Sõda Gruusias (08.08.08)

Korea, Vietnam, Lähis-Ida, Afganistan. Kõik konfliktid. Kui seal on olnud eestlasi, siis seda enam.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Teeme nüüd nii, et kui sa ise Ants Laaneotsale viitad, siis arvestad ka nende tema seisukohtadega, mis sinu teooriaga parajasti ei sobi. Ehk siis, ära loobi väiteid nagu "mobilisatsiooni kiirusest rääkimine on kummaline" samal ajal viidates Laaneotsale, kes selle ühe kaotuse põhjusena välja toob (koos mõningate sellega üsna tihedalt seotud põhjustega, mida ka Martin Herem nimetas).
Ma lihtsalt ütlesin, et nii Laaneots kui Ühtegi ütlesid selgelt, et Gruusia relvajõudude peamine löögijõud ehk kolm mehhaniseeritud brigaadi (pluss veel üks Siseministeeriumi brigaad) olid aktsioonis juba 08. augusti hommikul (mingit mobiliseerimast ei vajanud), kui ükski vene tank polnud veel läbi tunneli tulnud ehk siis jutt mobilisatsiooni kiirusest jääb mulle veidi segaseks. Kiirel RESERVI mobiliseerimisel oleks ehk teoreetiline võimalus olnud mingit rolli (kui tõesti mobiliseeritavad üksused oleks kutse+24 tundi lahinguvalmis olnud) mängida venelaste Abhaasiast tuleva tiiblöögi peatamisel või aeglustumisel. Kui Gruusia oleks oma kiiret mobilisatsiooni asunud demonstreerinud enne 08. augustit, siis oleks venelased sellest teada saanud (ei saa teha varjatult) ja alustanud ka oma tegevust vastavalt varem. Et Gruusia armeel õnnestus oma Tsinvali piiramine läbi viia ja siseministeeriumi üksustel linna siseneda, oli seal puhas kutselise/valmisolekuüksuste olemasolu teene. Kui sama oppi oleks üritatud teha reserviga, siis üsna tõenäoliselt oleksid venelased enne läbi tunneli kohal olnud.

Loomulikult oli antud vaegkiirus probleem, kuid nende roll Gruusia lüüasaamistes oli pea olematu. Gruusia lüüasaamise otsustas valmisolekus (kutselise) armeekomponendi tegevus (või tegemata jätmine) 24-48 tunniga. Reservi valmis või mittevalmis olek oleks hakanud olulist rolli mängima siis, kui venelased poleks 5ndal päeval rahvusvahelise surve ajel peatunud ja jätkanud pealetungi Tbilisile.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Gruusia relvajõudude peamine löögijõud ehk kolm mehhaniseeritud brigaadi (pluss veel üks Siseministeeriumi brigaad) olid aktsioonis juba 08. augusti hommikul (mingit mobiliseerimast ei vajanud), kui ükski vene tank polnud veel läbi tunneli tulnud
Brigaadid väga suurte mööndustega:
Augustiks 2008 koosnes Gruusia maavägi järgmistest üksustest: ühendstaap, viis jalaväebrigaadi (1. Goris, 2. Senakis, 3. Kutaisis, 4. Tbilisi lähedal Vazianis ja 5. (veel loomisjärgus) Lääne-Gruusias Khonis). Peab märkima, et kõik jalaväebrigaadid olid suuremal või vähemal määral alamehitatud nii ohvitseride kui ka reakoosseisu poolest. Kuuenda jalaväebrigaadi formeerimist ei jõutud alustada. Suurtükiväe- ja pioneeribrigaadid paiknesid Goris. Seitse üksikpataljoni asusid järgmiselt: tankipataljon 50 tankiga T-72 Goris, kergejalaväepataljon Adlijas, meditsiinipataljon Saguramos, sidepataljon Vazianis, elektroonilise võitluse pataljon Kobuletis, logistikapataljon Tbilisis ja õhukaitsepataljon Kutaisis. Kõige parema väljaõppega ja lahinguvõimelisema 1. jalaväebrigaadi põhijõud (kaks tugevdatud jalaväepataljoni, ca 2000 meest) olid USA vägede koosseisus missioonil Iraagis.

Tüüpilises Gruusia jalaväebrigaadis (vt joonis 3) oli koosseisutabeli järgi 3265 sõjaväelast.
Laaneotsa ülal viidatud materjali lk. 36.

