www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Aug, 2019 7:56

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1282 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ... 86  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 14:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
Ma usun (aga ma ei tea midagi!), et liitlaste veenmine ja kokkulepe selle kohta, et meie miinitõrjevõimekuse panustamine peaks lõppema või vaikselt hääbuma X ajaks on vast kõige lihtsam element võrrandis.

Raskemad elemendid on kulutatud ja kulutatava papi korstnasse kirjutamine (murdepunktid, kus oleks olnud kõige valutum sellest võimekusest loobuda või võimekust piirata on korduvalt mööda lastud), KOHE võrdväärse või parema aseaine leidmine "vabaneva" raha kulutamiseks (mereväge säilitades peaks alustama mõne uue võimekuse loomist nullist, kusjuures kui lõpetada miinitõrjevõimekus hääbumisega, siis seda raha vabaneb alguses vähe, kui päevapealt, siis on miinitõrjevõimekusele veel päev enne otsust kulutatud raha maha visatud ja seda ka oma tegevusega tunnistatud), ning miinitõrjevõimekuse asemel mõne muu NATO-sse panustamise võimekuse leidmine (kui liitlased seda nõuavad/miinitõrjest loobumise tingimuseks seatakse panustamine võrdväärselt mõnes muus valdkonnas). Viimases küsimuses vbl on võimalus ka meie panustamine ümber mängida panustamiseks siinsamas meie regioonis, millele vihjas ka Martin Peeter oma eelmises kommentaaris.

Samas, ajahetkel, kui pinged naabriga on suhteliselt tipus, ei ole enam just kõige õigem ja parem aeg hakata "poolel teel hobuseid vahetama" ning midagi nullist looma, kulutades selleks omajagu aega, tekitades olukorra kus uut võimekust reaalselt veel ei ole ja kaotades samal ajal hetkega olemasoleva otseselt vbl küll mittevajaliku, kuid siiski töötava võimekuse.

Kusjuures täieliku profaani ja igasuguse sõjalise hariduseta kodanikuna olen mina üldse ülimalt skeptiline selles osas, mis puudutab sõja korral meie võimalikku varustamist ujuvvahenditega ja toetuselementide saabumist mereteidpidi. See on reaalsem ja tõenäolisem siis, kui sõda veel ei ole, ehk kui on veel ennetav periood (siis pole ka miine veel). Kui aga juba pannakse miine, siis käib ka sõda ja oht ühe-kahe miini otsa sõites kaotada summa-summarium tohutu hulk tehnikat, moona või inimesi on kordades suurem, kui raudtee õhku laskmisel, ešelonide pommitamisel/tulistamisel tekkida võivad kahjud ja kaod, või üksikute transpordilennukite allatulistamisel tekkivad kaod. Kusjuures ilmselt jahivad liitlaste laevu sõja korral juba ka vastase allveelaevad.

Mina järjestaks meie toetamise/varustamise riskid (võimaliku toetuse kiirus ja suurus võimalikesse kaotustesse) tingimustes, kus vaenlane seda takistada püüab järgmiselt, alustades kõige väiksematest riskidest:

1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel
2. Mööda õhuteid
3. Mööda mereteid

Alati saab muidugi vedada staffi suurte aluste asemel ka paljude väiksematega, hajutades riske (laevade arv ühe vastase miini või allveelaeva kohta suur, kuid samas ka palju puntras sihtmärke ja vastase valikuvõimalus/pihtasaamise edukus suureneb), kuid ka vastase mõjutusvõimekus (s.h. mahud) ja võimalused on siiski ju erinevad:

1. Mööda maad s.h. raudteed varustades saab vastane seda mõjutada maavägedega (STV, raketiväed, soomusväed, jalavägi), õhuvägedega ja teatud ulatuses vajadusel piiratult ka mereväe kaudtulega.
2. Mööda õhuteid varustades saab vastane seda mõjutada õhuväega ja piiratult ka maaväega (õhutõrje, lennuväljade tulistamine STV/raketivägedega).
3. Mööda mereteid varustades saab vastane seda mõjutada mereväega (miiniveeskajad, pealveelaevastik, allveelaevastik), õhuväega ja piiratud ulatuses ka maaväega (rannakaitse STV, raketiväed jms).

