www.militaar.net

Eesti idapiiri ehitus läheb maksma kavandatust 2,5 korda rohkem
02. veebruar 2018, Urmas Jaagant

Piiril on töid tehtud mitu aastat ja rajatud isegi katselõigud, ent meeletult suurem maksumus tuli eile nagu välk selgest taevast.

Ministrid kinnitavad, et idapiiri ehitamist jätkatakse planeeritud ulatuses. Ilmselt tuleb projekti ajakava meeletu kallinemise tõttu muuta.
2015. aastast alates on eri valitsuste ministrid rääkinud, kuidas Eesti – kellel Venemaaga kokkulepitud piiri ei olegi, on ainult kontrolljoon – saab endale Euroopa kõige paremini valvatud piirilõigu. Liivaribad, traataiad, moodsad valveseadmed, kaamerad, droonid. Seni on elatud teadmisega, et selleks kulub umbes 80 miljonit eurot, kuid summa võib mingil määral mõistagi ka suureneda.
Eile tabas valitsust šokeeriv üllatus: piir läheb koguni kaks ja pool korda kallimaks. EL-i vingeim piirijupp maksab ligi 200 miljonit eurot.
Siseminister Andes Anvelt teatas kohe politsei- ja piirivalveametis (PPA) korraldatavast siseauditist, mis peaks selgitama nii suure möödapaneku põhjused. Samuti vajutas ta pausi PPA peadirektori Elmar Vaheri järgmiseks viieks aastaks samale ametikohale taaskinnitamisele.
„Audit peab kontrollima, kas idapiiri väljaehitamise planeerimisel tehti vigu, kas kalkulatsioonide puhul toetuti objektiivsetele andmetele ja miks on hinnavahe nii suur,” ütles Anvelt.

Ebameeldiv üllatus
Projekteerijate kalkulatsiooni sai siseminister kätte eile hommikul. „Eks see oli ka mulle üllatus, kui sain kalkulatsiooni ja toimus nõupidamine, kus seda mulle tutvustati,” lisas Anvelt. Kui suur ja ebameeldiv see üllatus oli, võib välja lugeda just siseauditi alustamisest ja politseijuhi pea pakule sättimisest.

Pressiteates loetles Vaher maksumuse suurenemise põhjused ja esitas need ka nõupidamisel. „Eesti riigipiir oli võsas, riigil puudus piiri ääres maaomand, ligipääsuteed, patrullteed ja elekter,” selgitas ta. „Eelkõige muudavad piiriehituse esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks ehituseks väga rasked loodustingimused, soised alad, Natura 2000 ala tingimused, kõrge pinnavesi ja selle ärajuhtimise vajadus. Samuti lähevad arvatust kallimaks piiri valvamise tehnoloogilised lahendused.” Eesti Päevalehele väideti, et näiteks kui seni oli arvestatud, et piirile ligipääsuteid tuleb ehitada alla 20, siis nüüd on nende hulgaks hinnatud 60.
Anvelt vajutas pausi PPA peadirektori Elmar Vaheri järgmiseks viieks aastaks samale ametikohale taaskinnitamisele.
Piiriehituse maksumuse nii palju suurenemise puhul tuleb märkida, et piiril on tööd käinud mitu aastat. Enamik raadamistöid on lõpetatud ja püsti on pandud kaks katselõiku, mis peaksid andma pildi, kuidas on võimalik keerulistes oludes piiririba valmis ehitada. Ometi ei osanud keegi sellist maksumust oodata.
Andres Anvelt lisas Eesti Päevalehele, et idapiiril valitsevaid olusid ei olnud keegi varem põhjalikult uurinud. „Politseile toona, 2015. aastal antud ülesanne pooleteise kuu jooksul kalkulatsioon teha tundub mulle väga ebarealistlik,” tõdes Anvelt nüüd. Selle ülesande andis toonane siseminister Hanno Pevkur. „Poolteist kuud anti selleks, mida nüüd spetsialistid on teinud üle aasta.”

