Kuna ma siin otsisin välja ja lugesin läbi terve rea materjale, mis puudutab neid miinijahtijaid,
tänu sellele teemale siin, siis oleks patt seda mitte jagada.
Jätkuks siis viidatud teemas käsitletud arengutele kuni aastani 1999-2000.
Ehk kuidas meie mereväe prioriteediks sai miinijahtimine.
Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste heakskiitmine
Vastu võetud 06.03.2001
...Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise keskkonna areng on euro-atlandiline integratsiooniprotsess: Euroopa Liidu ja NATO laienemise jätkumine. Eesti jagab täielikult EL ja NATO loomise demokraatlikke põhimõtteid ja sihte ning on seadnud endale eesmärgiks nii EL kui NATO täisliikmeks saamise....
...Esmaseks ja vahetuks ülesandeks Eesti julgeoleku kujundamisel on sellise riigikaitsesüsteemi arendamine, mis tagaks:
1) Eesti Vabariigi sõjalise kaitsmise võime;
2) osalemise rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja julgeolekukoostöös, seal hulgas tulevases ühises kaitses, vastavalt oma kohustustele ja võimalustele;
3) valmisoleku nii rahvusvaheliste kui siseriiklike kriiside lahendamiseks vastavate kriisihaldusstruktuuride arendamise kaudu.
Julgeolekupoliitika elluviimisel juhindub Eesti valitsus Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi seadustest (Välissuhtlemisseadus, Rahuaja riigikaitse seadus, Sõjaaja riigikaitse seadus, Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadus, Kaitseväeteenistuse seadus jt) ning rahvusvahelistest lepingutest, konventsioonidest ja normidest. Konkreetse tegevuse määratlevad Riigikogu otsused, sh 1996. aasta otsus «Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad», ning otsused Eesti üksuste osalemisest rahuoperatsioonides, samuti valitsuse otsused ja programmid. 1994. aastal otsustas Eesti ühineda NATO rahupartnerlusprogrammiga (PfP), kirjutades alla PfP raamdokumendile, 1997. aastal Euro-Atlandi partnerlusnõukoguga (EAPC), kiites heaks EAPC põhidokumendi, ning 1999. aastal NATO liikmelisuse tegevusplaaniga (MAP), võttes vastu vastava NATO tippkohtumisel kinnitatud ja partneritele pakutud MAP dokumendi. Viimase alusel kinnitab valitsus rahvuslikud aastased tegevusplaanid (ANP). Lisaks on Eesti sõlminud kaitsekoostöö lepingud, sh eriti ulatuslikku tegevusala hõlmavad lepingud Läti ja Leeduga.
Eesmärk NATO-ga ühineda on kinnitatud 1996. aasta mais Riigikogus ning NATO liikmelisus kui eraldi eesmärk on lülitatud kõigisse vastavatesse valitsuse programmidesse.
Rahvusvahelises kriisihaldamises, rahuloomes ja -valves ning katastroofiabis osalemise aluseks on Välissuhtlemisseadus, Rahuaja riigikaitse seadus, Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seadus, Hädaolukorraks valmisoleku seadus ning Eesti riigi poolt võetud rahvusvahelised kohustused....
...Sõjalised riskid
Eesti ei näe oma julgeolekule praegu ega lähemas tulevikus otsest sõjalist ohtu. Külma sõja lõpp on vähendanud kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalust ning ka konfliktiohtu Läänemere regioonis. Sõjalise ohu jätkuv vähenemine sõltub rahvusvaheliste suhete arengust, seal hulgas euro-atlandilise integratsiooni jätkumisest, ning Eesti kaitsevõime arengust. Piirkondlikult on oluline regiooni riikide majanduslik ja poliitiline areng ning heanaaberlike suhete tihenemine. Piirkonna ainus tuumariik Vene Föderatsioon on vastu võtnud uue julgeolekupoliitilise kontseptsiooni ja sõjalise doktriini ning vähendanud Eesti vahetus naabruses Loode-Venemaal oma vägede arvukust. Ka kõik teised Eesti naaberriigid reformivad praegu oma relvajõude vastavalt muutunud julgeolekukeskkonnale. Eesti jälgib tähelepanelikult edasisi arenguid, säilitades valmisoleku võimalikeks muutusteks tulevikus ja võime muutustele reageerida....
....Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide elluviimiseks kavatseb Riigikogu tõsta kaitsekulutusi aastaks 2002 2%-ni SKT-st. NATOga liitumise ettevalmistamise protsessi juhib kõrgeimal poliitilisel tasandil ministrite valitsuskomisjon eesotsas peaministriga, ametkondlikul tasandil toimub kooskõlastamine asjatundjate komisjoni kaudu.....
...Eesti jätkab osalemist NATO rahupartnerlusprogrammis (PfP) ja EuroAtlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) töös. Tegevus PfP ja EAPC raames on osa NATOga liitumise ettevalmistustest ning võimaldab laiemat koostööd, hõlmates ka neid NATO partnerriike, kes ei taotle täisliikme staatust. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö suurendab üldist stabiilsust.
Eesmärgiga saavutada koostegutsemisvõime NATO-ga on Eesti algusest saadik osalenud PfP planeerimis- ja ülevaateprotsessis (PARP), mille raames on Eesti ja NATO kokku leppinud konkreetsed koostegutsemisvõimelisuse ülesanded (IO), esialgsed partnerluseesmärgid (IPG) ja partnerlusülesanded (PG). PARP/PG kuueaastane tsükkel sisaldab riigi sõjalise kaitse arengu ja NATOga liitumise ettevalmistuse põhiülesandeid. Nende ülesannete täitmist analüüsitakse koos. Samuti lepitakse igal aastal Eesti jaoks kokku individuaalne partnerlusprogramm (IPP). Partnerlusülesanded ja individuaalne partnerlusprogramm kajastuvad Eesti valitsuse aastases tegevusprogrammis (ANP), moodustades sõjaliste ja riigikaitse küsimuste peatüki põhisisu. Koostegutsemisvõime saavutamine on osa NATO-ga liitumise ettevalmistamisest, kuid on vajalik juba praegu osalemiseks rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel.....