Rünnates mööda maad liigutatavat maaväekoponenti, saab rünnatav vastutegevusse paisata ka selle sama rünnatava komponendi. + kasutada tõrjeks nii õhuväge kui piiratult mereväge.
Rünnates läbi õhu liigutatavat maaväekomponenti, saab rünnatav vastutegevusse paisata peamiselt ainult õhuväe. Veetav MV komponent on seejuures abitu.
Rünnates mööda veeteid liigutatavat maaväekomponenti, saab rünnatav vastutegevusse paisata peamiselt ainult mereväe. Veetav maaväekomponent on abitu.

Liites ja lahutades (tsivilisti peas) plusse ja miinuseid jõuanma sinnamaani, et kõige otstarbekam on maaväekomponente liigutada siia mööda maad.
Seejuures muutub "Suwalki koridori" kaitsmine võtmetähtsusega tegevuseks üleüldse.
Võtmetähtsusega on sealjuures ka võime ja võimalused 100% ära kasutada nii maanteid kui raudteid.
Kui seal miskit totaalselt pekki läheb, siis järgmisena prooviks vajaliku staffi liigutamist läbi õhu ja kõige viimasena alles mööda merd.

Siin saaks muidugi määravaks ka see, kes milles teineteisest üle on. Kas saavutatakse piisav ülekaal õhus või merel.
Kui ma kõike teaks ja oskaks, siis ma töötaks ilmselt juba riigikaitseplaneerijana kusagil 8)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 14:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3799
Tsiteeri:
1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel

Ma kipun arvama, et päris sõja korral on raudteid kõige lihtsam tasalülitada (eri arvestades kui vähe neid on). Piisab diversantidest, täppispommidest või suurtükitulest, et tekitada piisavalt kahju. Raudtee taastamine poleks enam niivõrd lihtne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 17:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 1402
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
1. Mööda maad s.h. põhikoormus on raudteel

Ma kipun arvama, et päris sõja korral on raudteid kõige lihtsam tasalülitada (eri arvestades kui vähe neid on). Piisab diversantidest, täppispommidest või suurtükitulest, et tekitada piisavalt kahju. Raudtee taastamine poleks enam niivõrd lihtne.
Just, ja Rail Balticast pole mingit abi Eestisse vägede toomises sõjatingimustes kui sillad üle Daugava, Koiva, Salatsi ja Pärnu jõe on õhku lastud. Seega me peame tagama ikkagi korraliku õhu ja merekaitse, sealhulgas miinide paigaldamise võimekuse loomisega, et ei juhtuks sedasi et tõsise sõjaohu korral kõrgem juhtkond toksib googlesse "meremiin+valmistamine+veeskamine" (ja saab vastuseks et meie praegune võimekus on betooniga täidetud miinikestad

_________________
Hundid on söönud, kuid lammastel on ka positiivne iive


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 18:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
Jah. Aga on see nüanss, et siis saab raudteel transportida "kuni" mingi kohani ja edasi hädaga liikuda mööda teid.
Merel jõudes kohani "kuni" võib tulla total error.

Kiiruga lugesin kokku võimalikud liikumisteed Poolast Leetu (väiksemaid "metsavaheteesid" ei arvestanud).

Suuremad teed:
Põhitrass E67 nn "Via Baltica"
Holny Mejeva-Lazdijai maantee nr.135

Väiksemad teed:
Sudawskie-Vygreliai
Krejwiany-Klivas
(on veel üks Krejwiany, lõunapool, seal on tee Krejwiany-Mockai)
Punsk-Mockai
Buda Zawidugierska-Galiniai
Beržniki-Kauknoris
Beržniki-Kalediškiai
Dusznica-Tarnauka
Polunce-Berezninkai
Buraki-Užukalniai
Trompole-Vaiponiške
Poszeszupie-Skaisčiai

Sellest ohvkoos pole meile erilist kasu juhul, kui kusagilt läbi Leedu või Läti on kõik läbi lõigatud.
Siis jäävad õhutransport ja meretransport.

Meretranspordi puhul on küsimus, millistesse sadamatesse meil saab transpordilaevadega tulla ja kuidas vastane võiks neid mõjutada. Nii sadamaid kui laevateid.
Millised sadamad kõlbavad?

Kindlasti siis Muuga sadam süvisega 17,1m, Paldiski (põhjasadam võtab vastu laevu süvisega kuni 12m ja lõunasadam süvisega kuni 14m), Miiduranna (süvis 12,3m), Vanasadam (süvis 10,3m), Paljassaare (süvis 8,6m), Bekkeri (süvis 8,1m), Hundipea (süvis 8m), Lennusadam (süvis 8m) Vene-Balti sadam (süvis kuni 7,5m)
Usutavasti on võimelised ka siis (laevadele süvisega 5-7m) Pärnu, Virtsu, Meeruse ja Rohuküla? (Viimane kannatab veesõidukit suurima süvisega 4,7m).
Enamus on neist puntras Tallinna ümber, veidi eraldi on Paldiski ja eraldi on Rohuküla, Virtsu ning Pärnu sadamad.

