Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Meil on paljud probleemid saanud alguse justnimelt asjade isevoolu teed laskmisest. Küll inimesed valivad, küll turg reguleerib. Probleemid on juba täna.
Üks näide on näiteks meditsiiniõpe, kuhu minnaksegi täiesti teadliku plaaniga saada siit maksumaksja raha eest kallis haridus ja purjetada Soome tööle.
Millega seletada meditsiinikoolides tohutuid konkursse õe, hooldaja ja sanitari erialale? Muudes koolides sotsiaaltöö erialale?
Soome kõrge(ma)te palkadega. Oleme liiga vaesed, et endale taolist priiskamist lubada.

Ma ei arva, et igal pool peaks keelama ja pooma, aga kui asjad jooksevad ikka 15 aastat juba valedel rööbastel, tuleks omada selgroogu midagi ette võtta.

[toomas tyrk]

Hm, huvitav kuidas humanitaaraladel õppekohtade vähendamine suurendab ehitusinseneride väljalaset? Kas omal ei teki vahel tunnet, et loogika nagu ei klapi?

Mis puutub naiste suurt osakaalu humanitaaraladel - ole hea ja vaata näiteks Soome statistikat. Humanitaar- ja pedagoogilistel aladel oli 75% õppijatest naissoost. Meditsiinierialadel 67%. Summa-sumarum - naisi oli kõrgkoolides vähe alla 60%. (2015. a. statistikat vaatasin.)

Ühtede inimeste hariduse piiramine ei tõsta teiste haridustaset. Need on lihtsalt erinevad inimesed.

[Kapten Trumm]

Võib-olla teoreetiline olukord, kus meil lõpetab ülikooli 50% mehi ja 50% naisi, üldse sündivusteemat ei mõjuta
Mulle lihtsalt ei tule ühtegi mõistlikku ja loogilist seletust, mismoodi toimub 40% arvukama haritud naiste populatsiooni pereloomine.
Kui sul see koht leitud on (ma soome keelt ei puhu), siis äkki vaatad, palju soomes on kõrgkooli õppurite/lõpetajate seas naisi ja mehi (%).

Ilmselt see humanitaartibindus poleks probleem, kui:
1. ettevõtlus tunnistaks selle vajalikuks (senini ei tunnista)
2. kõrgkooli lõpetaks mehi ja naisi pooleks.

Kuna ettevõtlus seda kritiseerib juba ammu, siis peaks minuarust toimuma teatud ressursside ümbersuunamine sinna, mida ettevõtjad soovivad (sest nemad on ju "kliendid"). Sõltumata mõjudest sündivusele või pereloomele. Kuna aga mehed on haritute hulgas karjuvas vähemuses ja siin paistab minuarust selge seos pereloome võimalustega, siis peab kas õpetama mehi rohkem või koristama neid humanitaaralade (valdavalt naised) õppekohti vähemaks.

[Kriku]

Juristid ei ole päris kindlasti ettevõtjate esmavajadus.

Muidugi on. Ilma õiguskaitsesüsteemita peab ettevõte hakkama palkama kandilisi või siis neile obrokit maksma (mille tulemuseks on lihtsalt üks teistsugune õiguskaitsesüsteem).

See 40% rohkem naisi õpib põhiliselt humanitaaraladel

Ei vasta tõele. Allikas: sinu poolt tsiteeritud tabel.

Mulle lihtsalt ei tule ühtegi mõistlikku ja loogilist seletust, mismoodi toimub 40% arvukama haritud naiste populatsiooni pereloomine.

Seda ma usun küll.

[toomas tyrk]

Ei ole see Soome mingi erand.

Üliõpilaste seas 54%, lõpetajate seas 58-65%. Statistika aastatest 2004 kuni 2012.
Naised lõpetavad kõrgkooli kiiremini ja tõenäosus, et lõpetab, on suurem.

Myös yliopistoissa ja ammattikorkeakouluissa naiset suorittivat vuosina 2004–2012 suuremman osuuden tutkinnoista kuin mikä oli heidän suhteellinen osuutensa opiskelijoista. Korkea-asteen koulutuksissa naiset ovat pienenä enemmistönä sekä ammattikorkea- että yliopistokoulutuksessa; korkeakouluopiskelijoista naisia oli 54 prosenttia. (Tilastokeskus 2014a.)

Naiset suorittivat yli 60 prosenttia ammattikorkeakoulututkinnoista vuosina 2004–2012. Yliopistojen alemmista ja ylemmistä korkeakoulututkinnoista naisten suorittamia oli puolestaan 58–65 prosenttia. (Tilastokeskus 2014a.) Korkea-asteen koulutuksissa naisten suorittamien tutkintojen osuus kaikista tutkinnoista oli jopa yli kymmenen prosenttiyksikköä suurempi kuin naisten osuus opiskelijoista.

https://www.stat.fi/artikkelit/2014/art ... 9_002.html

[nimetu]

Ühtede inimeste hariduse piiramine ei tõsta teiste haridustaset. Need on lihtsalt erinevad inimesed.