Vene vägede tunnelist tuleku aja ning otsustusprotsessi kohta lk. 51:
Umbes kell üksteist õhtul informeeris Gruusia luure oma presidenti Vene vägede sisenemisest riigi territooriumile, teatades, et enam kui sajast masinast koosnev Vene sõjaväekolonn on läbinud Roki tunneli ja liigub Lõuna-Osseetiasse.

On arusaamatu, miks luurajad teavitasid presidenti Lõuna-Osseetiasse sisenenud Vene vägedest nii hilja, kui info selle kohta oli saadud juba hommikul. Vene kaitseministeerium loomulikult eitas seda fakti hiljem, väites, et nende üksused sisenesid Lõuna-Osseetiasse alles 8. augusti hommikul. Rahvusvahelise õiguse järgi kujutas Vene vägede sanktsioneerimata sisenemine suveräänse riigi territooriumile endast agressiooni, millele Gruusial oli õigus reageerida kõikide tema käsutuses olevate vahenditega, kaasa arvatud relvajõud.

Pingelises olukorras pea kaotanud president Saakašvili tegi seejärel riigile saatuslikuks osutunud vea. Selle asemel, et mõista sõjalise kokkupõrke lootusetust ülekaalukate ja põhjatuid reserve omavate Vene vägedega ning vajalikkust minna pealetungi asemel kiiresti üle kaitsele selleks sobivatel positsioonidel piki Lõuna-Osseetia piiri, näidates nii maailmale, kes on tõeline agressor, otsustas ta enesetapjaliku pealetungi kasuks. Presidendi käsk relvajõududele kõlas järgmiselt: „Operatiivväegrupil viia ellu operatsioon eesmärgiga hävitada vaenlase jõud täpsete löökidega, tagada rahu-
meelse elanikkonna julgeolek, purustada 72 tunni jooksul vaenlane lõplikult ja kehtestada Gruusia jurisdiktsioon territooriumi üle.”
IMHO vähemalt Laaneotsale toetudes ei saa Gruusia sõda Eesti võimaliku sõjalise kaitsmise stsenaariumite puhul näiteks tuua. Seda mainis ka akf Tommy ennem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

IMHO vähemalt Laaneotsale toetudes ei saa Gruusia sõda Eesti võimaliku sõjalise kaitsmise stsenaariumite puhul näiteks tuua. Seda mainis ka akf Tommy ennem.
Küsimus ei ole mitte sõja alguses (ja selle asjaoludes), vaid selles et venelased sidusid suurema osa Gruusia võitlusüksustest ära Tsinvali ruumis ja vasakult tiivalt (ehk Musta mere äärest) algava tiibmanöövri tõrjumiseks polnud neil enam suurt midagi välja panna."Liiga väikse armee" aruteludes vägagi rakendatav ja vägagi akuutne probleem. Potist viib suurt maantee läbi Kutaisi ja Gori (Gori on üks suur teede rist) Tbilisi suunda. Kui grusiinide peajõud olid seotud Tsinvali ja Gori vahepeal ning venelastel õnnestunuks vallutada Gori ja sealsed võtmemaastikud, siis osutunuks Gruusia põhijõud kotis olevateks. See minu arust seletab Gruusia armee kiiret (ja põgenemiseks muutunud) eemaldumist Tbilisi suunas.
Viimati muutis Kapten Trumm, 22 Veebr, 2018 15:23, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Kriku »

IMHO võiks pigem öelda, et Gruusia pool sidus suurema osa oma võitlusüksustest ära pealetungiga Tšinvali ruumis. Teistsuguste otsuste puhul oleks olnud ka lääne pool midagi välja panna.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jah, siin on nüüd küsimus, kas venelased sidusid oma survega või Sakasvili oma fantaasiaga pealetungist. Või kumb rohkem sidus.
See pealetungi idee tõi mulle meelde nn Boldini ratsa-mehhaniseeritud grupi vastupealetungi katse NSVL läänepiiril 22. juunil 1941.
Igal juhul sattus Gruusia seisu, et venelaste edenemist Abhaasia suunalt polnud peatada enam millegagi. Seal olnud ca 2 pataljoni suurused jõud seda teha ei suutnud, sest peale dessanti kasvatas VF vastrajatud Abhaasia raudtee kaudu kiiresti oma grupeeringu umbes 9000 meheni (2 brigaadi ekvivalenti), millele grusiinide logisevatest pataljonidest polnud enam vastast.
Selles suunas jõudsid venelased enne sõjategevuse lõppu Kutaisini (mis on umbes poolel teel rannikult Gorisse), siis lõppes sõda ära.