...Eesti riigikaitse ülesehitamine lähtub Eesti julgeolekupoliitika eesmärkidest. Riigikaitse peab tagama valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks. Sellel eesmärgil loodud iseseisev kaitsevõime ning elluviidav rahvusvaheline koostöö peavad looma agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse.
Eesti toetab ja jagab NATO strateegilise kontseptsiooni eesmärke. Riigikaitse ja seal hulgas Kaitsejõudude arendamise aluseks on koostegutsemisvõimelisus NATOga ja NATO liikmesriikide vägedega ning EL-ga EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Eesti otsene kohustus rahvusvahelises julgeolekusüsteemis on üles ehitada iseseisev kaitsevõime. Euro-atlandilistesse struktuuridesse integreerudes ühendatakse Eesti riigikaitse ühisesse kaitseorganisatsiooni vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
Juhul kui sõja või konflikti ärahoidmine ei osutu võimalikuks ning riigi vastu pannakse toime agressioon, siis vastavalt põhiseaduse paragrahvile 128 kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. Eesti Kaitsejõud alustavad sõjalist tegevust Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja terviklikkuse taastamiseks ning suveräänsuse tagamiseks. Riigi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ja rahva jõuallikad. Eesti teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti suveräänsus on võõrandamatu, seetõttu Eesti ei alistu.
Eesti riigikaitse aluseks on kogu ühiskonda haarav totaalkaitse, mis rahvusvaheliste struktuuridega integreerudes toetab ka ühist kaitset. Riik peab tagama kõigi struktuuride ettevalmistatuse ohtude tõrjumiseks, sealhulgas kaitseväe, Kaitseliidu, teiste sõjaväeliselt korraldatud struktuuride ning reservväelaste ajakohase väljaõppe ning nende alalise valmisoleku riigi kaitseks, ning kindlustama kõigi ressursside otstarbeka kasutamise....
...EKJ on riigi totaalkaitsesüsteemi tähtsaim osa võimalike sõjaliste ohtude tõrjumisel. Usutava sõjalise heidutuse aluseks on EKJ igakülgne väljaarendamine tänapäevasteks, nõutavat valmisolekut ja sõjalisi oskusi ning nii sisemist kui rahvusvahelist koostöövõimet omavateks vägedeks. Totaalkaitse sõjaline osa on üles ehitatud territoriaalse kaitse ja mobiilse kaitse printsiipide kombineeritud kasutamisele, mis on Eesti võimaluste seisukohalt riigikaitse efektiivseim viis. Ühiskondlikud ressursid selleks tagatakse kaitseväeteenistussüsteemi ning ülesehitatava totaalkaitse süsteemi kui terviku kaudu.
EKJ väljaarendamise esimene ülesanne on vajalikul tasemel iseseisva kaitsevõime loomine, mis muuhulgas tähendab koostöövõimelisust NATO ja/või NATO riikide vägedega nii tulevases ühises kaitses kui rahuoperatsioonides.
EKJ koostegutsemisvõimelisuse väljaarendamine ja NATO-ga liitumise ettevalmistamine toimub vastavalt NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammile (ANP). Programmi sõjaliste ja riigikaitseliste põhiülesannete täitmisel tuginetakse muuhulgas NATO-ga PfP planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) raames kokku lepitud partnerluseesmärkidele (PG) ning rahupartnerlusprogrammi elementidele.
Lisaks EKJ otsestele ülesannetele tuleb suurendada kaitsejõudude võimet osutada rahuajal vajaduse korral tsiviilvõimudele vajalikku abi, eriti kaudsete julgeolekuriskide tõrjumisel. See tõstab riigi võimet kiiresti ja adekvaatselt reageerida suurõnnetustele (looduslikele ja tehnoloogilistele katastroofidele jms) ning võidelda nende tagajärgedega. EKJ on osa riiklikust kriisihaldamise süsteemist.
EKJ koosnevad kaitseväest, vabatahtlikkusel rajanevast Kaitseliidust ning sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavatest Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud asutustest ja üksustest. Kaitseväe isikkoosseis koosneb kolmest osast: ajateenijad, kaadrikaitseväelased ning teenistusse kutsutud reservväelased. Põhiosa kaitseväe isikkoosseisust moodustavad mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutavad reservväelased. Kaitseväes on kolm väeliiki: maa-, mere- ja õhuvägi.
Eesti sõjalise kaitse lahendi ja Eesti kaitsejõudude struktuuri määratleb detailselt Eesti sõjalise kaitse strateegia.
https://www.riigiteataja.ee/akt/72805
10.09.2003 / 13:00 X Riigikogu , II Istungjärk , infotund
M. Hanson
Aitäh! Esiteks, seoses NATO missiooni tähtajaga ma palun vabandust, ei ole tahtnud Riigikogu funktsiooni üle võtta. Ma andsin lihtsalt omapoolse hinnangu üldse missiooni, mitte Eesti üksuste viibimise aja kohta, kestuse kohta. Ajakirjanduses käsitletud teema on üles tulnud seoses kaitsejõudude arengukava 2010 koostamise protsessiga ja selle protsessi läbiviimisega Kaitseministeeriumi poolt. Iga riigi kaitsepoliitika muudatused tulenevad eelkõige muutustest tema välispoliitilises olukorras ja rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. Kui me järgmise aasta maikuus saame NATO liikmeks ja selle organisatsiooni kollektiivkaitse osaks, siis rahvusvahelist julgeolekukeskkonda määravad pärast külma sõja lõppu mittekonventsionaalsed, asümmeetrilised ohud, mille tõrjumine ei ole otseses seoses riikide sõjalise võimsusega. Eesti kaitsepoliitika kohandamine NATO liikmesusega algas siis, kui NATO töötas kandidaatriikide vastuvõtmiseks välja protseduuri ja põhilised julgeolekualased kriteeriumid. Ja need on kõige kokkuvõtlikumalt toodud liikmesuse tegevuskavas, mille viienda versiooni annab Eesti üle lähiajal. NATO ega ükski liikmesriik eraldi ei ole Eestile esitanud mingeid kategoorilisi või Eesti huvidega vastuollu minevaid nõudeid. Eesti ja tema tulevaste liitlaste eesmärk on jätkuvalt Eesti kaitsevõime igakülgne tõstmine. Veebruaris käivitatud ...
Aseesimees P. Kreitzberg
Aeg.