Kui nüüd väga tehniliseks minna, siis põhimõtteliselt oleks ka see võimalik. Määrates näiteks kvoote (ka affirmative action'i teatud vormid käiks selle alla) piiratud kohtadele. Sellisel juhul oleks loomulikult tegu konkurentsi solkimisega. Ja kokkuvõttes jääks küsitavaks, et mis selle point on.

[ants431]

Täpselt sama käib ettevõtlusele vajaliku äri ja õiguse kohta. Sama tabel.

Juristid ei ole päris kindlasti ettevõtjate esmavajadus.
Ettevõtja esmavajadus on tegevusalal toime tulemiseks vajaliku erialase haridusega töötajad.
Hetke seisus näiteks ehitusinsenerid, kelle katastroofiline puudus kerib palgad päris ulmeks.
Eesti haridussüsteem toodab täna valdavalt humanitaarse üldkõrgharidusega eimillegioskajaid.

Haridussüsteemi on vaja täiendada.
Ei tohi anda riigi tööd diplomiga
lollpeale lihtsalt kaastundest.
Ettevõtjad aga rääkigu avalikult ulmeliste
palkade konkreetsest suurusest.
Siis mõnigi noor vahetab õpitavat eriala ja
õpib matemaatika kah iseseisvalt ära.

[ants431]

Ühtede inimeste hariduse piiramine ei tõsta teiste haridustaset. Need on lihtsalt erinevad inimesed.

Kui nüüd väga tehniliseks minna, siis põhimõtteliselt oleks ka see võimalik. Määrates näiteks kvoote (ka affirmative action'i teatud vormid käiks selle alla) piiratud kohtadele. Sellisel juhul oleks loomulikult tegu konkurentsi solkimisega. Ja kokkuvõttes jääks küsitavaks, et mis selle point on.

Mingeid kvoote pole vaja kui juba põhikoolist
alates programmid rohkem tegeliku
vajadustega kokku viia. Poisid oleks siis
oma sõiduvees.

[kaugeltuuriv]