Ennist eksisin: see kolmas brigaad oli siiski Tsinvali all juba 07.08, mitte ei tõmmatud sinna venelaste rünnakuga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas hillart »

Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Kriku »

See võiks huvitav olla: https://www.postimees.ee/5996496/kindra ... listlikuks

Tasuline artikkel, mul ei ole.
Kasutaja avatar
TangoViktor
Liige
Postitusi: 285
Liitunud: 08 Jaan, 2014 10:51
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas TangoViktor »

Augustist Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste strateegia ja sõjaajaloo õppetooli ülemana teenistust jätkava kolonel Risto Lumi sõnul oli Gruusia halvasti valmistunud võimalikuks sõjaliseks kokkupõrkeks Venemaaga.

Kui sa valmistusid Gruusiasse atašeeks minema, siis millal ja mis põhjustel sul tekkisid esimesed aimdused, et asi läheb käest ära?

Aimdused ei tekkinud minul, vaid kaitseväe tollasel luurepataljonil, kes jälgis olukorda, ja neil oli informatsiooni, et suure tõenäosusega seal olukord lähipäevadel eskaleerub. Seega ma ei nimetaks seda mitte aimduseks, vaid luurealaseks eelhoiatuseks.

Loomulikult kandis luurepataljon sellest ette vastavalt käsuliinile. Isiklikult rääkisin paar päeva enne augustisõja algust kahe kaitseväe kindraliga, kes ei pidanud Venemaa sõjalist väljaastumist reaalseks. Üks neist nimetas seda veel isegi kaasaegseid väärtushinnanguid arvestades ebarealistlikuks ja mitte loogiliseks sammuks.

Kõige hullem oli see, et see eelhoiatus jäi kaitseväkke kinni. Kui ma juba hiljem Gruusias kohapeal sellest meie suursaadikuga rääkisin, siis oli ta marus, sest meie välisministeeriumini see eelhoiatus ei jõudnudki.

Kaitseminister Jüri Luige visiit Kiievisse augustis 2017. Paremal kaitseatašee Ukrainas kolonel Risto Lumi.
Kaitseminister Jüri Luige visiit Kiievisse augustis 2017. Paremal kaitseatašee Ukrainas kolonel Risto Lumi. | Foto: Erakogu

Kuivõrd Gruusia otsustajad teadsid enne oma vägedele antud rünnakukäsku, et Venemaa väed on sisse marssimas?

Seda on raske öelda, kas nad seda teadsid, kuid grusiinide tegevus näitab seda, et nad ei suhtunud sellesse täie tõsidusega. Tollane Gruusia relvajõudude juhataja kindral Zaza Gogava ees ja teised ohvitserid talle kooris järele korrutamas – et nad ei arvanud, et Venemaa nii jõuliselt reageerib.

Hiljem nad korrigeerisid oma ütlusi, et neil ei olnud muud võimalust kui sõjaliselt sekkuda, et takistada Vene vägede Lõuna-Osseetiasse sisenemist. Minule kui vanemstaabiohvitserile on mõlemad väited arusaamatud, sest seda enam tuleks koostada varu- ja jätkuplaanid olukordadeks, kus venelasi ei suudeta kinni hoida ja nad tungivad Gruusia territooriumile, kuni pealinnani. Seda kästud ja päheõpitud laulu laulsid grusiinid pikalt.

Kas grusiinid olid üldse harjutanud Tshinvali ümbruse kontrolli alla võtmist? Oli ju enne sõda neil toimunud õppus Immediate Response?

Seda ma kinnitada ei saa, kuna mul ei ole selle kohta informatsiooni. Kuid suure tõenäosusega neil plaanid olid ja tegevusi nad harjutasid, sest see on tavapärane operatiivplaneerimine ja -tegevus ning Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat pidasid ning peavad ka siiani oma riigi territooriumiks.