M. Hanson
Vabandust! Veebruaris käivitatud arengukava koostamise protsess nägi ette ka teavitamist protsessist ehk valitsuse teavitamist kulust ja sealtkaudu see asi on ajakirjandusse jõudnud.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Andres Tarand, täpsustav küsimus, palun!
A. Tarand
Suur tänu! Aga mis te arvate sellisest asjast, et kui me nüüd tinglikult nimetame kaitseväe arutatud küsimust (vähendada ja suurendada ja professionaliseerida jne) ühiskondliku leppe osaks - see tähendab muidugi minu kontekstis, et selle tähendus on laiem kui ühe koalitsiooni valitsuse otsustamise piirid -, siis kas peaministri heakskiit Kaitseministeeriumi kavale ei oleks pidanud järgnema pärast riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus?
M. Hanson
Aitäh! Koalitsioonileppes on eesmärk sõlmida pikaajaline kaitsekokkulepe poliitiliste jõudude vahel. Aga diskussioon, mis on ka ajakirjandusse jõudnud, on kerkinud n-ö töötasandilt. Ministeerium on saanud valitsuselt korralduse ette valmistada järgmiseks veebruariks arengukava. Diskussioon, mis on ühiskonnas alati tervitatav ja viib parema lõpptulemuseni, oleks seejärel tekkinud niikuinii. Mida varem me asjade üle arutame, seda parem. Kindlasti on nendes ajalehtedes, ajakirjanduse väljaannetes palju ebatäpsusi. Ei ole võetud mingisugust suunda palgaarmeele üleminekule. Jutt on meie kaitsejõudude professionaliseerimisest ja ajateenijate arvu mõningasest piiramisest selles olukorras. Aga nagu öeldud, kava peaks valmis saama veebruarikuuks.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Täpsustav küsimus Trivimi Vellistelt. Palun!
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra minister! Kas Eesti kaitseväge ei ähvarda oht kukkuda kahe tooli vahele? Ühelt poolt peab kaitsevägi täitma meie liitlaskohustusi mujal ja teiselt poolt on meil kohustus tagada usutav riigikaitse endistviisi kodumaal, näiteks Alutaguse metsades. Ilmselt ei ole väga lihtne mõlemat kohustust täita üheaegselt samasuguste kulutuste piires. Seetõttu ma küsin teie käest, kuna teie paremal käel istub juhtumisi ka härra rahandusminister, kas te olete põhimõtteliselt kaalunud võimalust selles olukorras, kus tuleb need mõlemad kohustused täita ja mõlemad on olulised kohustused, võib-olla ajutiselt tõsta riigikaitse kulutusi üle 2% sisemajanduse kogutoodangust, näiteks 2,2%-ni ühe, kahe või kolme aasta jooksul, kuni Eesti riigikaitse jõuab n-ö orbiidile? Kiirendus on tehtud ja võib-olla siis hiljem tulla tagasi 2% juurde?
M. Hanson
Aitäh! Sellises võtmes seda teemat käsitletud ei ole. Möönan, et nende kahe ülesande täitmine on tänaste ressursside juures küllaltki keeruline ülesanne. Üritame siiski teha parimat, kuid ma tean ka, kuivõrd raske on olnud eelnevatel aastatel kaitsekulutuste tõstmine 2%-ni. Ja tänasel hetkel mulle siiski tundub, et see on lagi. Aga kui võetakse vastu otsus neid mõlemaid aspekte riigikaitses arvestada täies mahus, mis tähendab, et ühest küljest me muudame enda kaitsejõud mobiilseks, professionaalseks, kiiresti reageerivaks ja teisest küljest arendame vastavalt nendele plaanidele, mis aastal 2001 on maha pandud, ka oma territoriaalväge, siis tuleb lisaressursside probleem päevakorda, millisel kuupäeval, ei oska täna öelda.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900274873
20.10.2003 / 15:00 X Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu arupärimised, vaba mikrofon
T. Matsulevitš
Aitäh, proua juhataja! Härra minister! NATO on esitanud meile terve hulga ettepanekuid, minu teada umbes 57. Need on NATO arvates prioriteedid, mida peab arvestama Eesti Vabariik, kui ta astub NATO-sse ja kui ta hakkab tegema oma kaitsejõudude reformi. Milline on Kaitseministeeriumi jaoks järjestus, millised on kõige tähtsamad küsimused, sest päris selge on, et eelarvelistel põhjustel ei saa me kõiki neid 57 ettepanekut kohe realiseerida? Kas oskate nimetada mõne prioriteedi, millest me alustame?
M. Hanson
Aitäh! Praegu käivad veel läbirääkimised. Septembri lõpus oli ekspertide grupp NATO staapidest ja ka peakorterist Tallinnas. Nendest ettepanekutest niipalju, et oluline osa või, ütleme, suur osa nendest ettepanekutest tuleks täita ka NATO-ga liitumata. Võib-olla on mõne ettepaneku osas NATO-liikmesus meile sellist ohtu või teatud võimekuse arendamise vajadust meelde tuletanud. Tuletan meelde näiteks õhuturbe küsimusi. Me ei oleks praegu iseseisvalt võimelised selle valdkonnaga tegelema. Kui prioriteetidest rääkida, siis esimene prioriteet on kindlasti ESTPAT-i pakkumine koos tagala toetusega nii ühisoperatsioonideks kui ka Eesti riigi kaitsmiseks, teiseks ongi õhuturbe küsimused ja kolmandaks vastuvõtva maa toetuse süsteemi väljaarendamine.
T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kõnelesite konkreetsetest praktilistest tegevustest, mis teie ajal on alanud. Ühest valdkonnast, kus praegusel kaitseväe reformil on kindlasti ka oma praktilised tagajärjed, kultuurilistest aspektidest ja haridusvaldkonnast, te eriti ei rääkinud, ainult riivasite neid. Te ei rääkinud ka näiteks sellest, kas meil siis, kui teenistusse kutsutute arv väheneb, on võimalik teha seda esmast valikut, mille baasil meie rahvuslikud kaitseväeõppeasutused kannaksid tulevikus tugeva ja kõrge taseme välja. Kas kaitseväe, kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani aluseks olev konkreetne, meie oludele vastav ja normatiivne ohuhinnangu dokument, mis peaks kogu tegevuse aluseks olema, on Eestis olemas? Ma ei mõtle siin NATO üldist ohuhinnangut.