Kui just Soomest midagi imekombel vedama ei hakata, siis Soome lahe sellisteks operatsioonideks välistaks.
Kõik laevateed mis ei tule Rootsist on, lisaks teoreetilisele vastase mereväe tegevusele, Kaliningradis paiknevate vägede otseses mõjutusalas.
Toetusüksuste põhikontingent on ja jääb Lääne-Euroopasse ehk peamiselt Poola ja Saksamaale (tuleks tuua mereteid kasutades mööda Läänemere nn "Balti merd").
Gdansk ja Gdynia on otseselt Kaliningradist mõjutatavad.

Kindlasti on lihtsam leida merel konvoid või üksikut transpordilaeva, kui mööda maismaad sibavaid kolonne. Kui palju laevu (vedavaid ja toetus/kaitse) üldse kuulub ühte kõige väiksemasse militaarsesse meretranspordi konvoisse? Või suurde konvoisse? Sellised operatsioonid ise ja nende planeerimine on ilmselgelt ülisuurte ressursivajadustega (inimesed, aeg, raha, materjalid, laevad ise, turvamine).

Maismaal üksikute konvoide jahtimise asemel on vastasel ilmselt kohe eesmärgiks üritada kogu ala ära võtta. Muidu lihtsalt ei jõua.
Merd on arvatavasti ka lihtsam kiiresti mineerida (nii õhust kui merelt), kui maismaal liikumist samade vahenditega takistada. Merel miiniväljadesse teede puhastamine on ilmselt ka aeganõudvam kui raudtee remont või teede parandus ja kiirmeetodil loodud miiniväljadest teede läbinärimine.
Milline üldse on nende miinijahtijate võimekus nt. 1 tunnis miine kahjutuks teha elik kui kirrelt need näriksid läbi teoreetiliselt vastase poolt paigaldatud miiniväljast (kuna pole spetsialist, siis siinkohal ei oska pakkuda välja ka selle võimaliku miinivälja suurust kahjuks).

Mere ja õhuoperatsioonid sõltuvad lisaks ka ilmastikuoludest ja aastaajast kõvasti rohkem, kui maismaaoperatsioonid.

Kui mina (tsiviillojus) oleks vastane (kordan, mul ei ole sõjalist haridust ja palun kohe ette andeks), siis ma arvan, et minu põhiliseks peavaluks oleks see, kuidas panna täielikult kinni liikumine mööda maismaad Poolast-Leetu ja sealt edasi Lätti ning Eestisse ja ainsaks lahenduseks seal see siblimine täielikult lõpetada, oleks selle koridori läbilõikamine. Merel saaks lõpetada selle siblimise IMHO veidi lihtsamini ja kiiremini (miiniväljad, allveelaevad, õhuväed, merevägi ja Kaliningradis paiknevad maaväed saavad mõjutada üksikuid konvoisid ja laevu lihtsamini, kui õhuvägi, maavägi ja diversandid üksikuid konvoisid ja liikumisi maismaal). Kui alustuseks õnnestub üks suurem laev merel põhja lasta, või on reaalne oht miinile/allveelaevale sattuda, siis see paneb teisi laevu sügavalt järele mõtlema kas kus millal ja kuidas edasi. Maismaal kraavi lastud ešelon ei peata nii resoluutselt aga edasisiblibimist maismaal. Mul on selline tunne. Kohvipaks ja Nastja kaardid.... :oops:

*************

Raudteedel tehtavate operatsioonide kohta leidsin sellise vana kirjutise.
https://books.google.ee/books?id=_v-tfr ... ns&f=false

ja siis veel need
https://books.google.ee/books?id=pRyIRR ... ns&f=false

https://books.google.ee/books?id=bMOH3B ... de&f=false

Uuemad
https://books.google.ee/books?id=djbCNA ... 0Q6AEILTAB
https://books.google.ee/books?id=Qfm-kQ ... 0Q6AEIMzAC


Tsiteeri:
There are two transportation modes of operation, surface and air, available to support military operations. The surface mode includes motor, water and rail.