Kõige hullem oli see, et hiljem süüdistas president Mihheil Saakašvili just nimelt sõjaväelasi, kes tema väitel ei saanud oma ülesannetega hakkama. See oli tema jaoks mugav seisukoht, sest loomulikult ei saanud ta ju tunnistada enda möödalaskmisi olukorra hindamisel ja strateegilise otsuse vastuvõtmisel.

Gruusia relvajõud olid saavutanud taseme, et käia ühte jalga paraadil ja lasta uutest relvadest sihtmärkide pihta, kokkuharjutamisest ei olnud juttugi.

Relvajõud, kes alles olid läbinud põhjaliku reorganiseerimise ja ümberrelvastumise, ei olnud loomulikult valmis suuremateks ühendoperatsioonideks. Lihtsamalt öeldes olid nad saavutanud alles taseme, et käia ühte jalga paraadil ja lasta uutest relvadest sihtmärkide pihta, kokkuharjutamisest ei olnud juttugi.

Pärast käsu saamist takerdusid Gruusia väed Tshinvalisse ning soodsaid positsioone Vene vägede sissetungi takistamiseks mägisel maastikul nad hõivata ei jõudnudki. Kogu relvastus kuhjati sinna, kaasa arvatud õhutõrje, mille tõttu sai Venemaa takistamatult pommitada sihtmärke üle Gruusia, kaasa arvatud Thbilisi ümbruses, mis viis rahva moraali alla.

Nüüd targutatakse, et Gruusia relvastus oli aastal 2008 ajale jalgu jäänud. Kas siis oli? Päris palju raskesoomust jäi ju Tshinvalisse ja Gorisse maha.

Gruusia jõudis vahetult enne konflikti algust oma relvajõud ümber relvastada ja 2008. aasta seisuga olid nad hästi relvastatud ja varustatud, seda paremini kui tollane Eesti kaitsevägi. Palju relvastust ja varustust jäi venelaste kätte ning palju müüsid Gruusia sõjaväelased lihtsalt ise maha, üritades need sõjakahjudena maha kanda.

Terve 2008. aasta teine pool oli täis uurimisi ja kriminaalasjade algatamisi sellel teemal. Mäletan, et kui ma 2009. aastal Kazbegis jahil käisin, siis nägin kohalikke jahimehi USA sõjaväe Core-Texi jopedes, sõjaväesaabastes ja öövaatlusvahenditega uhkelt ringi käimas.

Minu küsimuse peale, kust selline varandus pärit on, vastati, et nende sugulased teenivad Gruusia relvajõududes. Kui pärast konflikti hakkasid grusiinid järjekordselt oma lääne partneritelt relvastumiseks ja varustamiseks abi küsima, siis kõike eelnevat arvestades ei tekkinud küll mingit erilist usaldust grusiinide suhtes.

Oleks meie Eesti kaitseväge üheksakümnendatel lääne poolt materiaalselt nii toetatud, nagu grusiine toetati. Tol hetkel kujunes minul selge hinnang, et lääs oli oma poputamisega grusiinid ära rikkunud, kes selle asemel, et ise pingutada, pigem nurusid abi.

Sellest ka suhtumise erinevus, kus Eestis osatakse palju kõrgemalt hinnata kvaliteetset relvastust ja varustust ning igasugust abi. Isegi kõiki neid materiaalseid ja tehnilisi kaotusi arvestades ei olnud Gruusia relvajõud 2018. aastal üldsegi mitte halvasti relvastatud ja varustatud.

Nagu ütles selle kohta üks Ukraina maaväe staabi ohvitser 2018. aasta juulis, et kui nemad oleksid nii hästi relvastatud ja varustatud kui grusiinid, mis on äärmiselt illustreeriv hinnang olukorra kohta, kus Ukraina sõjaväelased viibisid.

Mind on alati vaevanud küsimus, millele ma ei ole vastust saanud – Venemaa oli Gruusiaga sõjas, aga nad ei lõpetanud mobiilsidet ja netiühendust Gruusias, ehkki oleksid võinud. Miks?

Jah, see küsimus vaevas paljusid. Kuigi väidetavalt just osseedid lasksid augustis 2008 õhku Gori linna juures oleva raudteesilla koos valguskaabliga, mis oli üks olulisemaid sideühendusi. Tollal sellist planeeritud ja süsteemset sideühendustevastast tegevust Venemaa poolt ei olnud.

