Üksmiskindel - niisuure puussepanekuga hinna osas me pelgalt "ekspertiisi puudumisest" küll ei räägi(-millega üritatakse vabandada) - siin on minu arvates ilmne igasuguse staabianalüütilise võimekuse puudumine PPAs(-või selle hiidameti piirivalve osapooles).....
Ühtlasi suht ilmne ka, et see hädapätakalik "riigipiiri arendamise küse" on omaette teemat väärt siin PPA paneelis(-varasemad "piirvalve taastamise" teema all olevad sellealased postid võiks ka siia ümber tõsta) - sest seda jama jätkub veel oikuikauaks
Eesti idapiiri ehitus läheb maksma kavandatust 2,5 korda rohkem
02. veebruar 2018, Urmas Jaagant
Piiril on töid tehtud mitu aastat ja rajatud isegi katselõigud, ent meeletult suurem maksumus tuli eile nagu välk selgest taevast.
Ministrid kinnitavad, et idapiiri ehitamist jätkatakse planeeritud ulatuses. Ilmselt tuleb projekti ajakava meeletu kallinemise tõttu muuta.
2015. aastast alates on eri valitsuste ministrid rääkinud, kuidas Eesti – kellel Venemaaga kokkulepitud piiri ei olegi, on ainult kontrolljoon – saab endale Euroopa kõige paremini valvatud piirilõigu. Liivaribad, traataiad, moodsad valveseadmed, kaamerad, droonid. Seni on elatud teadmisega, et selleks kulub umbes 80 miljonit eurot, kuid summa võib mingil määral mõistagi ka suureneda.
Eile tabas valitsust šokeeriv üllatus: piir läheb koguni kaks ja pool korda kallimaks. EL-i vingeim piirijupp maksab ligi 200 miljonit eurot.
Siseminister Andes Anvelt teatas kohe politsei- ja piirivalveametis (PPA) korraldatavast siseauditist, mis peaks selgitama nii suure möödapaneku põhjused. Samuti vajutas ta pausi PPA peadirektori Elmar Vaheri järgmiseks viieks aastaks samale ametikohale taaskinnitamisele.
„Audit peab kontrollima, kas idapiiri väljaehitamise planeerimisel tehti vigu, kas kalkulatsioonide puhul toetuti objektiivsetele andmetele ja miks on hinnavahe nii suur,” ütles Anvelt.
Ebameeldiv üllatus
Projekteerijate kalkulatsiooni sai siseminister kätte eile hommikul. „Eks see oli ka mulle üllatus, kui sain kalkulatsiooni ja toimus nõupidamine, kus seda mulle tutvustati,” lisas Anvelt. Kui suur ja ebameeldiv see üllatus oli, võib välja lugeda just siseauditi alustamisest ja politseijuhi pea pakule sättimisest.
Pressiteates loetles Vaher maksumuse suurenemise põhjused ja esitas need ka nõupidamisel. „Eesti riigipiir oli võsas, riigil puudus piiri ääres maaomand, ligipääsuteed, patrullteed ja elekter,” selgitas ta. „Eelkõige muudavad piiriehituse esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks ehituseks väga rasked loodustingimused, soised alad, Natura 2000 ala tingimused, kõrge pinnavesi ja selle ärajuhtimise vajadus. Samuti lähevad arvatust kallimaks piiri valvamise tehnoloogilised lahendused.” Eesti Päevalehele väideti, et näiteks kui seni oli arvestatud, et piirile ligipääsuteid tuleb ehitada alla 20, siis nüüd on nende hulgaks hinnatud 60.
Anvelt vajutas pausi PPA peadirektori Elmar Vaheri järgmiseks viieks aastaks samale ametikohale taaskinnitamisele.
Piiriehituse maksumuse nii palju suurenemise puhul tuleb märkida, et piiril on tööd käinud mitu aastat. Enamik raadamistöid on lõpetatud ja püsti on pandud kaks katselõiku, mis peaksid andma pildi, kuidas on võimalik keerulistes oludes piiririba valmis ehitada. Ometi ei osanud keegi sellist maksumust oodata.