Ehitus läheb edasi
Peaminister Jüri Ratas kinnitas – nagu ka siseminister Anvelt –, et maksumuse suurenemisest hoolimata jätkatakse piiri ehitamist kindlasti. „Piiriehitus peatuda ei saa. Ma ei soovi, et korduks olukord, kus peab juhtuma midagi drastilist, et hakkaksime piiri üldse ehitama,” viitas Ratas kaitsepolitseinik Eston Kohveri piirilt röövimisele, pärast mida juba varem kavas olnud idapiiri väljaehitamine hoo sisse sai. „Meil on vaja seda piiri ja me teeme selle valmis. Tuleb valitsuses kokku leppida, mis on täpne ajagraafik ja milline eelarvestrateegia otsused selle osas.”
Moodsat piiri on lubatud, aga kust leida selle jaoks nüüd 2,5 korda rohkem raha? „Eks seda ajakava tuleb arutada, ajaline ja rahaline pool tuleb panna vastavusse,” tõdes Ratas.

118 miljonit eurot ei ole idapiiri ehituse jätkamiseks mõistagi vaja nüüd ja otsekohe. Kokku on lepitud 79 miljonit eurot ja selle ulatuses töid jätkatakse. PPA ülesanne on nüüd pakkuda lahendusi, kuidas saaks sealt edasi liikuda. Kõige loogilisem lahendus saab olla see, kui mingid tööd lükatakse tulevikku ja piiri täies mahus valmimine lükkub mõne aasta võrra edasi.
Mäletatavasti pidi idapiir valitsuse esialgse, 2015. aasta tegevuskava järgi valmima juba tänavu. Praegu ei räägi enam keegi selle projekti valmimise puhul 2019. aastast, nüüd on eesmärgiks seatud 2021. aasta. Aga see oli enne uue maksumuse selgumist.
Kõige loogilisem lahendus saab olla see, kui mingid tööd lükatakse tulevikku ja piiri täies mahus valmimine lükkub edasi.
Teine võimalus on võtta planeeritut vähemaks. Seda lahendust pooldab ka endine siseminister Hanno Pevkur, kes ütles kommentaariks, et idapiiri maksumuse mitmekordne suurenemine on ebameeldiv üllatus. „Samas paistab, et uus hinnang on pigem unistuste soovide kirjeldus,” leidis ta. „Piltlikult öeldes tuleb kaine talupojamõistus appi võtta ja toreduslikud soovid projektist maha tõmmata.”
Ent ilmselt see variant kõne alla ei tule, sest siseministeeriumi pressiteates kirjutas Andres Anvelt: „Eesti saab endale parima idapiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, ning selles järeleandmisi ei tehta.”


PPA juhile poliitikud näpuga näidata ei saa
Jaanus Karilaid, riigikogu õiguskomisjoni esimees

Elmar Vaherile näpuga näidata pole poliitikutel moraalselt võimalik. Oleks äärmine silmakirjalikkus hakata nüüd süüdistama ühte ametnikku. Reformierakonna valitsuse lähteülesanne oli tehtud selliselt, et 30 päevaga ei saanudki [piiri maksumuse] täpset summat fikseerida. Projekt pidigi andma kalkulatsioonile adekvaatse aluse. Ootame auditi ära, aga suhtun Elmar Vaheri tehtud töösse respektiga. Praegu on vastutus poliitikute kapsaaias.

Eesti ja Venemaa kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamiseks ei piisa kümne meetri laiusest maaribast ja seetõttu tuleb riigil uuesti alustada läbirääkimisi maaomanikega maa juurdeküsimiseks.