M. Hanson
Aitäh! Sellist ühte dokumenti, mis kannaks pealkirja "Eesti ohuhinnang" ja käsitleks näiteks järgmist kümmet aastat, ei ole. Küll aga selle arengukava n-ö põhimõtetepaberi ettevalmistamiseks küsiti erinevatelt eriorganisatsioonidelt, Teabeametilt, kaitsepolitseilt, ka peastaabi sõjaväeluure inimestelt oma asutuse keskset ohuhinnangut. Ohuhinnangut on üldse raske anda väga pika perioodi peale. NATO dokumendis MC 161 on öeldud, et nähtavas tulevikus ehk kümne aasta jooksul ei ole konventsionaalset sõjalist ohtu ega vastasseisu ette näha. Ma usun, et meie eriorganite ohuhinnangutes on võetud aluseks seesama mall ja sama ajaperspektiiv. Aga ma soovin siiski veel kord ette lugeda osa sellest põhimõttedokumendist, kus öeldakse, et kaitseväe komplekteerimise alusena säilib kohustuslik ajateenistus, kuid ajateenijate, reservväelaste arvu vähendatakse nõnda, et see tagaks eraldatud ressursside piires kaitseväe prioriteetide täitmise. See peaks andma vastuse ka Tõnis Lukase küsimusele, kas meie kõrgemad sõjaväelised õppeasutused saavad piisavalt kaadrit.
T. Velliste
Proua esimees! Kallid kolleegid! Eesti on julgeolekupoliitiliselt tõepoolest väga olulise valiku ees. Poole aasta pärast oleme me NATO täisliikmed, samuti Euroopa Liidu täisliikmed. Selles olukorras muutub kahtlemata meie identiteet. Enam ei räägi me "meie ja nemad", vaid NATO puhul räägime ainult meist. See tähendab aga, et kui NATO - see oleme meie -, siis peab ka analüüs, planeerimine olema ühine nii tehnilisel-sõjalisel tasandil kui ka senisest palju enam poliitilisel tasandil. Kindlasti ei tohi me teha mitte midagi sellist, mis seaks kahtluse alla Eesti usaldusväärsuse NATO uue liikmena. Seetõttu on väga paljud nendest asjadest, millest äsja rääkis kaitseminister, enesestmõistetavad ja kindlasti tuleb need punktid täita. Me peame muutma oma kaitseväe mobiilsemaks, tõhusamaks, ta peab olema võimeline täitma neid ülesandeid, mille täitmist rahvusvaheline olukord meilt nõuab. Kuid on üks suur küsimus, millele me peame kõik üheskoos püüdma vastata. Küsimus on nimelt ohuhinnangust kaugemas tulevikus. Suhteliselt lihtsam on teha prognoose kümne aasta peale, kuid kes suudab öelda, missugune on olukord Euroopas või meie lähinaabrite juures 15 aasta pärast? Küsimus on selles, et kui ohuhinnang peaks niimoodi muutuma, et näiteks 15 aasta pärast, aastal 2018, kui Eesti Vabariik pühitseb oma 100. aastapäeva, on ohuhinnang ähvardav, kui taevarannale on tekkinud musti kõuepilvi, siis ei ole meil tagantjärele enam võimalik parandada näiteks strateegilisi vigu, juhul kui me oleme neid teinud. Kui me näiteks oleme jätnud välja koolitamata terve hulga aastakäike ja mitte mingil muul põhjusel, vaid rahapuuduse tõttu. Kui me peame tuhandeid mehi koolitama kutselisteks sõjaväelasteks, siis ei jätku meil selle 2% raamides - 2% sisemajanduse kogutoodangust - võimalusi selleks, et koolitada välja reservarmeed. Kogu küsimus on tegelikult taandatud kuldsele keskteele. Seda kuldset keskteed peame meie, siin esindatud erakonnad, otsima üheskoos. See ei ole erakonnapoliitiline küsimus selle sõna tavalises mõttes. See on tegelikult analüütiline töö, kus tuleb väga palju arvutada, arvutada rahanumbreid ja meeste arvu. Arvan, et see töö on riigikaitsekomisjonis, Kaitseministeeriumis, peastaabis tegelikult juba ammu alanud. Ma väga loodan, et me suudame selle töö koosmeeles lõpuni viia, et me tegelikult suudame üheskoos tegelda optimeerimisega. See on optimeerimise küsimus. Me peame selle raha piirides, mis meil on, ja selle meeste arvu piirides, mis meil ka on (me teame meeste arvu ette aastakäikude kaupa), toime tulema. Me peame vaatama, et me ei kukuks kahe tooli vahele, nii et me ei saavuta õieti ühte ega teist eesmärki, sest kummagi jaoks ei jätku raha, vaid me peame otsima optimumi, et me vähemalt rahuldaval viisil, kui mitte heal või hiilgaval viisil, saavutaksime oma rahvusliku julgeoleku ja kaitsepoliitilised eesmärgid. Ma väga loodan, et me selle koosmeele siin saalis säilitame. Aitäh!
