulub tunde, selle ajaga võib laevastik kurssi muuta) ja Tu-95RT radari nägemisulatus on ca 250 km. Tu-22M3 pardal olevad radari PN-AD kohta on teada vähe, kuid see võib olla analoogse nägemisulatusega. Seega küsimus jääb, mismoodi neid rakette kavatsetakse kasutada, sest enda radarile lennukikandja saamiseks tuleb pommitajal läheneda 250-300 km kaugusele.
Vastaspoolel on ajalukku kadunud sellise rünnaku tõrjumiseks mõeldud kaugmaa relvasüsteemid nagu F-14, kuid samas on vahepeal AEGIS tehnoloogia kolinud ka fregattidele, külma sõja ajal oli see ainult Ticonderoga-ristlejate monopol. Seega keskmaa tõrjevahendeid on rohkem, kuid kaugmaal pole välja panna muud kui F-18E ja AIM-120, mis taktikalis tehnilistelt andmetelt jäävad tollasele F-14 ja AIM-59 kooslusele päris tuntavalt veel alla. F-14 oma tollal üliägeda AWG-9 radariga oli spetsiaalne relvasüsteem tapmaks vene pommitajaid enne, kui nad suudavad lennukikandja radarile saada ja oma raketiparve lendu lasta.
Relvasüsteemi F-14+AIM-59 koosluse andmed avaldavad muljet tänaseni, viimaste radari mudelite nägemisulatus oli 370 km ja raketi laskekaugus vastutuleva sihtmärgi vastu 190 km. Lisaks oli ka F-14 lahinguraadius Super Horneti omast umbes 50% suurem. Aga siin pole midagi kummalist, lihtsalt raha räägib, suurem lennuk suudab kanda suuremat radarit (kaugus sõltub parabooli suurusest, radarisüsteem ise on katsetustel suurema parabooliga näidanud 500 km kaugusi) ja raskemaid (st suurema kauguse ja purustusjõuga) rakette.
Täna on venelastel kokku neid lennukeid ehk 100 ringis (ehitatud on neid 268 lennukit), nendest ehk lendavad pooled.
Tulenevalt ohust laevastikule kulutas USA omal ajal tohutuid ressursse selleks, et luua relvasüsteemid massi tõrjumiseks, sest venelastel oli tollal võimekus saada lennukikandja lahingugrupi pihta 200 tiibraketti korraga, mis tulevad sisse kiirusega Mach 4 (mis läbivad sekundiga kilomeetri) ja mille suurt arvu oli kõigidel süsteemidel peale AEGISe võimatu tõrjuda.
1. vene Tu-22M3 laevastik läbib praegu tasapisi moderniseerimist (tähis saab olema Tu-22M3M), lennukeid esitletakse ka Süürias
2. vaikselt tilgub infot, et külma sõja aegse põhirelva ehk Kh-22 raketi asendaja Kh-32-ga jõudmas lõpusirgele. Põhiline erisus on lõhkepea vähendamise arvelt tõstetud laskekaugus (kuni 1000 km)
Venelaste propa klipp siin: https://www.youtube.com/watch?v=xPxkFsZdxv8
Siin kellegi piloodi mobiiliga tehtud video väidetavast Kh-32 stardist lennuki pardalt https://www.youtube.com/watch?v=UtsWTuZQhvQ
Vene meedia film Kaasani lennukitehasest, kus neid ellu äratakse : https://www.youtube.com/watch?v=1f5lnMtUn04
Tempo näib olevat max mõned lennukid aastas.
Udune on praegu, mis seisus on antud löögisüsteemi kolmas kriitiline lüli - ookeani luurelennukid Tu-95RT, mis kandsid spetsiaalseid sensorsüsteeme USA lennukikandjate leidmiseks ja Tu-22 õigesse kohta suunamiseks. Praegu näib 1000 km raketi kasutamine probleemne, sest satelliitluure pole piisavalt täpne (info saamisest lennukite kohalejõudmiseni Atlandil kulub tunde, selle ajaga võib laevastik kurssi muuta) ja Tu-95RT radari nägemisulatus on ca 250 km. Tu-22M3 pardal olevad radari PN-AD kohta on teada vähe, kuid see võib olla analoogse nägemisulatusega. Seega küsimus jääb, mismoodi neid rakette kavatsetakse kasutada, sest enda radarile lennukikandja saamiseks tuleb pommitajal läheneda 250-300 km kaugusele.