Huvitav on jälgida siin teemat,mis puudutab naiste kõrgharidust ja "tibindust".Kuna endal on kaks tütart: 30 vanem tütar(kes töötab ja on viimased 5 aastat endale leidnud ka ülikooli haridusele vastava töökoha ning sobiva palga) ja kohe kohe 24-jaseks saav nooremast tütrest üliõpilane(viimane kursus,hetkel jookseb nende lõputöödega kooli ja töökoha vahet),siis mõtlesin,et oskan sõna sekka ütelda.
Jah,pole veel endal lapselapsi aga loodan,et pikalt planeeritud abielu vanema tütre ja väimehe vahelsaab teoks.Nagu iga alustav perekond vajasid ka nemad endale "aset",see tähendab sõltumata vanematest olevat eluaset.Viimaks tänu juhusele,vanemate toele ja laste pealehakkamisele,see ka soetati läinud aasta viimaste kuude sees.Aga see on kõik tulnud raskelt,sest väimees otsustas paar aastat tagasi selja keerata oma haridusele vastavalt töölt(ehitusinsener),kuigi tema isa kaudu oleks olnud töökoht alati saadav.Ja uue ameti puhul valis ta täielkult iseseisva tee.Olen tegelikult rahul,et,mehes on iseseisvust.
Aga see ei tee olematuks fakti,et aastad on kulunud ja esmase lapse ideaaliga naisele 20-nendate keskel on läbi,mistõttu ka nemad üle 2 lapse ei planeeri...aga mine tea,ka kaksikud+veel üks laps võib ju tulla.
Vanem tütar sai majandusliku kõrghariduse,kahes koolis TTÜ ja Taanis.Kokku õppis 5 aastat,suurema osa õpingute kuludest proovis ta ise tööga teenida,puuduva küsis vanematelt.
Esmane töökoht oli advokaadibüroos,kus sattus tõesti "tibitööle" aga loobus sellest kiiresti,sest haridus ja töökoht ei vastanud.Usun,et tema sisemine muutus asjalikuks toimus just uue töökoha leidmisel,kus algas lihtsast müügitööst ja mis on muutunud hetkel tööks ettevõtte juhtkonnas,vastutades hetkel kogu ostu ja müügitöö eest.Tuleb tal ka juba asendada aeg ajalt tootmisjuhti,kui viimane on näiteks puhkusel või komandeeringuna mujal.Kogu see asi on teda täielikult muutnud ja just positiivsemas suunas,asjalikus on see,mida kooli lõpetamisel ma veel ei näinud aga nüüd on.Väimeest tundis ta juba gümnaasiumist aga ei suhelnud kuni said uuesti TTÜs-kokku(poiss alustas õpinguid aasta hiljem,sest teenis enne ära ajateenistuse,saades peale seersandi pagunid.Oli miinipildujate peal.).Ja siis ka algul lihtsalt rohkem nagu semuna.
Nende kaudu olen saanud ka selgeks kuidas osa juba täielikult uuema aja tingimustes elanud nooremad inimesed mõtlevad ja see on praktilisus.Planeeritakse pikalt ja ei taheta,et tulevased lapsed oleks milleski vähemaga toimetulevad.Ise nad arvavad,et suudaks kaks last ilma suurema riigi abita(mõtlen lastetoetusi,abi huvialaringide toetamises) üles kasvatada aga rohkema puhul ootaksid nad vanematele tehtavaid soodustusi.
Nagu ütlesin noorem tütar hetkel lõpetamas ülikooli,mis seotud kultuuriüritustega ja kunstiga.
Tema pole elusees olnud tibitüüp,alati midagi tegemas.Kindlasti ka tema "ellu" sissesõõmine võtab aega koos võimaliku elukaaslasega.Hetkel pole veel seda kindlat leidnud,kuigi aeg ajalt tutvustab mulle kedagi.Eks näis,kuidas tema perele ja lastele mõtleb.Küll aga on tema vaated juba riigi ja elule natuke teised,kui vanemal tütrel.Tema isegi enam ei ole nõuka õhku hinnanud,sest sündinud juba peale 1991 aastat.
Mõlemad on aga ütelnud,et tõesti,koolides oleks vaja rohkem meesõpetajaid.Siin Norras näiteks paljud noormehed,kes õpivad Ülikoolis õpetajaametit,kasutavad raha teenimiseks ülikooliajal võimalust alustada tutvumist hariduse õpetamisega tööd lausa lasteaias.Meesõpetajatega tekib koolis käivate poiste puhul mingi spetsiaalne,tüdrukutele mitteomane suhtlusliin.Ma kiidan siiani oma endist koolijuhti,kes hetkel veab Pärnus seda kutsehariduskeskust,mis toimetab ka osaliselt Saksa riigi rahade peal.Olen ka aeg ajalt temaga kohtunud ja kõrva taha pannud tema sõnad,et Eesti riik peaks kutsehariduses eeskuju võtma Saksa Liitvabariigi pealt,mis on segu ettevõtjate vajaduste rahuldamisest ja noortele inimestele kutse ning ka suuna näitamisest.Ka Norra proovib kutseõpetuses järgida Saksamaa eeskuju,pidades seda kõige praktilisemaks.Ta ise oli füüsikaõpetaja ka meie klassile ning just loodusainete vajalikkuse tõestaja,juba nõuka ajal.
Kolmas asi on aga meestel olla mehed ise,usun,et ka korralike ja mitteeputavate naiste puudust ei tohiks Eestis olla,kes tahavad need lähevad niikuinii mujale.Ja usun,et just liblikate väljasõelumises ja tugeva pere loomises on mehel väga kaalukas osa,naised üldiselt hindavad meest,kes oma sõnu ei sõõ ja tahavad olla temaga elu lõpuni.
Minu põlvkond sattus väga heitlikule ajale,uuemad generatsioonid seda enam ei tunneta ja riik peaks soodustama haridusellu ja ka kutseõpesse rohkem meeste osaluse saabumist,sest osaliselt on poiste areng loodusest tingitult teine.Mistõttu ka vajaduste arusaajaid peaks olema ka rohkem meeste poolt nii koolis,kui ülikoolis.Meil meestel nimelt areneb füüsis(kondid ja lihased) teistsuguses rütmis,pluss ajus toimub selle ratsionaalselt mõtleva osa areng natuke teisiti.Seda ignoreerivat,puhtalt naisbaasil toimiv haridussüsteem aga rikub kahjuks ära nii mõnegi poisi(kes käitub nende peas ebaratsionaalselt ja lausa pätilikult).Ka peaks minu arust rohkem suurenema kirikliku arusaama mõju ühiskonnas,mis paneks inimesed laiemalt mõtlema pereväärtuste üle ja mitte ainult mammonale.
Ärge mind siin maha tapke viimaste mõtteosade üle.

[ants431]

Oli huvitav iugeda. Sinu tütreid ei saa
ilmselt tibideks liigitada. Õige tibi kirub
valitsust, et see talle töökohta ei muretse,
vihkas koolis reaalaineid, müügitöö talle
kah ei sobi. Meil on sõnavanus, tapmist pole sil vaja karta.
Isegi kui keegi vihastab siis on tal raske tapmist
tehniliselt läbi viia.
Sellised jutud mis mitte kedagi ei riiva on
tavaliselt sisuta ja igavad heietused.