P. Tulviste
Proua juhataja! Härra minister, suur tänu vastuste eest! On hea, et see arutelu jätkub. Tahan lisada veel mõne asja. Esiteks, see arutelu peaks olema nii avalik kui vähegi võimalik, niipalju kui teema seda lubab. Osalema ei peaks mitte ainult poliitikud ja mitte ainult sõjaväelased, nende reeglite järgi, mis nende jaoks ette on nähtud, vaid see peaks olema võimalikult lai, võimalikult avalik arutelu. Ei tohi korrata seda viga, et väga olulised asjad tulevad inimestele ootamatult. Selles asjas on üks asi ootamatult tulnud, nimelt see, et ei olnud võimalik võtta teenistusse nii palju ajateenijaid, nagu alguses oli mõeldud, sest raha oli kulunud erioperatsiooniks. Loodame, et selline juhtum jääb viimaseks. Usun ka, et inimeste hoiakuid nendes asjades tuleb võtta äärmise tõsidusega, eriti siis, kui soovitakse midagi muuta. Neis asjus ei saa olla küllalt ettevaatlik. Ma ütleksin ohuhindajate kohta, et kui meile toodaks siia saali ette mees, kes ütles, et 11. septembril 2001 pommitatakse sel viisil, nagu see pärast sündis, New Yorki, siis me võiksime teda usaldada. Sellist meest siia tuua ei ole ja sellepärast peame olema äärmiselt ettevaatlikud. Eriti tähtsaks pean, et me ei vaataks neid ohtusid mitte Ameerika, vaid oma pilgu läbi, oma ajaloolise kogemuse ja oma suuruse seisukohast. Meile, jah, öeldakse, et veel vähemalt kümme aastat ei ole Venemaa kellelegi ohtlik. Nõrk Venemaa ei pruugi olla ohtlik Ameerika Ühendriikidele, aga ka nõrgast suurriigist, olgu see Venemaa või mõni teine, on täiesti küll, et see võiks olla surmavate tagajärgedega Eesti riigi jaoks. Meil on seni valitsenud erakondadevaheline konsensus riigikaitseasjus. Härra minister, loodan koos teiega, et me saavutame uue konsensuse. Aitäh!
S. Mikser
Austatud proua esimees! Head kolleegid! Olen eelkõnelejatega nõus selles osas, et kindlasti peab riigikaitseküsimustest rääkides olema ettevaatlik, vaja on hästi läbi mõelda ja tulevikku vaadata. Aga tahan öelda ka seda, mida ei tohiks teha. Selleks, et meil säiliks üksmeel või minugi pärast koosmeel, kui soovitakse, ei tohiks kindlasti olla niimoodi, et koalitsioonis olles käitutakse nagu riigimees ja opositsioonis olles käitutakse nagu opositsionäär. Seda võib enamikus poliitikavaldkondades lubada, aga seda ei tohi kindlasti lubada riigikaitseküsimustes. Võib rääkida sellest, kas me suudame ette näha, millised on meie ohud rohkem kui kümne aasta pärast, näiteks 15 või 20 aasta pärast. On võimalik mitte reformida kaitsejõude seetõttu, et äkki 15 aasta pärast osutub praegune reform ebaõigeks. Samal ajal arvan, et oleks patt jätta need reformid tegemata, kui me näeme, et reformide puudumine või reformide tegematajätmine on juba praeguseks osutunud ebaõigeks ja osutub selleks kindlasti palju lähemas perspektiivis. See on kindlasti aja nõue, et me oma kaitsejõude väga põhjalikult reformime, et me viime nad vastavusse NATO nõuetega. Meie jõupingutus NATO suunal osutuks põhjendamatuks, kui me praegu hakkaksime rääkima jälle seda, et hea küll, me oleme nüüd NATO-s sees, aga peame olema sedavõrd kavalad, et jätame NATO liikmetele, oma partneritele ja liitlastele mulje, et me tahame Eesti riiki koos nendega kaitsta, aga tegelikult ehitame salaja siin oma kodukamaral üles sellise kaitseväe ja saavutame sellise kaitsevõime, et tuleksime selle ülesandega toime ilma liitlaste abita. Ma arvan, et see ei ole kindlasti tulevikku vaatav ega jätkusuutlik. Tahan rääkida ka avalikkuse ees või ajakirjanduses toimuvast debatist. Kaitsevägi ja kaitseväe reform on selles mõttes sensitiivne teema, et kui me räägime näiteks ohuhinnangust, siis saame kõik aru, et kui see ohuhinnang täna siit Riigikogu kõnetoolist avalikult kaamerate ees teile kõigile ette lugeda, siis see ohuhinnang muutuks. Selles mõttes on see kindlasti sensitiivne teema, millesse tuleb ka sedavõrd sensitiivselt suhtuda. Lõppkokkuvõttes tahan loota, et meie koosmeel ja koostöövõime säilib, aga loomulikult on selle eelduseks vastutustundlik suhtumine, mitte ainult meie suhtumine siin saalis - nii koalitsioonis kui ka opositsioonis -, vaid tegelikult ka Eesti ajakirjanduse suhtumine....
T. Alatalu
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Lugupeetud Riigikogu! Ma tahan öelda kahte põhimõttelist asja. Lugupeetud akadeemik Tulviste mainis kahel korral, et keegi ei osanud ette näha 11. septembrit. Lubage lihtsa teaduste kandidaadina vastu vaielda, sest kõik need, kes jälgisid vahetult enne seda toimunud konverentsi, mis leidis aset Lõuna-Aafrikas, milleks kümned riigid ja organisatsioonid valmistusid tervelt kümme aastat, pidid eeldama, et kui see konverents lõpeb sellise tulemusega, siis midagi järgneb. Et järgnes just konkreetselt see, on juba teine küsimus. Ma ei juhi mitte juhuslikult teie tähelepanu suurele poliitikale, sest rääkides praegu pakutud uuendustest Eesti kaitsepoliitikas, mida pakutakse välja ka mujal, me tegelikult unustame ära suure maailmapoliitika või ei oska neid asju seostada. Kuigi ma isiklikult ei usu, et praegu käib Kolmas maailmasõda, tasuks ikkagi meenutada, kuidas käitusid riikide juhid ja poliitikud Esimese ja Teise maailmasõja ajal. Kui siis oli vaja kardinaalselt muuta poliitikat sõjandus- või kaitsevaldkonnas, siis - kes tulid välja, kes rääkisid esimestena, kas ministrid või peaministrid, kas leitnandid või kindralid? Vastus on ainult üks: rääkisid peaministrid ja rääkisid kindralid. Minu arvates ongi meil praegu tehtud lihtsalt see põhimõtteline viga, et esimeses järjekorras saadeti välja, ma palun väga vabandust - teise e_eloni mehed. See tekitaski olukorra, et tipptasemel oli öeldud ühte, järgmisel tasandil hakati ütlema teist ning siis tuli iga kolmas ja neljas leitnant välja oma arvamusega. Kui me tahame olla maailmapoliitika tasemel, siis peab ka uute sõnumite viimine rahvale kriisiolukorras - aga see, mida maailm praegu üle elab, on kriisiolukord - olema maailmapoliitika tasemel. Aitäh!
