Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[oleeg]

Siit küsimus, et kas armee, kes on oma manööverivõimelt ja tulejõult sarnane WWII jalaväeüksustega, saab siin jälgida mingeid moodsaid kaanoneid või peabki lähtuma rusikareeglitest, mis leidsid kinnitamist WWII praktikas?

Ei läinudki kaua - esimene jäi konksu otsa...

Et mitte laskuda paljusõnalisse selgitusse ja asjatusse väitlusse paluks küsimus ümbersõnastada.
Sõnastamisel soovitan lugeda minu eelmise postituse punkti c) ja püüda süüvida esitatud mõttekäiku.
Lisaküsimusena sooviks teada, millised on need silmas peetud rusikareeglid "mis leidsid kinnitamist WWII praktikas"?

terv
o

[2korda2]

/offtopic

Paraku: staatilisel massil puudub energia, inerts samuti.

Nonsense. Sõjanduses on füüsikal päris oluline roll. Ka kõrgemal tasemel utreerides võiks vähemalt füüsika põhialuseid teada ja tunda.
offtopic/

[oleeg]

/offtopic

Paraku: staatilisel massil puudub energia, inerts samuti.

Nonsense. Sõjanduses on füüsikal päris oluline roll. Ka kõrgemal tasemel utreerides võiks vähemalt füüsika põhialuseid teada ja tunda.
offtopic/

Ehk siis seisev / mobiliseerimata armee omab löögijõu inertsi? Huvitav, äärmiselt huvitav. Eks ma püüan ennast ka täiendada...
Soovitan kasutatud interneeduse artikkel uuesti ülevaadata ja pöörata tähelepanu väljendile "inertsi mõõt".

terv
o

[Kriku]

Ilmselgelt on tegu füüsikatermini metafoorse impordiga teise teadusharusse, kus see tähendab mõnevõrra muud asja. Pole vaja juuksekarvu lõhestada.

Samu termineid kasutades arutleti juba 19. sajandil - kasvõi Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" III osa sobib näiteks.

[oleeg]

Ilmselgelt on tegu füüsikatermini metafoorse impordiga teise teadusharusse, kus see tähendab mõnevõrra muud asja. Pole vaja juuksekarvu lõhestada.

Samu termineid kasutades arutleti juba 19. sajandil - kasvõi Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" III osa sobib näiteks.

Tegemist on sõjateaduse ühe osaga, mida õpetatakse sõjatehnoloogia õppeaines. Üsnagi teemat otseselt mõjutav osa, või kuidagi nii.

terv
o

[mart2]

/offtopic

Paraku: staatilisel massil puudub energia, inerts samuti.

Nonsense. Sõjanduses on füüsikal päris oluline roll. Ka kõrgemal tasemel utreerides võiks vähemalt füüsika põhialuseid teada ja tunda.
offtopic/

Asjast parema ülevaate saamiseks soovitan lugeda -
Fighting by Minutes: Time and the art of war
Robert R. Leonhard
Kel kiire, saab lühikese ülevaate - https://www.cove.org.au/wp-content/uplo ... bert-R.pdf

Sai loetud 10 aastat tagasi - autori mõjuv edasiarendus "Manööversõjale" .

[Kriku]

Leo Kunnas: Pentagon tegi U-pöörde ära. Miks meie ei tee?

Kes jagaks?

[nmsi]

Leo Kunnas: Pentagon tegi U-pöörde ära. Miks meie ei tee?
reservkolonelleitnant ja kirjanik


Viimasel ajal on avalikkusel olnud võimalus kuulata kahte väga erinevat esitlust.

19. jaanuaril esitles kindral Jim Mattis Ameerika Ühendriikide uut kaitsestrateegiat. Kaitsevaldkonda on ees ootamas suurimad muutused pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Rahvusvaheline terrorism ja islamiäärmuslus ei ole enam peamine oht.

See tuleb mujalt. Hiina ja Venemaa - strateegilised konkurendid või revisionistlikud jõud, nagu dokumendis väljendatakse - on esitanud USA globaalsele ülevõimule väljakutse. Nad soovivad kehtivat maailmakorda lagundada ja oma autoritaarse mudeli järgi ümber kujundada. Nad on kahtluse alla seadmas USA sõjalist juhtrolli nii maal, merel, õhus, kosmoses kui ka küberruumis.

USA kaitseministeerium võtab selle väljakutse vastu. Hiina ja Venemaa on nüüdsest peale põhimõttelised prioriteedid. Sõjalise ülekaalu säilitamiseks läheb vaja ning eraldatakse suuri ja pikaajalisi investeeringuid. „Strateegilise atroopia" aeg Ameerika Ühendriikide kaitseplaneerimises on möödas. Sõnum on selge: pingutada tuleb nii ameeriklastel endil kui ka liitlastel.

Sõda peab olema võidetav

Parim viis sõja ärahoidmiseks on valmisolek seda võita - see lause võtab meie suurima liitlase uue kaitsestrateegia lühidalt kokku.