[Kapten Trumm]

Meenutame siin vanemate meeste järel ka enda kooliaega. Minul olid aineõpetajate hulgas keskas mehi ja naisi umbes pooleks. Kõik olid vene ajal alustanud. Mata, füüsika, kutseõpe (keskkoolis oli tollal!) ehk strateegilised õpetajad olid mehed. Samuti ka kehaline kasvatus. Direktor, õppealajuhatajad olid erandita mehed. Naised seevastu traditsiooniliselt keeled, kirjandus, bioloogia jne. Põhikooli lõppu ma hästi ei mäleta, aga keskkooli lõpetanud poiste hulgas (klassis oli 13 poissi ja 12 tüdrukut) oli ainult 2, kes ülikooli ei läinud. Kes läksid, minuteada lõpetasid. Ilmselt analoogseid arve mäletavad paljud, kes perioodil vene aja lõpp kuni EV algus kooli lõpetasid. Tõsi, meie koolis oli ka spetsiaalne humanitaarklass, mis koosnes 90% tüdrukutest.

Ise nähtu põhjal ma loen tänaseid haridusraporteid kerge õudusega, et mis meist niimoodi saab. Varsti tuleb vist haritud ja enda elutegevuse tagamisega hakkama saav eesti soost mees looduskaitse alla võtta

Päris huvitav oleks vaadata haridustatistikat 1980-1990. Miskipärast arvan, et nn tibifenomeni tollal polnud ja kõrgharidust igaühele vajalikuks ei peetud. Kas kohustuslik oli põhiharidus või keskharidus (sh kesk-eri, mida andsid kutsekad ja tehnikumid), ma kahjuks ei tea.

Seda mäletan ka, et kooli lõpetanud tüdruk oskas keeta ja kududa ning poiss sai algtasemel hakkama treipingi taga, lukksepatöö ja auto parandamisega. Tavalises keskas, mitte kutsekas.
Mingeid katseid poistele õpetada sokikudumist või kodundust ei tehtud. Küll aga saan tänagi lihtsamate asjadega treipingi taga hakkama ja keskast sain kaasa kolmanda liigi autojuhi kutse.

[häh]

Kaugeltuuriva jutule kirjutaks kahe käega alla. Jamade suur põhjus on õpetajakoolitus ja kõik kaasnev.

Ma ei tea, mida siin tibinduse all silmas peetakse. Oli see ka 80nendate lõpul olemas, veidi teisel kujul küll. Ajad olid lihtsalt teised. Tegelikult arvan, et oli see ka nõukaajal.

Ja palun aru saada, et kõrgharidussüsteem töötab sõelumise põhimõttel. Baka ja maka (mis on võrdsed vanakooli diplomiga) on kraadihariduse "pool". Lihtsalt maka ei tähenda praegu mitte midagi muud, kui et inimesele on üritatud õpetada iseseisva mõtlemise algeid. Julm, aga nii see on. Kõrghariduse "toode" kui labaselt väljendada on a) doktor b) kaasnev väärtushinnagute, hoiakute, oskuskeele jne jne jne taastootmine

Ise asi on see, et tasuta kõrgharidus on toonud kaasa kohutava optimeerimise, sisuliselt lastakse igasugune kvaliteet veega alla. Lugege palun 10. veebruari Postimehe AK'st Alliku juttu.

[Kapten Trumm]

Ma ei tea, mida siin tibinduse all silmas peetakse. Oli see ka 80nendate lõpul olemas, veidi teisel kujul küll. Ajad olid lihtsalt teised. Tegelikult arvan, et oli see ka nõukaajal.

See on nii ja naa, kuid tõesti probleem on alanud juba nõuka ajal (tõenäoliselt seoses naisõpetajate massilise koolidesse ilmumisega).
https://www.hm.ee/sites/default/files/h ... iduses.pdf

Joonis 11 seletab seda fenomeni. Minu vanemate vanusegrupis oli kõrgharitud mehi ja naisi võrdselt.
Kuid käärid on iseäranis suureks kärisenud justnimelt vanusegruppides, kes läbisid või lõpetasid oma haridustee Eesti ajal.
Selles vanuses, kus põhikool lõpetati EV ajal, on kõrgharitud naisi praktiliselt poole rohkem kui kõrgharitud mehi.
Tegelikkuses muidu veel rohkem, sest naisi on ju rohkem.

[Z03]

Ma ei saa aru, kuidas naised on süüdi, et mehed ei taha õppida ja eelistavad jääda põhiharidusega kalevipoegadeks?

[Lemet]

Ma ei saa aru, kuidas naised on süüdi, et mehed ei taha õppida ja eelistavad jääda põhiharidusega kalevipoegadeks?

Irw...ja nüüd loeme kõva häälega.ette, palju on Eestis mees- ja palju naisakadeemikuid?