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900277830
03.11.2003 / 15:00 X Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu arupärimised, vaba mikrofon
Arupärimine kaitsepoliitika kohta
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900278442
04.11.2003 / 10:00 X Riigikogu , II Istungjärk , täiskogu korraline istung
Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
K. Ojuland
....Eestis on praegu väljatöötamisel kolm omavahel seotud dokumenti. Need on julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava ning kaitsejõudude struktuur ja arengukava aastani 2010. Vajadus uue julgeolekukontseptsiooni väljatöötamise järele tuleneb sellest, et eelmised julgeolekupoliitika alused on välja töötatud meie euroatlantilise integratsiooniprotsessi peatselt lõppeva faasi tarbeks. Nüüdseks on see etapp seljataha jäämas ja on vaja selgeid suuniseid edasiseks toimimiseks. Samuti tuleb arvestada uute ohtudega, mis ei olnud eelmise julgeolekukontseptsiooni väljatöötamise ajal veel niivõrd aktuaalsed....
.... T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te pühendasite osa oma ettekandest Eesti NATO-suunalisele poliitikale. Sellel aastal on olnud kõneks Eesti kaitseväe reform ja see seondub nii või teisiti NATO-sse minekuga. Kui opositsioon on küsinud, miks selle reformiga on plaanis nii ja nii palju vähendada ajateenistusse kutsutavate arvu või kuidas lahendatakse ühte või teist probleemi, siis on hirmunult öeldud, et oi, sellest ei maksa rääkida, muidu meid ei võetagi äkki NATO-sse. Minu küsimus on: kas nüüd, kui me oleme NATO lävepakul, ei tohi me enam teatud teemadest rääkida, meil peab olema nendel teemadel jänes püksis, või me ikkagi võime rääkida? Kas see diskussioon võib kahjustada meie saamist NATO-sse?
K. Ojuland
Aitäh! Ma alustan viimasest küsimusest. Kahtlemata on avatud ja läbipaistev debatt avatud ja demokraatlikus riigis ainuvõimalik lähenemine. Kindlasti ei kahjusta siseriiklik debatt meie saamist NATO liikmeks. Küll aga tuleb meil tõsiselt mõelda selle peale, nagu ma ka oma kõnes ütlesin, et me peame suutma enda jaoks selgelt lahti mõtestada, mida tähendab tegelikult NATO liikmesriigiks olek, mida see meile annab ja milleks see meid kohustab. Arvan, et meil läheb veel mõnda aega mõtlemiseks, kuni me taipame või kuni saame aru, et me peame mõtlema tõenäoliselt samas julgeolekuvõtmes, nagu mõtlevad näiteks türklased NATO liikmena. Me peame tunnetama samasuguseid ohte nagu nemad ja peame olema valmis samasugusteks arenguteks, samasugusteks võimalikeks kohustusteks, mida NATO liikmesus ükskõik missugusele NATO riigile kaasa toob. Et selliseks vajaduseks valmis olla, ei saa me loota sellele, et me massiivselt jätkame seda kontseptsiooni, mis meil siiamaani kehtib noorsõdurite värbamise osas. Ma arvan, et siin tekiks meil tõesti tõsine probleem NATO liikmesriigi rolli täitmisega. Kusagil ei ole öeldud, et Eestis ei hakka ka edaspidi toimima tavalise, nn sundteenistuse süsteem. Selge on, et ükski professionaalne kaitseväelane ei kuku kuskilt teab kust kohast, vaid loomulikult on väljaõppeprotsess omaette oluline. Ka need professionaalsed kaitseväelased, kes meil olemas on, need mõnisada meest, eks nemadki on kunagi läbi teinud selle n-ö noorsõduriprotseduuri. Ma ei taha siin võtta ei kaitseväe ülemjuhataja ega kaitseministri rolli, kuid julgen arvata, et selline koolitusmehhanism, kui seda nii tohib nimetada, peaks ikkagi jätkuma ka tulevikus. Need 3000 või 2000 ajateenijat on tõenäoliselt ka edaspidi baasiks professionaalsetele kaitseväelastele, kes nendest meestest peaksid välja kasvama.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900278475
10.12.2003 / 13:00 X Riigikogu , II Istungjärk , infotund
T. Velliste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu me kõik teame, on seoses Eesti muutunud julgeolekupoliitilise olukorraga meil käsil kaitseväereform. Kaitsejõudude Peastaap on esitanud Kaitseministeeriumile oma ettepanekud variantide tasemel. Nüüd tuleb teha poliitiline valik võimalikest variantidest. Mul on palve. Kas te kirjeldaksite lühidalt peamisi valikuid ja tooksite välja, kus on kõige olulisemad murdepunktid nende valikute tegemisel?
M. Hanson
Aitäh! Tõepoolest, vastavalt Vabariigi Valitsuse ja NATO ministrite komisjoni ning ka kaitseministri poliitilisele juhendile esitas peastaap peaaegu tähtaegselt arengukava, kuidas öelda, dokumendi. See on niisugune elav dokument, millega töötatakse edasi. Ta sisaldab nelja varianti. Kaitseväe juhataja pooldab selle kava neljandat varianti. Kõigi nende variantide kallal töötavad töögrupid edasi. On loodud kaks töögruppi, üks on ressursside, teine võimekuste töögrupp. Vastavalt ohuhinnangule (seda ohuhinnangut käsitleb veel sellel kuul ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon) võrreldakse või mõõdetakse neid variante ka ressurssidega, sealhulgas rahaliste ressurssidega. Poliitilise juhendi üks väga tähtis punkt oli, et need plaanid peavad ära mahtuma 2% sisemajanduse koguprodukti sisse. Praegu kõik need neli pakutud varianti ületavad seda piiri. Põhiline on maavägede ja õhuväega seonduv, õhuväes õhuturbeküsimus ja maaväes territoriaalväe suuruse küsimus. Me peame tagama, et selle kavaga viiakse ellu need võimekusettepanekud, mida NATO-ga liitumine meile kaasa toob.
T. Velliste
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Üks oluline aspekt selles reformis on kahtlemata küsimus ajateenistuse jätkumisest ja sellest, millises mahus see toimub. Kas te kommenteeriksite ajateenistuse jätkumise seost meie noorte kaitsetahte arenguga?