There are three different types of surface modes of transportation; motor, waterway and rail. Each surface mode uses fundamentally different solutions in a separate environment. The highway mode uses ground transportation assets to travel across land. The waterway or sea mode of transport consists of assets such as ships, boats and barges which transport commodities over a body of water like a sea, ocean, lake, canal or river. The rail mode is a conveyance that moves cargo and passengers by way of a railway or railroad.

Motor transport is a ground support transportation function that includes moving and transferring units, personnel, equipment and supplies by vehicle. Army motor transportation units are the single largest provider of land surface movement within joint forces and include organic and contracted assets. Motor transport is also the most flexible mode of transportation. This mode can incorporate multi-stop schedules as well as making rerouting or diverting assets less difficult than other modes. Motor transportation provides essential distribution capabilities to sustain forces, prolong endurance, and extend operational reach. Motor transport is an integral aspect of the Army’s support and force sustainment.

Rail operations are limited to fixed routes that will traverse areas outside the non-contiguous operational environment protected by combat forces. Establishing rail in a theater is based on broad, initial planning that includes the assessment of a HN’s rail capabilities and infrastructure. The Army’s expeditionary railway center can provide this assessment and provide a feasibility study on the HN rail capability. The expeditionary railway center can also advise on the employment of those rail capabilities.
Once operations are established, there are several methods of operation, which can be used depending on the theater’s environment and circumstances. Rail, when available, is the most cost effective and expeditious means of moving large quantities of cargo. For additional information on rail and the expeditionary railway center, see paragraphs 4-12 and 4-13 and ATP 4-14, Expeditionary Railway Center Operations.


http://armypubs.army.mil/epubs/DR_pubs/ ... fm4_01.pdf


OK
Ma rohkem nüüd oma lollust siin ei demonstreeri.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 18:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3799
Jah, veokatega maismaatransporti usaldaksin antud juhul rohkem. Merega on ka see probleem, et me ei peaks muretsema ainult venelaste laevastiku pärast (mis ei ole nüüd teab mis suurepärane võrreldes NATOga), vaid ka õhuvägi on üsna konkreetne oht (ja see on neil üldiselt üsna tasemel). Maismaa transpordile on muidugi oluline tagada ka pioneeride toetus - demineerimine, tee puhastamine tõketest, tee parandamine, sildamine jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 19:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
Ma püüdsin siin arvutada mingeid aegu, mis kuluks teoreetiliselt punktist A punkti B liikumisel ühte või teistmoodi.
Õhutranspordi ja rongi jätan välja.

Gdanskist Tallinnani on mööda merd ca 740-800km oleneb valitud teekonnast.
Kui tavaline reisilaev läbib Tallinn-Helsinki ca 80km pikkuse vahe ütleme 2 tunniga, siis Gdanskist Tallinnasse jõuaks sama kiiresti liikuv laev/konvoi ca 18-19 tunniga (ilma peatuseid tegemata ja kiirust vähendamata). Ma ei tea kui kiiresti liiguvad tavaliselt mil.konvoid merel. Eks oleneb ka ilmast jälle.

Sama aeg (ca 18-19tundi) kuluks Varssavist Harjumaale (ca 900km, Tallinnani ca 970km) mööda maad sõites ~50km/h peatusteta. :scratch:

* See on ikkagi IMHO räige kaotus, kui puupüsti täis topitud suurematsorti transalaev põhja lastakse. Ja need on päästmatult kaotatud vahendid.

Loomulikult peab olema ja on vajalik, et oleks olemas kõik variandid, et neile kõikidele oleks mõeldud. Siis saab ühte teisega asendada mingil määral ja saab ka varustamist teostada hübriidselt kõikide meetodidetga. Ma püüan jätkuvalt siin aru saada ja enda jaoks ära argumenteerida, et miks ikkagi just miinitõrjevõimekus on see meie peamiselt arendatava mereväe võimekus. Ja kui palju sellest võiks reaalselt kasu olla sõja ajal. See võimekus oleks argument igal juhul, kui mereteed oleks meie varustamisel prioriteetsel esimesel kohal. Nii meie kui liitlaste vaatevinklist.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2018 19:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3527
Asukoht: Eesti
Tsiteeri:
Raskemad elemendid on kulutatud ja kulutatava papi korstnasse kirjutamine (murdepunktid, kus oleks olnud kõige valutum sellest võimekusest loobuda või võimekust piirata on korduvalt mööda lastud), KOHE võrdväärse või parema aseaine leidmine "vabaneva" raha kulutamiseks (mereväge säilitades peaks alustama mõne uue võimekuse loomist nullist, kusjuures kui lõpetada miinitõrjevõimekus hääbumisega, siis seda raha vabaneb alguses vähe, kui päevapealt, siis on miinitõrjevõimekusele veel päev enne otsust kulutatud raha maha visatud ja seda ka oma tegevusega tunnistatud), ning miinitõrjevõimekuse asemel mõne muu NATO-sse panustamise võimekuse leidmine (kui liitlased seda nõuavad/miinitõrjest loobumise tingimuseks seatakse panustamine võrdväärselt mõnes muus valdkonnas). Viimases küsimuses vbl on võimalus ka meie panustamine ümber mängida panustamiseks siinsamas meie regioonis, millele vihjas ka Martin Peeter oma eelmises kommentaaris.


