Alustuseks VABANDAN, et ma ei jõua nüüd kohe enne postituse tegemist läbi lugeda kõiki vahepeal siia kirjutatud postitusi
kuido20 kirjutas:Fucs kirjutas:Oot, mul jäi ikkagi nüüd hingele kripeldama see...
ONUD NATOst (sealt kusagilt mujalt) leppisid meie onudega (kah NATOst eksole) kokku, et meie peame ka panustama NATO ühtsesse perre.MEIE ONUD otsustasid, et panustame miinijahtijatega?
Eestile nishivõimekuse leidmine, millega saame omalt poolt NATO-sse panustada, mitte ainult tarbida vaid ka ise midagi pakkuda ja tol hetkel leiti miinitõrje, Venemaa oli sel ajal vägagi rahumeelne.
Siis kui "VF oli veel vägagi rahumeelne" (ja millal see üldse olnud on?
), siis leiti, et (samas miks see
lisapanustamine just mereväe struktuuris pidi olema ei tea, aga jumal sellega) läheb Admiral Pitka.
14. septembril 2006 allkirjastati Eesti ja Suurbritannia valitsuse leping kolme Sandown-klassi miinijahtija ostmiseks.
Otsus osta meile just miinijahtijaid, pidi tehtama juba varem.
Et siis ma tahaks endale selgeks teha millal ja kes seda otsustas (kes need isikud olid).
Venemaa sõjakus või rahumeelsus las olla praegu seal kus nad on.
Et siis keski kuskil saab palka selle eest, et tegeleb EKV kaitseplaneerimisega. S.h. merevägi.
Kas ta planeerib seda "kohvipaksu pealt" või nende "Nastja kaartide abiga" ?
Noh ilmselt vist "ei" eksole. Ei tohiks nagu.
Aga mille pealt siis? Mingid analüüsid? Mingid uuringud?
Vaatab naabri rahumeelsuse või sõjakuse kõrvale ka naabri sõjadoktriini? Midagi veel? Küsib spetsialistidelt arvamust?
Miski muu tegevus?
Kui ta küsiks spetsialistide arvamust, tutvuks analüüsidega, uuringutega... maitea millega, siis ta peaks nägema (või ei peaks?), et kõik muudkui räägivad ja kirjutavad meie mereväest midagi muud, kui lõpuks planeeritakse. No või "kõik" ei räägi võibolla? Mina ei tea ja tahaks selgusele nüüd jõuda, et kes kus ja mille alusel.
Mina saan lugeda ja tutvuda ainult nende materjalidega, mis avalikult saada on.
Sealt mina pole praeguse hetkeni (26.01.2018 kell 15:50) suutnud leida arvamust, et meil oleks vaja nt. miinijahtijaid.
Ja, et just see võimekus on parim meie jaoks, millega me saame panustada NATO-sse.
Või ei loe härrad planeerijad samu tekste mis saadaval on ja mida mina loen? Või loevad aga ei saa aru?
Vot mina ei tea, kas äkki keegi kuskil on arvutanud, et aga nii ongi!
Sest nt. "me saame miinijahtimise võimekusele kulutatud vahendite eest mis on XXXX suurused, vastu õhuturbe hinnaga YYYYY"
Et kui me panustaks hoopis ma ei tea, "sellele ja tollele" mis maksab ZZZZZ, siis selle eest me ei saaks õhuturvet hinnaga YYYYY.
Või on nii, et ONUD sealt ütlesid, et panustage selle ja sellega ning selle eest siis saate vastu too ja too.
Siis oleks arusaadav.
Reet Naber kirjutas:Summary
Several authorities were working in parallel in the establishment of Esto-
nia’s naval defence. This led to the situation where many important issues
have still not been resolved to this day due to limited material and human
resources and the insufficient capacity to perform. This lack of cohesion
was an obstacle to the modernisation of the fleet, and the state counted
largely on foreign aid.
Many problems that were topical in the days when
our naval defence was created are still up in the air. We’re still ‘struck by
sea blindness’.
In conclusion, I would like to quote the opinion of General Laane-
ots of the first years in the development of our naval defence and of the
present situation: “Estonia is a maritime nation with its larger number of
islands and a strategically (both militarily and economically) important
transit gate between Russia and Western Europe, i.e. in a way, Estonia also
performs the functions of border defence in the interests of NATO and
the European Union.