M. Hanson
Konkreetselt selles dokumendis seda seost minu teada selles faasis, milles me praegu oleme, ei ole välja toodud. Pigem on ajateenijate arv seoses võimekuste ja nende üksustega, mida tuleb arendada. Aga küsitlusandmed näitavad, et see seos on tõepoolest olemas. Need noored, kes on ajateenistuse läbi teinud, teavad rohkem meie kaitsejõududest, nad on valmis ohu korral riiki kaitsma asuma ja, mis kõige tähtsam, nad on selleks võimelised, neil on vastavad oskused.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900281824
21.01.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
M. Hanson
Praegu on, osaliselt ka seoses kaitsejõudude "Arengukava 2010" väljatöötamisega, Kaitseministeeriumis väljatöötamisel missioonidel osalemise strateegia....
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900283295
25.02.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 2000010553
10.03.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , täiskogu korraline istung
J. Parts
...Valitsusse on jõudmas lähinädalatel uus sõjalise kaitse strateegia ja kaitsejõudude arenguplaan aastani 2010. Need dokumendid määratlevad meie kaitsejõudude ülesanded ning eesmärgid Eesti jaoks juba täiesti uues julgeolekuolukorras. Lõpule on jõudmas ka Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste väljatöötamine, mille valitsus pärast omapoolset heakskiitmist esitab arutamiseks ja lõplikuks otsustamiseks teile, austatud Riigikogu.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900286315
Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010" kinnitamine
Vastu võetud 27.03.2004 nr 212
....
SÕJALISE RIIGIKAITSE ARENDAMISE PRIORITEEDID
13. Sõjaline riigikaitsesüsteem peab kas iseseisvalt või koostöös liitlastega tagama järgmiste põhivõimete pideva ja kvaliteetse olemasolu prioriteetsuse järjekorras:
– õhukaitse (sh õhuseire ja õhuturbe) teostamise võime Eesti õhuruumi puutumatuse demonstreerimiseks;
– sõjaliste operatsioonide teostamise võime väljaspool Eesti territooriumi (sh osalus terrorismivastases võitluses);
– Eesti territooriumil kaitseoperatsioonide teostamise võime, k.a koos liitlasvägedega;
– esmane iseseisev kaitsevõime (k.a liitlasvägede saabumise tagamise operatsioonide läbiviimise võime;
– HNS teostamiseks vajalik infrastruktuur, mis katab saabuvate vägede vajadused;
– HNS operatsioonide võime, mis sisaldavad kaitsejõudude tegevust toetuse osutamisel saabunud vägedele;
– koostöövõime liitlasvägedega;
– võime vahetada julgeoleku- ja kaitsealast informatsiooni NATOga ja NATO liikmesriikidega;
– tsiviilvõimudele abi osutamise võime eelkõige Kaitseliidu baasil;
– võime teostada miinipuhastus- ja -tõrjeoperatsioone Eesti territoriaalvetes.
https://www.riigiteataja.ee/akt/730333
P.S.
Selle arengukava sisu, muudatuste, ettepanekute, küsimuste ja kinnitamise arutelude kohta Riigikogu stenogrammi avalikuks kasutuseks ei õnnestunud leida.
07.04.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 2000010744
02.06.2004 / 13:00 X Riigikogu , III Istungjärk , infotund
M. Hanson
Aitäh! Tõepoolest, valitsus on saatnud Eesti julgeolekupoliitika alused Riigikokku arutamiseks. Ka enne seda valitsuse otsust on toimunud konsultatsioonid nii riigikaitse- kui ka väliskomisjonis ning tõenäoliselt veel sel kevadel hakkab Riigikogu suur saal seda dokumenti arutama. Selle dokumendi koostamisel osales Kaitseministeerium ainult ühe osa - 3. peatüki, mis käsitleb sõjalist riigikaitset, "Eesti sõjaline kaitsmine" on peatüki nimi - koostamisel. Need küsimused, mis puudutavad julgeolekukeskkonda üldisemalt, on Välisministeerium kokku pannud ja neid küsimusi saab esitada välisministrile nii selle dokumendi arutamise käigus kui ka näiteks välispoliitika arutamise käigus, mis tuleb järgmisel nädalal. Ma arvan, et selles dokumendis on Eesti julgeolekusituatsiooni küllaltki tasakaalustatult käsitletud, meie liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus on esikohal. Välja on toodud ka meie suhted, n-ö bilateraalsed suhted riikidega, tõepoolest on toonitatud, et kõige tähtsama garantiina näeme me häid suhteid Ameerika Ühendriikidega....
V. Linde
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas te võiksite siin meile praegu lühidalt ja konkreetselt öelda, kelle esmane põhiinitsiatiiv ja idee see ikkagi on, et Pärnust kaitsevägi välja viia, kas see on Kaitseministeeriumi või Kaitsejõudude Peastaabi soov?
M. Hanson
Aitäh! Kaitsejõudude arengukava koostamine toimus alljärgnevalt: ministeerium pani paika üldised arengusuunad, andis üldised arengujuhised ja nende juhiste raames Kaitsejõudude Peastaap pakkus välja konkreetsed lahendused. Nende lahenduste pakkumise käigus esitati ka ettepanek Pärnu väljaõppekeskuse sulgemiseks.
T. Leinatamm
Kelle pädevuses miski asi on Kaitseministeeriumis ja Kaitseväe Peastaabis? Kelle pädevuses on määrata, kus asuvad Eesti Vabariigis üksikud või hulgakesi sõjaväeüksused?
M. Hanson
Vabariigi Valitsus määrab üksuste loomise ja likvideerimise.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... 2000011005
20.10.2004 / 13:00 X Riigikogu , IV Istungjärk , infotund
M. Hanson
Plaanid olid tehtud juba kevadel arengukava koostamisel ja seetõttu on Kaitseministeeriumi 2005. aasta eelarve nendes piirides, mida see plaan ette näeb. Nüüd on jutt pigem sellest, kui kaugele 2% eesmärgi saavutamine edasi lükata. Nagu öeldud, kevadel kinnitatud plaanide järgi pidanuks selleni jõutama aastal 2007, meie ettepanek on lükata see aastani 2010. Sel ajal, mil Siseministeeriumi piirivalveüksuste reorganiseerimine käib, on Siseministeeriumi sõjaväestatud üksuste sõjalise kaitse kulusid siiski veel umbes 240 miljoni krooni ulatuses planeeritud järgmisel aastal ka Siseministeeriumi haldusalasse.