Praegu käigus olevate aluste ressurss saab nii 2030ks aastaks otsa. 5-6 aasta pärast peavad algama arutelud, kuidas Mereväega edasi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Jaan, 2018 1:43 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4649
Fucs kirjutas:
Ma püüdsin siin arvutada mingeid aegu, mis kuluks teoreetiliselt punktist A punkti B liikumisel ühte või teistmoodi.
Õhutranspordi ja rongi jätan välja.


Õhutranspordi ilmselt ilmaasjata. See saab ka tulevikus suurt rolli mängima.

Aga vaadates näiteks tagasi 1944. a. kui transport mängis Eesti saatuses suurt rolli, siis Eesti evakueerimine toimus valdavalt meritsi. Maad mööda lahkusid väeosad (vahepeal oli tee ka kinni, mis lahti murti) tsiviilevakuatsioon toimus valdavalt meritsi.

Mis ei tähenda, et ma sooviks alustada arutelu järgmise tsiviilevakuatsiooni teemadel. Lihtsalt sõjalise planeerimise korral tuleb arvestada paljude võimalustega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Jaan, 2018 11:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26352
Mereväe tegelased promoveerivad Sõduris juba mõnda aega ideed, et Eesti merekaitseks on vajalik pealvee sõjalaevade ostmine.
Noh, misasi on "ühtne platvorm sensor- ja relvasüsteemidel" - ikka pealvee sõjalaev.
Pealvee sõjalaev on paraku ses merekaitse "toiduahelas" kõige kehvema tulu-kulu suhtega lüli.
Eriti arvestades tänaseid võimalusi, kus idanaaber suudab kindlaks määratud asukohaga laeva pihta sõidutada tiibrakette nt Mustalt merelt.

Kui rääkida reaalsetest sõjalaevadest, siis võimaluste lagi on tõenäoliselt raketikaater, nende miinuseks (suhteliselt suure tulejõu kohta) on enamasti kehvakene õhutõrjerelvastus, mis muudab nad õhust mõjutamisele eriti haavatavaks. Lisaks puudub Eestil taoline rannik nagu on Läänemere põhjakaldal (skääride labürint), Eesti mereala on suhteliselt hästi radariga vaadeldav ja lihtsalt ligipääsetav, seega meil Hamina-klassi redutamine kuskil graniitsaarte sopis hästi kõne alla ei tule. St seda laeva ei varja miski.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Jaan, 2018 11:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3799
Tsiteeri:
Mereväe tegelased promoveerivad Sõduris juba mõnda aega ideed, et Eesti merekaitseks on vajalik pealvee sõjalaevade ostmine.

Jah, ka minu arust nad pingutavad tõsiselt oma soovidega üle. Millalgi toodi siin välja mingi töö, kus oli välja selgitatud, et vaja oleks võimalikult multifunktsionaalseid korvette. No tule taevas appi.
Üks asi mis tuleks kindlalt lahendada on meie olukorrateadlikkuse tagamine. See on meie suurim auk. Ilma vajaliku pildita ei suuda me ka ohtudele reageerida. Selleks aga pole vaja korvette, vaid erinevatest vaatlussüsteemidest koosnevat tervikut. Kuniks see meil puudub, siis pole ka mingil sõjalaevastiku arendamisel erilist mõtet.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Jaan, 2018 14:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Seiresüsteemide osas oleks ma pessimistlik. Olles NATO liige, saame me ehk dessandist teada ka liitlaste abil, diversantide allveelaevaga Eestisse sokutamisel ei ole mõtet - need võivad tulla ka Schengeni viisaga (varustus kaubakonteineris).
Aga miiniveeskamisvõime ja miinid? Sobiks isegi miinitõrje kõrvale.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Jaan, 2018 14:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26352
Sõjaline, st piisavalt hukukindel mereseire eeldaks päris arvestatavat inimjõudu selle tarbeks, sest sõjaline radar ei tohiks olla nagu tänane merevalve tsviilradar, üks antenn posti otsas, väike aiake ehk ümber. Sellise seire likvideeritakse lihtsalt nt viienda kolonni poolt või kuluks selle valvamiseks selline ressurss, mida tuleks "rindelt" võtta. See tähendaks taolisi Giraffe-masti radarisüsteeme, mis muudavad asukohti, käivituvad kiiresti ja vahetavad asukohta kiiresti. Lisaks on kombineeritud ka passiivsete sensoritega nagu videokaamerad, termokaamerdad, radaridetektorid jne.