Looking from the angle of NATO, the Baltic States are a peninsula
difficult to defend from the viewpoint of guaranteeing their security, as
they’re separated from Northern and Western Europe by the Baltic Sea
and therefore only have a narrow, 70-km land connection via Poland
between the Kaliningrad oblast and Belarus. The only and the primary
threat to the three Baltic States is Russia, which has declared that restor-
ing the control of the Russian Federation in the post-Soviet territories
as its main task. The Russians keep practicing closing this corridor dur-
ing their military exercises (such as Zapad in 2009). The military aid of
NATO can reach Estonia mainly by air and sea, which is difficult, as it
requires keeping the marine communication lines open. For this pur-
pose we need the capacity for mine countermeasures and the defence of
marine communications, which are purely military tasks. The activities
of NATO are a team game; we must be equal (per capita) contributors to
the team if we want it to defend us. Many countries have one universal
national fleet – the Navy, which performs both military as well as mari-
time border guarding and other maritime security. I know of no opposite
examples of where the border guard also performs military duties and is
subordinate to the Ministry of the Interior.
Estonia’s problem for 20 years now is that we have three national fleets:
the Border Guard Board, the Estonian Maritime Administration and the
Navy each have one. [---] Sensible small countries have combined them
into one and made them universal a long time ago. Even in Latvia, the
Navy is the one that deals with maritime border guarding, not to speak
of countries like Israel, etc. A single Navy, which would perform the tasks
of all of the existing ‘fleets’, would allow us to react considerably more
flexibly to various problems that might occur at sea and considerably cut
the state’s costs, as only one naval base would be necessary (instead of the
present three).”
Despite the harsh verdict of the former Commander of the Defence
Forces, the development in the area of naval defence has been remarkable
considering that it had to be done from scratch and all we had was good
intent.
http://media.voog.com/0000/0038/0044/fi ... r_SAA4.pdf
***********
21.01.2016 / 10:00 XIII Riigikogu , III Istungjärk , täiskogu korraline istung
Jaanus Karilaid
Aitäh küsimuse eest! Ma lõpetan tänu sinu küsimusele oma ettekande ära. Ma tõin just näite selle kohta, et meie võimekus merel on väga nõrk. Kuid toetugem ka ekspertide hinnangutele. Eelmise aasta algul kirjutas mereväe vanemleitnant Ott Laanemets ajakirjas Sõdur põhjaliku analüüsiva artikli Eesti rannikuseire ja -kaitse olukorrast. Sellest ilmneb, et puudulik pole mitte ainult meie seire ja reaalne kaitsevõime vaenulike laevade ja dessantide vastu, vaid puudub isegi kõige elementaarsem visioon, kuidas olukorda parandada, seda kõrgeimal tasemel. Seega on meie üle 1000-kilomeetrine välismerepiir sõja korral nagu avatud uks. Tekib küsimus, milleks me hangime sadade miljonite eurode eest soomustatud võitlusvõimekust, kui neid üksusi on sõja korral piltlikult öeldes lapsemäng mere kaudu selja tagant sisse piirata ja lõigata ära võitluseks hädavajalik logistika.....
....Head kolleegid, kogu meie eelnõu koosneb ettepanekutest. Need ettepanekud on põhjaliku analüüsi tulemus, mitte uitmõtted. Me oleme asja uurinud ja konsulteerinud mitme eksperdiga. Just need kitsaskohad on kõige rohkem muret tekitanud. Me oleme konsensuslikult kokku leppinud, et 2% SKT-st eraldatakse riigikaitsele, kuid nüüd on aeg astuda samm edasi. Me peame hakkama süüvima sellesse, mida selle 2% eest tehakse ja kui efektiivne see on. Praegune riigikaitse arengukava tundub olevat ajale jalgu jäänud ega näi arvestavat tormilise arenguga rahvusvahelises julgeolekuolukorras. Meile kõigile tuleks kasuks, kui kehtestataks sisuline parlamentaarne kontroll riigikaitse arengusuundade ja tehtavate kulutuste adekvaatsuse üle. Ma ootan küsimusi.....
Raivo Aeg
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõite välja terve hulga suurepäraseid ettepanekuid, kuidas saaks riigikaitset tugevdada. Kindlasti on teil paljuski õigus, ma ei vaidle sellele vastu. Samas on riigikaitse eelarve suhteliselt selgelt fikseeritud, see on 2% SKT-st ja isegi natukene rohkem. Selleks et realiseerida neid ettepanekuid, on kindlasti vaja ka päris kopsakas mahus eelarvevahendeid. Mida selle 2%-ga on teie arvates valesti tehtud? Kust me selle raha peaksime ära võtma, millistelt riigikaitse elementidelt, et saaks teie ettepanekud realiseerida? Millised vahendid on valesti hangitud ja kuhu on seda raha valesti paigutatud?
Jaanus Karilaid
Väga ebaviisakas oleks hakata väitma nii jõhkral viisil, et mis on valesti. Aga kindlasti on tehtud planeerimisvigu. Ma eelnevalt mainisin soomusmanöövervõime planeerimist. Ma tõin ühe näite, et 44 jalaväe lahingumasina ja 37 toetusmasina maksumuseks oli ette nähtud 180 miljonit eurot, aga nüüd on näha, et see läheb maksma ikkagi üle 300 miljoni euro, et neid upgrade'ida ja korralikult välja arendada. Kõiki nüansse ei nähtud ette, kuna hankemeeskond ei olnud kas piisavalt pädev või hoolikas. See on üks näide. Nii et me juba ühe näite põhjal leiame 120 miljonit eurot, aga siin on ka väiksemaid asju.
Nagu ma aru olen saanud, oleme me näiteks barette hankinud. See on niisugune uhke peakate, mille väärtus lahingus väga suur ei ole. Lahinguvõime koha pealt on selle väärtus null, aga me maksame nende eest 65 000 eurot. Me hangime Norrast 37 toetussoomukit, mis on võib-olla väga vajalik, aga on näha, et me teeme seda väljaspool hankeplaani. See näitab, et vabad ressursid on kuskil olemas. Meil on küll hankeplaanid ette pandud, aga ikkagi tehakse väljaspool hankeplaani mingisuguseid soetusoste, kas ühe miljoni euro või kahe miljoni euro eest. Need on üksikud näited, mille põhjal on näha, et ressursse on väga palju. See ongi see probleem.
Veel kord, eelkõige reformierakondlastest sõltus paar kuud tagasi, kas anda Riigikontrollile militaarkompetentsi arendamiseks 250 000 eurot või mitte. Ma arvan, et Riigikontrolli abiga oleksime saanud väga paljudele kulutustele terviklikult jälile. Opositsioon, nagu te teate, võtab ikka killukese sealt ja killukese siit, aga Riigikontrollil on võimalus minna dokumentidesse sügavuti ja terviklikult. Me üksikute näidete varal saime siin kokku juba 150–200 miljonit eurot. Ma arvan, et kui me võtaksime Riigikontrolli appi, siis me leiaksime 300–400 miljonit eurot, mida me saaksime palju targemini investeerida....
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... ND-2198347
Soovitan lugeda kogu stenogrammi, sest seal on juttu ka siin muudes kuumades teemades kajastamist leidavtest tsiviilkaitse varjenditest, raha leidmisest, optimeerimisest jne.
**************
No Eesti on lisaks mereväele ju panustanud ka
1999-2010 Kosovos
13. märtsist 2003 - 2014 Afgaanis
2003 aastast 2008 aasta detsembrini Iraagis
Eesti, olles 2004. aastast alates NATO täieõiguslik liikmesriik, on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel operatsioonidel. NATO edu rahvusvahelistel operatsioonidel on Eesti jaoks väga oluline, sest see mõjutab meie liitlaste kui ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekut maailmas. Kokku on alates 1995. aastast rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2500 Eesti kaitseväelast.
Eesti osales ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil 11 aastat (2003−2014) ja panustab ISAF jätkumissioonile Resolute Support alates 2015. aastast.
Et siis need miinijahtijad kaaluvad igas asendis üles kõik muu?
2006a
X Riigikogu , VII Istungjärk , täiskogu korraline istung
Otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (887 OE) esimene lugemine
T. Tootsen
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist kahel istungil, 8. ja 9. mail. Riigikaitsekomisjoni istungitel osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi ametnikud. 9. mai istungil osales Kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja Taimar Peterkop, kes on ühtlasi arutuse all oleva eelnõu ja seletuskirja üks koostaja. Kuna härra kaitseminister tutvustas eelnõu juba üsna põhjalikult, siis ma väga pikalt sellel peatuma enam ei hakka. Ütlen ainult, et Eesti osalemine NATO kiirreageerimisjõududes NRF-is tuleneb meie NATO liikmesusest. NRF-i panustavad kõik NATO liikmesriigid, välja arvatud Island, kellel lihtsalt ei ole kaitseväge. Mäletatavasti osales Eesti poolt NATO NRF-is mereväe staabi- ja toetuslaev "Admiral Pitka" ja tema tööga jäädi väga rahule. Käesoleva eelnõu kohaselt osaleks Eesti NRF-is esimest korda maaväe demineerimisüksustega ja Eesti demineerimisüksusel on olemas väga hea kogemus Afganistanist.
...ma kaevan nüüd edasi et leida see hetk kui keegi kuskil langetas otsuse, et ostame miinijahtijad selleks, et nendega panustada NATO NRF-i jne....