Vastaspoolel on ajalukku kadunud sellise rünnaku tõrjumiseks mõeldud kaugmaa relvasüsteemid nagu F-14, kuid samas on vahepeal AEGIS tehnoloogia kolinud ka fregattidele, külma sõja ajal oli see ainult Ticonderoga-ristlejate monopol. Seega keskmaa tõrjevahendeid on rohkem, kuid kaugmaal pole välja panna muud kui F-18E ja AIM-120, mis taktikalis tehnilistelt andmetelt jäävad tollasele F-14 ja AIM-59 kooslusele päris tuntavalt veel alla. F-14 oma tollal üliägeda AWG-9 radariga oli spetsiaalne relvasüsteem tapmaks vene pommitajaid enne, kui nad suudavad lennukikandja radarile saada ja oma raketiparve lendu lasta.
Relvasüsteemi F-14+AIM-59 koosluse andmed avaldavad muljet tänaseni, viimaste radari mudelite nägemisulatus oli 370 km ja raketi laskekaugus vastutuleva sihtmärgi vastu 190 km. Lisaks oli ka F-14 lahinguraadius Super Horneti omast umbes 50% suurem. Aga siin pole midagi kummalist, lihtsalt raha räägib, suurem lennuk suudab kanda suuremat radarit (kaugus sõltub parabooli suurusest, radarisüsteem ise on katsetustel suurema parabooliga näidanud 500 km kaugusi) ja raskemaid (st suurema kauguse ja purustusjõuga) rakette.
Täna on venelastel kokku neid lennukeid ehk 100 ringis (ehitatud on neid 268 lennukit), nendest ehk lendavad pooled.
Tulenevalt ohust laevastikule kulutas USA omal ajal tohutuid ressursse selleks, et luua relvasüsteemid massi tõrjumiseks, sest venelastel oli tollal võimekus saada lennukikandja lahingugrupi pihta 200 tiibraketti korraga, mis tulevad sisse kiirusega Mach 4 (mis läbivad sekundiga kilomeetri) ja mille suurt arvu oli kõigidel süsteemidel peale AEGISe võimatu tõrjuda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Venelased on tegemas hiinlastega diili, et seni, kuni nende lennukikandja admiral Kuznetsov on remondis, saaksid venelased kasutada hiinlaste lennukikandjat Liaoning. Eks lennupraktikat ka Vene mereväelenduritel vaja.
https://twitter.com/russiandefpolic/sta ... 2867214337
https://bmpd.livejournal.com/3143291.htmlChinese aviation journal reports Russia and China currently working on a commercial deal for Russian Navy carrier pilots to fly off China's Liaoning while Kuznetsov is under repair
https://twitter.com/russiandefpolic/sta ... 2867214337
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Lihtsalt vahemärkusena- uudis Vene-Hiina koostööst pn dateeritud esimese aprilliga...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Teatavasti prantslased lähevad juba sel aprillil USA lennukikandjal missioonile (nii Rafale kui ka E-2C), kuniks Charles de Gaulle'ile tehakse kaunis põhjalikku Midlife-Refit'i mille käigus vahetatakse välja radarid, sensorid, kontrollruumi tehnika jpm.ruger kirjutas:Venelased on tegemas hiinlastega diili, et seni, kuni nende lennukikandja admiral Kuznetsov on remondis, saaksid venelased kasutada hiinlaste lennukikandjat Liaoning. Eks lennupraktikat ka Vene mereväelenduritel vaja.https://bmpd.livejournal.com/3143291.htmlChinese aviation journal reports Russia and China currently working on a commercial deal for Russian Navy carrier pilots to fly off China's Liaoning while Kuznetsov is under repair
https://twitter.com/russiandefpolic/sta ... 2867214337
Huvitav kas antud uudisel on midagi tegelikkusega ka pistmist, või tüüpiline valeuudise infomüra mis Läänes toimuva peegeldamisel saadud.
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Leping Kuznetsovi remondiks lõpuks tehtud. Raha vähe, tuleb säästuremont - uuendatakse katlad-turbiinid ja raadioelektrooniline relvastus (side, radarid?). Hea oleks turbiinid vahetada gaasiturbiinide vastu, aga neid venelased ise ei tee. USA-s tehakse, AGA... Võimalik, et veel miskit nipet-näpet. "Granit" -st tahetakse loobuda, olevat mõttetu ruumiraiskaja. 2021 peaks Kuzja olema tagasi teenistuses.
https://www.kommersant.ru/doc/3612722
https://www.kommersant.ru/doc/3612722
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Kuznetsov läbis oma Süüria tretiga 18 000 meremiili. Enne minekut oli remondis, tagasijõudes lendas kolmeks aastaks remonti (säästu omasse siis nüüd). USA-kate omad ka peale ühte sõitu aastateks dokki lendavad?
-
- Liige
- Postitusi: 621
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Venemaa lennukikandja-võimekus
Oleneb, aga kui ma õigesti aru saan, siis iga 2-4 aastane tsükkel tähendab 6-7 kuud hooldust sadamas.
My fair lady.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 34 külalist