See, mis täna PPA-l on, on tsiviilne, rahuaja tingimustesse mõeldud. Selle rivist välja viimine pole kuigi keeruline. See paistab tegelikult välja hinnasildist, PPA radarisüsteemi hind (paarkümmend 2D ja 3D radarisüsteemi) on umbes võrreldav ühe sõjalise kaugmaaradariga (mida meil 3 tk on). Kindlasti on seda võimalik kasutada, kuid senimaani, kui vastane arvab, et me ei tohiks seda enam kasutada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Jaan, 2018 23:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
Lugu sellest, millisena kujutasid mereväelased lõppenud sajandivahetusel (1999.a) ette Eesti merekaitset aastal 2010.
UNUSTATUD VISIOON – EESTI MEREKAITSE ARENG AASTANI 2010
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... %80%93.pdf
lk 183-187 saab mõnevõrra aimu, miks ainult miinitõrje ja mitte midagi enamat.

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Jaan, 2018 0:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Lohetapja kirjutas:
lk 183-187 saab mõnevõrra aimu, miks ainult miinitõrje ja mitte midagi enamat.


Tänud.

Samas sellest kirjeldusest selgub ka. et see otsus oli väga selle aja nägu, mil ta tehtud: kui NATO valmistus tegelema teistsuguste probleemidega, vähendati kaitsekulusid, tõmmati koosseise kokku ja püüti ülima professionaalsuseni arendatud, aga väikesemahulisi võimeid üksteise vahel jagada. Ka poliitilises plaanis suutis suhteliselt mõistlik eliit olukorda liikmesriikides üsna kindlalt kontrollida ning sotsiaalmeediast kujunenud infomullides ekslev pööbel ei ohustanud oma valimisõigusega nende mõistlikke liite (NATO ja EL) :) . Mäletatavasti ütles NATO peasekretär 1999-2004, lord Robertson, veel 2008 peale Gruusia sõda otsesõnu, et ajateenistus on Eestile raha raiskamine. Julgeolekukeskkond on tugevalt muutunud, aga rahus elava väikeriigi struktuure ja võimeid, millesse on kõvasti investeeritud, pole nii kiiresti võimalik muuta.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Jaan, 2018 1:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9402
Asukoht: Metsas / Ämbris
Lohetapja kirjutas:
Lugu sellest, millisena kujutasid mereväelased lõppenud sajandivahetusel (1999.a) ette Eesti merekaitset aastal 2010.
UNUSTATUD VISIOON – EESTI MEREKAITSE ARENG AASTANI 2010


AITÄH!

Martin Peeter kirjutas:
Mäletatavasti ütles NATO peasekretär 1999-2004, lord Robertson, veel 2008 peale Gruusia sõda otsesõnu, et ajateenistus on Eestile raha raiskamine.


Mis näitab puust ette ja punasena, et oma asja tuleb ise ajada ja kui sul on kohapeal isikliku Venemaakogemusega (NLiidus elanud, asju seestpoolt lähedalt näinud ja kogenud), ning ajudega inimesed, siis ei ole vaja iga läikiva kikilipsuga tarka nägu teha oskava ajutise nähtuse, kes midagi kusagilt kuulnud või kaugelt näinud on, jutule kaasa noogutada. Me ei pea neile kaasa noogutama, kui meid alaarenenud pärismaalasteks peetakse, vaid näitama kes me tegelikult oleme.

Õnneks mida aeg edasi, seda vähem seda ammulisui "välisgurudele" otsa jõllitamist tänapäeval on.... aga unustada seda ei tohiks.

* Ma loen nüüd lingitud materjali edasi.
Olen alles poole peal.....

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1282 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ... 86  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt