Edasi läheb võrdlus juba keerulisemaks. Soomlastel on esmaseks reageerimiseks kolm valmisoleku brigaadi, mis on mehitatud ajateenijatega. Esimesed kuus kuud õpivad ajateenijad nagu tavaliselt, kuid peale seda asuvad nad järgnevaks kuueks kuuks nö valmisoleku õppesse, mille jooksul neist saabki siis see valmisoleku üksus. Meil vist päris analoogset asja pole. Põhimõtteliselt on reageerimiskiiruselt võrreldavad (või isegi veidi paremad) vist Scoutspataljon ja liitlaste EFP pataljon.
Järgmine aste on need nö operatiivüksused (muuseas, see on soomlaste enda liigitus, vastavalt 2012. aasta raportile). Soomlaste maaväel on see arv 61 000. Meie puhul on täpselt keeruline öelda, kuid ma ei usu, et õhu- ja merevägi üle paarituhande sõduri hõlmaks. Ehk siis meil peakski teoreetiliselt sõdureid olema veidi alla paarikümne tuhande. Ma ei oska öelda, kas sinna alla on mõeldud ka Kaitseliit (akf Palm või Herem võiks selgitada kui võimalik). Igatahes on soomlaste operatiivüksusteks kolm valmisolekubrigaadi, kaks jäägribrigaadi, kaks mehhaniseeritud lahingugruppi (kahe peale veidi rohkem kui brigaadi jagu sõdureid), kaks motoriseeritud lahingugruppi, üks helikopteri pataljon ja üks erivägede pataljon. Meil siis vastavalt kaks brigaadi (üks neist pooleldi valmis). Tegu on manööverüksustega, mille eesmärk ongi positsiooni vahetades muuta tasakaalu lahinguväljal.
Edasi tulevad regionaalsed üksused. Soomlastel on just see kõige suuremat kaalu andev osa. Jutt käib kusagil 170 000-st sõdurist, kelle eesmärk on osaleda kohalikes lahingutes, tagada sihtmärkide kaitse ja luure, korraldada üksuste mobiliseerimine, operatiivüksuste toetamine, valitsusega kontakti säilitamine ja selle toimimise toetamine. Nendes üksustes teenib mingi hulk vabatahtlikke lepingulisi reserviste, kes on kohustatud teatud toiminguteks kriisi ajal. Meil oleks mingil määral võrreldav ehk Kaitseliit, kuigi mitte täielikult. Ümmarguselt on seal liikmeid 15 000 ja põhimõtteliselt on ka neile antud territoriaalsed ülesanded. Just see ongi koht, kus tekivad suured käärid. KL on puhtalt vabatahtlik, samas kui soomlaste regionaalsetes üksustes on vabatahtlikke ainult mingi osa. Sellest lähtuvalt on Leo kriitika ka mingil määral ehk õige. KL ei ole eriti suur ega piisavalt hästi varustatud, et neid saaks võrrelda Soome regionaalüksustega. Aga see tulebki väga põhimõtteliselt erinevast lähenemisest. Algselt oleks justkui need kaitseringkonnad seda rolli mängima pidanud, kuid nagu siin juba arutatud on, siis tegelikult oli see selline 'ei liha, ei kala' lahendus. Nende toimimiseks sõjaajal ei oleks jätkunud varustust, moona ega ohvitsere. Selle poolest on riigikaitse reform igati õige olnud. Muidugi tähendab see seda, et me ei saa välja panna nii suuri numbreid kui võib-olla sooviksime, kuid jäänuks me endise korralduse juude, ei oleks me seda niikuinii suutnud.
Tehnika peaks jaotuma järgnevalt:
EDIT: Parandasin hilisel õhtutunnil tekkinud vead.nimetu kirjutas:Karjala brigaad on üks raskemini relvastatud üksusi, kuhu kuulub 3 kompaniid Leo2, 6 kompaniid CV90 ja üks pataljon 155mm haubitsatega. Pori brigaad on varustatud Patria soomukitega ning Kainuu brigaad on varustatud Nasu või Bv206-ga. Mehhaniseeritud lahingugrupid peaks kumbki sisaldama 29 Leo2, 48 BMP2 ja 18 2S1. Motoriseeritud lahingugrupid sõidavad peamiselt MT-LB peal (~100tk kumbalgi) ning tuletoetus on sarnaselt mehhaniseeritud lahingugrupile 2S1.
Praegu pole veel päris selge kuidas uued Leo2 jaotatakse. Võimalik, et osa vanemaid Leo2 ehitatakse ümber õhutõrje- ja pioneerimasinateks ning mingi hulk jääb varuosadeks. Ülejäänud jaotatakse kas territoriaalüksuste vahel ära või siis tugevdatakse nendega operatiivüksuste all olevaid valmidusbrigaade (osad lähevad Kainuu brigaadi väljaõppeks).
EDIT2:
Veidi täiendatult peaks tehnika jaotus vana struktuuri järgi olema järgnev:
*Karjala brigaad
-3 kompaniid Leo 2 tankidega (3x~14tk)
-6 kompaniid CV90 IFVdega (6x~14tk + muud juhtimis ja luuremasinad brigaadis)
-3 kompaniid 120mm MP (9tk kompanii kohta)
-1 pataljon 155mm K 98 suurtükkidega (18 tükki)
*Pori birgaad
-tõenäoliselt 1 pataljon Patria AMV soomukitega (vähemalt 44tk)
-tõenäoliselt 2 pataljoni Pasi XA-202 soomukitega (vähemalt 88tk)
-3 kompaniid 120mm MP (9tk kompanii kohta)
-1 pataljon 155mm K 98 suurtükkidega (18 tükki)
*Kainuu birgaad
-tõenäoliselt 3 pataljoni Nasu või Bv206 roomiksõidukitega
-3 kompaniid 120mm MP (9tk kompanii kohta)
-1 pataljon 155mm K 98 suurtükkidega (18 tükki)
*2x jäägribrigaadi (peaks tegelikult kuuluma regionaalsete üksuste alla)
-tõenäoliselt 3 või 4 pataljoni Pasidega (ilmselt 3x44tk brigaadi peale)
-tõenäoliselt 2 pataljoni 155mm K 83 suurtükkidega (ilmselt 2x24tk brigaadi peale)
*2x mehhaniseeritud lahingugruppi
-2 kompaniid Leo 2 tankidega (kokku 29tk lahingugrupi peale)
-2 kompaniid BMP-2 IFVdega (kokku 50tk lahingugrupi peale)
-1 kompanii 120mm MP (9tk) MT-LB vedajatega (kokku on MT-LBsid väidetavalt 94tk lahingugrupi peale)
-1 pataljon 122mm suurtükkidega (18tk 2S1 iseliikurit lahingugrupi peale)
*2x motoriseeritud lahingugruppi
-3 jäägrikompaniid MT-LB soomukitega (kokku 98tk lahingugrupi peale)
-1 kompanii 120mm MP (9tk)
-1 pataljon 122mm suurtükkidega (18tk 2S1 iseliikurit lahingugrupi peale)