Mis oli selle põhjuseks, on raske öelda. Tavaliselt sideühendusi ei hävitata ega saboteerita sellisel juhul, kui nende toimimine on vastasele kasulik luure eesmärgil. Ka augustisõja ajal oli Venemaa oluliselt edukam oma sisetarbijale mõeldud propaganda edastamisel. Pildid haavatud ja hukkunud Vene rahuvalvajatest olid väga veenvad.

Igas sõjas on mitu plaani. Kas sa nüüd, tagantjärele julged kinnitada, et nende plaanide hulka kuulus ka president Mihheil Saakašvili kukutamine (arreteerimine)?

Ma ei usu, et venelastel alguses sellist plaani oli, pigem oli neile kasulik president Saakašvili kuvandi kasutamine propagandistlikel eesmärkidel ja Gruusia naeruvääristamisel.

Kuigi Putin lubas ta teatud kehaorganit pidi lakke tõmmata, siis teatud põhjusel venelased seda ei teinud.

Samas juba 2008. aastal ennustas üks meie välisministeeriumi kolleeg ja Gruusia ekspert, et varem või hiljem korraldab Venemaa nii, et Saakašvili istub Tshinvalis sõjakuritegudes süüdistatuna süüpingis, mis ei olnud 2018. aastal üldse nii ebareaalne, vaadates Saakašvili poliitilist karjääri ja tegevusi siin Ukrainas, mille tulemusena on ta kõigile tülikaks muutunud. Seega Vladimir Vladimirovitš võib veel oma lubaduse ellu viia.

Kas venelased oleksid tegelikult ka võinud ja söandanud 2008 augustis Thbilisit rünnata?

Ma ei usu, et venelastel sellist plaani oli. Kogu see sõda jättis improvisatsiooni mulje. Venelased üllatusid, et Saakašvili provokatsioonidele reageeris ja oma relvajõududele käsu üldvägede operatsiooni alustada andis.

Grusiinid üllatusid, et venelased nii jõuliselt sisse tulid. Venelased omakorda üllatusid, et nad nii ruttu Thbilisi alla jõudsid. Pigem võeti otsuseid vastu käigult ja hetkeolukorda arvestades. Ma väga ei usu seda, et venelastel oleks põhjalik plaan olnud, mida okupeeritud Thbilisiga peale hakata. Pigem tahtsid nad grusiine korrale kutsuda ja paika panna. Sellega ka USA-le sõnumi saata, et NATO laienemine Gruusiasse ei ole aktsepteeritav.

Pärast kümne aasta tagust sõda ei ole keegi suutnud Venemaad ohjeldada, USA ja EL näitavad aeg-ajalt ikkagi jõuetust või siis väsimust. Mida meie oleme Ukraina ja Gruusia kogemustest sõjalises mõistes õppinud?

Venemaa kompab pidevalt lääne piire, kui kaugele tal lastakse minna, samal ajal saboteerides lääne ühtsust. Kui me analüüsisime augustisõja õppetunde, siis ma ütlesin, et ei tasu väga paikapanevaid ja kardinaalseid järeldusi teha, sest ka Venemaa õpib ja juba järgmine sõjaline konflikt on hoopis teistsugune.

Kui me analüüsime augustisõja õppetunde, siis ei tasu paikapanevaid järeldusi teha, sest ka Venemaa õpib ja järgmine sõjaline konflikt on hoopis teistsugune.

Mida ta ka tõestas 2014. aastal Ukrainas. Ka selle konflikti puhul tuleb arvestada, et järgmine konflikt on teistsugune. Kahjuks tunneb Venemaa oma naabreid liigagi hästi ning oskab nende eripära ja probleeme osavalt ära kasutada. Nagu näiteks grusiinide emotsionaalsus ja kannatamatus või siis ukrainlaste sisemine killustatus ja üleüldine korruptsioon.

Küsime endalt, mis on aga meie rahvuslik eripära ja probleemid, ning läbi selle saame ka vastuse, milline võib olla Venemaa tegevus meie vastu. Kõige rohkem hämmastasid mind grusiinide endi järeldused sellest konfliktist.