Riigipiiriseadus, kus sätestatakse piiririba laiuseks kuni kümme meetrit, on aastast 1994, mil nähti seda, et piiriribale peab mahtuma mahamärgitud piir ja patrullrada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Keegi ei osanud 1994. aastal mõelda selle peale, et me 21. sajandil ehk aastal 2018 oleme nii tehnoloogilised nagu täna. Nüüd projekteerimine näitas meile väga selgelt kätte, et nii efektiivseks ehitamiseks kui ka kvaliteedi saavutamiseks meil sellest ei piisa, et me saame ainult kümnel meetril liikuda," selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

"Ega väga palju üle 40 meetri seda piiririba ikkagi ehitada ei tule. Kui laias laastus öelda, siis 20 meetrit võiks olla see, kuhu mahuks ära piirimärgistamine, patrulltööd, vajalikud aiad ja siis oleks vaja veel ohutustooni. Võtame lihtsa näite - et ei kukuks metsast puud aia peale, ei kukuks valvetehnika peale," rääkis siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.

Tõdemus, et tegelikkuses on vaja piiririba väljaehitamiseks märksa rohkem maad, kui maaomanikelt esialgu küsitud, ei rõõmusta ka seaduseloojaid endid, sest see tähendab taas keeruliste läbirääkimiste algust maaomanikega.

Kokku on neid maaomanikke, kelle maad jäävad piiririba alla, 110. Nende seas on kaks maaomanikku, kes pole siiani nõus maad riigile eraldama, kuid on ka neid, kes ütlevad, et eelnev koostöö oli väga hea ning on tehinguga igati rahul. Samas on ka neid, kes nii rahul pole.

"Päris pettunud pole, aga ega ta kõige parem tehing ei olnud. Võitjaks jäi ikka riik," märkis maaomanik Kuldar Laanelind.

"Noo, mis on vaja, see on vaja, selle vastu ei ole meil kellelgi midagi. Mina ei saanud mitte midagi, ma sain ainult hirmsat moodi vihastada," rääkis maaomanik Andrus Karing, kellelt võeti kokku üle 0,6 hektari metsamaad.

Sellesse, et riik võib maad veel juurde küsida, mehed hästi ei suhtu.

"Piiri turvamiseks väga võimalik, et see võib juhtuda, aga seda protsessi küll ei tahaks enam uuesti ette võtta," sõnas Laanelind.

"Kui laiaks nad selle piiri tahavad ajada üldse? Tallinnani välja või?" küsis Karing.

Kelle käest ja kui palju täpselt maad juurde vajatakse, ei ole veel teada. Praegu on seaduseelnõu läbinud esimese lugemise, tehtud on kõik muudatusettepanekut ning seadus ootab teist lugemist.

Janek Mägi tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et maa juurdeostmisega võib inimestele sekeldusi juurde tekkida. Samas kinnitas ta, et enamik inimesi on riigile vastu tulnud ning mõistavad olukorda.

"11 katastriüksuse osas on juba eelläbirääkimisi alustatud ja on tellitud ka mõõdistamine ja hindamine, aga lähiajal hakkavad läbirääkimised," sõnas ta.

Mägi selgitas, et praegu on kogu piiriprojekti peale planeeritud kokku üle 70 miljoni euro. Seda, kui palju maa juurdeostmine piiririba ehitust kallimaks muudab, ei osanud Mägi täpselt öelda.

"Kui mõtleme maa juurdeostmist, siis praegu seda pannakse alles loodusesse ja meie hinnangul 130 kilomeetri peale tuleb võib-olla juurde osta umbes 100 kuni 200 hektarit, mida ei ole väga palju. Maa hindamist ei ole veel läbi viidud. Tänaseks oleme maid võõrandanud suurusjärgus 300 000 euro eest," rääkis ta.

Mägi kinnitas, et kõik seni idapiirile paika pandud piiripostid jäävad oma kohale. Samuti ei ole vaja tema sõnul igalt poolt hakata metsa raadama.

The 348-kilometer-long fence was completed less than in a month and Hungary closed its border with Croatia on October 17, 2015,

Lihtsalt huvist- tea, kaua vabariigi algaastatel idapiiri väljaehitamine aega võttis.