T. Velliste
Aitäh, härra aseesimees! Aitäh, härra minister, vastuse eest! Ma küsiksin veel niimoodi. Juhul kui tõepoolest õnnestub see eesmärk saavutada, nii nagu te selle püstitasite, kas ministeeriumil on olemas mingisugune hinnang, mida see tähendab reaalselt kaitsejõudude kvaliteedis? Sest see tähendab ju absoluutarvudes raha suuremat kasvu, kui me siiamaani arvasime. Mida see sisuliselt kvaliteedis võiks tähendada?
M. Hanson
Jah, oma arengukava tehes olime sunnitud arvestama neid eelarvepiiranguid, mis toonaste prognooside järgi olid. Me ei saanud rahuldada ega valitsusele arutamiseks esitada kõiki projekte, kõiki võimekuste väljaarendamisi, mis on vajalikud ja mida Kaitsejõudude Peastaap on meie ette toonud. Seetõttu jäi osa projekte n-ö joone alla. See, mida lisaraha saamine alates aastast 2007 või õigupoolest aastast 2008 võimaldaks, on seotud mõne projekti ettepoole toomise ja mõningate projektide käivitamisega, mis tänastes kavades ei kajastu.
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200 ... -900297975
30.11.2005, 00:00
MARTIN HURT, kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler: Lähiaastate erivarustuse hanked
...Teine, õhutõrjehankega samast suurusjärgust hange hõlmab miinitõrjelaevade väljavahetamist. Vajadus tuleneb asjaolust, et Saksamaalt aastate eest saadud laevade kasutusiga hakkab lõppema, ent samas on miinitõrje arendamine üks mereväe põhieesmärke. Muuhulgas oleme lubanud ühe miinijahtija NATO reageerimisjõudude käsutusse – ja seda ülesannet Admiral Pitka staabilaevana praegu ka täidab. Nüüd peab kaitseministeerium läbirääkimisi mitme NATO riigiga, et hankida miinijahtimisvõimekuse säilitamiseks vajalikud laevad käesoleva kümnendi lõpuks. Kokku on selleks planeeritud kuni 800 miljonit krooni....
...Tõsiasi, et kaitseväe investeeringud on äärmiselt kallid, ei üllata tänapäeval ilmselt kedagi. Juba lähiajal lisandub ainuüksi tavalise jalaväelase varustusse mitmesugust tipptehnikat, mis ei ole kaugeltki odav lõbu, rääkimata siis suurtest relvasüsteemidest.
Sestap on väikesel riigil nagu Eesti ülimalt oluline hoolega kaaluda, millist varustust hankida ja millist mitte, et saada võimalikult vähese kuluga võimalikult suurt sõjalist efekti ning säästa inimelusid.
Kaitsealaste hangete plaan vastab otseselt Eesti kaitseväe üldistele arengueesmärkidele. Mis tähendab, et me ei hangi kaitseväele mingit varustust edevuse või ilu pärast ega igaks juhuks mustadeks päevadeks, vaid selleks, et saavutada konkreetseid kaitsepoliitilisi eesmärke, sh täita NATO liikmesriigina võetud kohustusi.
Seega ei ole kaitseministeeriumil ilma väga selge kaitsepoliitilise ja sõjalise põhjenduseta plaanis hankida näiteks hävituslennukeid või tanke. Laoplatsil või garaažis niisama roostetavat, üle jõu käiva ülalpidamiskuluga tehnikat pole meile vaja.
Kaitsealased hanked tehakse vastavalt kaitseväe arengukavale – Eesti valitsuse kinnitatud dokumendile, mis kannab nime “Kaitsejõudude struktuuri arenguplaan aastani 2010”. Seda täiendab igal aastal kaitseväe esitatav ning kaitseministri kinnitatav detailsem hankeplaan.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/martin-h ... d=51024950
Kaitseväe arengukava läheb hingusele.
20. september 2007
Valitsus tühistab ilmselt järgmisel nädalal ajale jalgu jäänud kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani (KSAP) Eesti kaitseplaneerimise ühe põhilise alustala, mis pidi algul kehtima 2010. aastani.
Homsel kabinetinõupidamisel kavatseb kaitseminister Jaak Aaviksoo anda valitsusele ülevaate, millises järjekorras hakatakse lähiajal uuendama Eesti kaitseplaneerimise alusdokumente, ning järgmisel nädalal peaks valitsus tühistama 2004. aasta märtsist kehtiva KSAPi.
Selle asemel peaks kaitseminister lähinädalatel kinnitama uue arengukava aastateks 20082011, mille tööversioon kannab nimetust «sõjalise riigikaitse arengukava» (SRAK).
Jäi ajale jalgu
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Lauri Tummi sõnul on KSAPi tühistamise peamiseks põhjuseks see, et mitmed seal märgitud eesmärgid olid ajale jalgu jäänud ning plaan ei vastanud enam reaalsusele.
«Põhimõtteliselt oleks KSAP võinud kehtida ka aastani 2010, kui seda oleks igal aastal uuendatud, mida aga kahel viimasel aastal ei tehtud,» nentis Tumm.
Uuendused jäid KSAPi sisse viimata peamiselt kaitseministeeriumi ja peastaabi omavaheliste tülide tõttu, mis väidetavalt on lahenenud pärast kaitseminister Aaviksoo ja uue kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa ametisse astumist.................
Arengukavad
2004. aastal kehtestas valitsus kaitseväe struktuuri arenguplaani (KSAP), mis pidi kehtima 2010. aastani.
2007. aasta sügisel asendatakse see uue, keskpika arengukavaga ehk sõjalise riigikaitse arengukavaga (SRAK) aastateks 2008-2011.
2008. aasta jooksul plaanitakse välja töötada uus, kümneaastane arengukava aastateks 2009-2018, mis ühtiks ka NATO planeerimistsükliga.
https://www.postimees.ee/1705151/kaitse ... -hingusele
*
Riigikogu toimetised 2017
Eesti riigikaitse sünd.
1991–2017
ANTS LAANEOTS
kindral, Riigikogu liige, Reformierakond
https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... aneots.pdf