Andres Anvelt lisas Eesti Päevalehele, et idapiiril valitsevaid olusid ei olnud keegi varem põhjalikult uurinud. „Politseile toona, 2015. aastal antud ülesanne pooleteise kuu jooksul kalkulatsioon teha tundub mulle väga ebarealistlik,” tõdes Anvelt nüüd. Selle ülesande andis toonane siseminister Hanno Pevkur. „Poolteist kuud anti selleks, mida nüüd spetsialistid on teinud üle aasta.”
Ehitus läheb edasi
Peaminister Jüri Ratas kinnitas – nagu ka siseminister Anvelt –, et maksumuse suurenemisest hoolimata jätkatakse piiri ehitamist kindlasti. „Piiriehitus peatuda ei saa. Ma ei soovi, et korduks olukord, kus peab juhtuma midagi drastilist, et hakkaksime piiri üldse ehitama,” viitas Ratas kaitsepolitseinik Eston Kohveri piirilt röövimisele, pärast mida juba varem kavas olnud idapiiri väljaehitamine hoo sisse sai. „Meil on vaja seda piiri ja me teeme selle valmis. Tuleb valitsuses kokku leppida, mis on täpne ajagraafik ja milline eelarvestrateegia otsused selle osas.”
Moodsat piiri on lubatud, aga kust leida selle jaoks nüüd 2,5 korda rohkem raha? „Eks seda ajakava tuleb arutada, ajaline ja rahaline pool tuleb panna vastavusse,” tõdes Ratas.
118 miljonit eurot ei ole idapiiri ehituse jätkamiseks mõistagi vaja nüüd ja otsekohe. Kokku on lepitud 79 miljonit eurot ja selle ulatuses töid jätkatakse. PPA ülesanne on nüüd pakkuda lahendusi, kuidas saaks sealt edasi liikuda. Kõige loogilisem lahendus saab olla see, kui mingid tööd lükatakse tulevikku ja piiri täies mahus valmimine lükkub mõne aasta võrra edasi.
Mäletatavasti pidi idapiir valitsuse esialgse, 2015. aasta tegevuskava järgi valmima juba tänavu. Praegu ei räägi enam keegi selle projekti valmimise puhul 2019. aastast, nüüd on eesmärgiks seatud 2021. aasta. Aga see oli enne uue maksumuse selgumist.
Kõige loogilisem lahendus saab olla see, kui mingid tööd lükatakse tulevikku ja piiri täies mahus valmimine lükkub edasi.
Teine võimalus on võtta planeeritut vähemaks. Seda lahendust pooldab ka endine siseminister Hanno Pevkur, kes ütles kommentaariks, et idapiiri maksumuse mitmekordne suurenemine on ebameeldiv üllatus. „Samas paistab, et uus hinnang on pigem unistuste soovide kirjeldus,” leidis ta. „Piltlikult öeldes tuleb kaine talupojamõistus appi võtta ja toreduslikud soovid projektist maha tõmmata.”
Ent ilmselt see variant kõne alla ei tule, sest siseministeeriumi pressiteates kirjutas Andres Anvelt: „Eesti saab endale parima idapiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, ning selles järeleandmisi ei tehta.”
PPA juhile poliitikud näpuga näidata ei saa
Jaanus Karilaid, riigikogu õiguskomisjoni esimees
Elmar Vaherile näpuga näidata pole poliitikutel moraalselt võimalik. Oleks äärmine silmakirjalikkus hakata nüüd süüdistama ühte ametnikku. Reformierakonna valitsuse lähteülesanne oli tehtud selliselt, et 30 päevaga ei saanudki [piiri maksumuse] täpset summat fikseerida. Projekt pidigi andma kalkulatsioonile adekvaatse aluse. Ootame auditi ära, aga suhtun Elmar Vaheri tehtud töösse respektiga. Praegu on vastutus poliitikute kapsaaias.