Pärast rahulepingu sõlmimist alustas 26.02.1920 tööd Eesti-Vene sega-piirikomisjon. Alustati riigipiiri mõõdistamist ja mahamärkimist. Eesti pool ehitas 1920-1922 aasta tööde aruannete kohaselt 11 signaalidega triangulatsioonipunkti. Kokkuvõtvas aruandes märgitakse:

[ERA.957.11.291]

Ukrainlased on oma riigipiiri ehitamisel teinud hinnangulise maksumuse võrdluse, palju maksab nende ehitus ja palju teistel. Eesti puhul siis tegu mitte riigipiiri väljaehituse vaid ajutise kontrolljoone tähistamine riigipiirina.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =3&theater


_________________

JUHTKIRI | Eesti riik ei tundnud oma piiri
02. veebruar 2018

Matemaatikaülesanne: kui esialgse kalkulatsiooni põhjal pidi idapiiri ehitus maksma 79 miljonit eurot, aga uue arvestuse järgi kulub 118 miljonit eurot rohkem, siis kui palju läheb ehitus maksma? Muidugi, õige vastus on 197 miljonit eurot ehk 2,5 korda algsest hinnangust enam.
Tunnustame siseministeeriumi kommunikatsioonistrateege, kes möödapaneku mastaapi oma pressiteates kavalalt peita püüdsid, tuues ära üksnes kaks esimest arvu, 79 ja 118. Valearvestus on nii suur ja ootamatu, et esimese hooga kisub pahandamise asemel hoopis anekdooti nuputama: „Eestlane ja venelane arvutasid piiri hinda...”

Idapiiri väljaehitamise säras on ennast soojendanud mitmed ministrid. Alustas sellega Taavi Rõivase valitsuse siseminister Hanno Pevkur. Portaal poliitika.guru iseloomustas Pevkurit toona kui ettevaatlikku ministrit, kes lähtub põhimõttest, et iga teema eest vastutab konkreetne ametnik ja minister probleemidesse ei sekku. Ent piiriehitus tundus talle nii kindla teemana, et ta eksponeeris ennast meelsasti uute piiripostide taustal. Mullu kevadel käis piiriehitust piilumas ja ennast piiripostide kõrval näitamas ka praegune peaminister Jüri Ratas – teadmises, et ehitusse tuleb investeerida kokku u 79 miljonit eurot.
Tegemist on ilmeka näitega tsentraliseerimise ohtudest – Tallinnast kaugemate alade kohta käiv teave ei jõua riigijuhtide ja -ametnikeni, otsused põhinevad väärkujutlustel.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor rõhutab õigusega, et seni teada olnud summa põhines hinnangul, aga uus ja suurem juba konkreetsel ehitusprojektil. Mõningane lahknevus, näiteks 20–30%, oleks seetõttu täiesti mõistetav, aga 2,5-kordne? Kas piirivalvurid siis varem ei teadnud, et idapiiril on „väga rasked loodustingimused, soised alad, Natura 2000 ala tingimused, kõrge pinnavesi ja selle ärajuhtimise vajadus”? Kui palju esialgse hinnangu koostajad piiriäärsete alade olusid tundvate inimestega nõu pidasid? Aega oli küll vähe, aga kasvõi põgusalt oleks pidanud ennast kurssi viima aladega väljaspool 3,5 km katselõiku, millest lähtus algne hinnang.
Möödapaneku tulemus on see, et piiriehitus venib paar-kolm aastat pikemaks, tuleb ehitada tagasihoidlikum piir või peab valitsus eelarveprioriteete korrigeerima. Laiemas plaanis on tegemist ilmeka näitega tsentraliseerimise ohtudest – Tallinnast ja Toompeast kaugemate alade kohta käiv teave ei jõua riigijuhtide ja -ametnikeni, otsused põhinevad väärkujutlustel

Matemaatikaülesanne: kui esialgse kalkulatsiooni põhjal pidi idapiiri ehitus maksma 79 miljonit eurot, aga uue arvestuse järgi kulub 118 miljonit eurot rohkem, siis kui palju läheb ehitus maksma? Muidugi, õige vastus on 197 miljonit eurot ehk 2,5 korda algsest hinnangust enam.