13. veebruaril võisime kuulata ka teist esitlust, kus kaitseminister Jüri Luik, kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tutvustasid uut nelja-aastast sõjalise riigikaitse arengukava.

Sõnum oli üks ja selge: mingeid muutusi ei tule. Me jätkame valmistumist eelmise kümnendi julgeolekuolukorraks.

Venemaa on siinsamas külje all. On meil mingi teistsugune ohuhinnang? Alternatiivne kaitsepoliitika? Miks väga põhimõtteline muudatus, sisuliselt U-pööre, mida meie peamine liitlane on oma kaitsepoliitikas teinud, meid ei puuduta?

[kuido20]

Leo Kunnas: Pentagon tegi U-pöörde ära. Miks meie ei tee?
reservkolonelleitnant ja kirjanik

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on EKV suurus ja struktuur lõime tulem selline, et kui sult numbreid ei ole tulnud, siis neid ei saagi olema.

[manchmal]

Leo Kunnas: Pentagon tegi U-pöörde ära. Miks meie ei tee?
reservkolonelleitnant ja kirjanik

Midagi ei saanud aru. Kas Eesti on teinud vahepeal kannapöörde idanaabri suunaliselt ohult kuhugi, et nüüd tagasi pöörata?

[Martin Peeter]

Samas ei saa öelda, et Kunnas jama ajaks.
USA tõstab oluliselt kaitsekulusid, mis olid ka enne suhteliselt suuremad, kui meil ja näeme isegi, kuidas ta on valmis isegi jõuga Venemaale vastu astuma. Kas see pole U-pööre võrreldes Obama-ajaga?
Jah, meie kaitsekulude tase oli Euroopa-liitlastega võrreldes juba enne Ukraina sõjaga kaasnenud olukorra halvenemist suhteliselt kõrge, aga ikkagi väiksem kui USA-l. Olukorra täiendav pingestumine Eesti kaitsekulude osakaalu nüüd oluliselt tõesti tõstnud ei ole. Ja eks me ole siin mitmetes teemades jõudnud ikka ka selleni, et rahapuuduse tõttu ei saa mitmeid asju teha.
Aga see on poliitiline vaidlus, kus poliitik Kunnas vaielgu teiste poliitikutega. Antud küsimuses olen ma Kunnasega ühte meelt, et kaitsekulusid saab ja peab tõstma.

[Kriku]

Jah, meie kaitsekulude tase oli Euroopa-liitlastega võrreldes juba enne Ukraina sõjaga kaasnenud olukorra halvenemist suhteliselt kõrge, aga ikkagi väiksem kui USA-l.

Sel võrdlusel pole suurt mõtet, sest föderaaleelarves pole suurt osa avalikke kulutusi.

[erick]

Tundub nagu imelik teemapüstitus Kunnaselt, olles temaga isiklikult rääkinud ma tean et ta on mõistlik mees, aga see lõhnab veits otsitud furoori järele. Minu teada on EKV terve oma eksistentsi vältel keskendunud Venemaalt tuleneva ohu tõrjumisse, välismissioonide võimekus on lihtsalt kogemuste omandamiseks, liitlastega koos töötamise harjutamiseks ja nende hea tahte kasvatamiseks Eesti osas.

Pigem on USA see, kes alles 2018 sai aru, kust tõeline oht tuleb - sõnum, mida Eesti ja teised Balti riigid on rääkinud juba alates Putini võimuletuleku aastast (2000) kõigile, kes kuulata viitsisid.

[Martin Peeter]

Jah, meie kaitsekulude tase oli Euroopa-liitlastega võrreldes juba enne Ukraina sõjaga kaasnenud olukorra halvenemist suhteliselt kõrge, aga ikkagi väiksem kui USA-l.

Sel võrdlusel pole suurt mõtet, sest föderaaleelarves pole suurt osa avalikke kulutusi.

Ma mõtlen võrreldes GDP-ga- föderaaleelarve osakaal avalikes eelarvetes pole praegusel juhul oluline.

Eesti 2015 - 2,09 %
USA - 3,58%

Ka praegu kukub välja, et ameeriklased suurendavad oma defitsiiti ja kaitsevad meid, olukorras, kus meie eelarve on väga väikseses defitsiidis ja kaitsekulude osakaal madalam. Arvud on kiuslikud...

[Kriku]

Minu teada on EKV terve oma eksistentsi vältel keskendunud Venemaalt tuleneva ohu tõrjumisse, välismissioonide võimekus on lihtsalt kogemuste omandamiseks, liitlastega koos töötamise harjutamiseks ja nende hea tahte kasvatamiseks Eesti osas.

Tema arusaama järgi on vähemalt Terrase KVJ-ajal arendatud ekspeditsiooniarmeed.

Ma mõtlen võrreldes GDP-ga- föderaaleelarve osakaal avalikes eelarvetes pole praegusel juhul oluline.

Seda küll jah, vabandust!