Nende relvajõudude juhataja kindral Gogava hinnangul kaotasid nad sõja sellepärast, et neil ei olnud piisavalt palju tanke, lennukeid ja suurtükiväge. Kui ma üritasin selgitada, et ei ole vahet, palju neil raskerevastust on, sest Venemaal on seda ikkagi kordades rohkem ning väikeriigi kaitse ei saa olla üles ehitatud võidurelvastumisele, vaid elanikkonna kaitsetahtele, siis ei saanud ta minust aru.

Vahetult enne konflikti läksid Gruusia relvajõud üle professionaalsele armeele, mis pakkus vaestele noortele meestele võimalust oma peret elatada. Kuigi enamikus olid nad patrioodid, ei olnud nad valmis pere ainsa toitjana riigi eest hukkuma. Palgaarmee on efektiivne ja edukas siis, kui kõik hästi läheb ja vaenlane taganeb; kui rollid vahetuvad, siis hakkavad lepingulise sõduri tahet mõjutama teised tegurid.

Gruusias oli väga palju patrioote, kes olid valmis riiki kaitsma, kuid valitsus ei usaldanud rahvale relvi ja Kaitseliidu sarnane organisatsioon seal puudus.

Samas oli Gruusias väga palju patrioote, kes olid valmis oma küla, rajooni, maakonda ja riiki kaitsma, kuid neil puudus selleks võimalus, sest Gruusia valitsus ei usaldanud oma rahvale relvi ja meie Kaitseliidu sarnane vabatahtlikke ühendav organisatsioon seal puudus.

Seetõttu tekkiski olukord, kus need, kes pidid riiki kaitsma, seda väga ei tahtnud, ja need, kes tahtsid, ei saanud seda teha. Selles osas on Eesti riigikaitse väga ratsionaalselt üles ehitatud, kus kõigil riigi kodanikel on võimalus osaleda riigikaitses vastavalt oma huvile ja võimalustele.

Kui sina peaksid selle kümne aasta taguse sõja Ronald Asmuse raamatu sõnadega «Väike sõda, mis raputas maailma» kokku võtma, siis kuidas sa seda teeksid?

Reaalsuses see «Väike sõda» kahjuks ei raputanud maailma, ehmatas küll, aga ei raputanud. See oli oluline indikaator Venemaa kardinaalselt muutunud suhtumisest ja hoiakutest, mis oleks pidanud avama lääne silmad.

Mis me siin räägime kümne aasta tagusest augustisõjast, isegi Venemaa agressioon Ida-Ukrainas ei ole suutnud täielikult kõigi silmi avada. Aga mis puutub Gruusiasse, siis kogu lääs ja Eesti kaasa arvatud tahtis nii väga näha Balti riikidega sarnast edulugu endises Nõukogude ruumis, et kaotati reaalsustaju.

Riigi reformimiseks on vaja eelkõige muuta selle elanikkonna väärtushinnanguid ja suhtumist, aga see on väga pikk ja vaevaline protsess.

Oled Ukrainas pikalt olnud Eesti sõjaline atašee. Kas Ukraina ei suuda või ei saa Ida-Ukraina okupeeritud alade probleemi lahendada? Kasvõi sellepärast, et suured sõjalised operatsioonid toovad kaasa alati tsiviilohvreid ning see omakorda kujundab riigi mainet. Või on olemas võimalus, et lokaalseks surutud sõda paisub siis millekski suureks, mida Euroopa ühelt ja Venemaa teiselt poolt peaksid kartma?

Ukraina tahab seda konflikti lahendada ja rahvas on väsinud sellest sõjast, aga ainuüksi Ukraina ei suuda seda lahendada, ning nad saavad sellest selgelt aru. Selle konflikti lahenduse võti ripub Kremlis, nii nagu ka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia oma ning Transnistria oma.

Igas mõttes on okupeeritud Ida-Ukrainas tekkinud patiseis. Poliitilises mõttes on moodustatud pseudoriigid, keda keegi ei tunnista ning keda isegi Venemaa tõsiselt ei võta. Sõjalises mõttes ei ole separatistlikud sõjalised formeeringud nii tugevad, et laiendada okupatsiooni Donetski ja Luganski oblasti piirideni, ning samas ka Ukraina relvajõud ei ole nii tugevad, et edukalt sõdida okupeeritud territooriumi tagasivallutamiseks Venemaaga, kes sekkub kohe, kui Ukraina relvajõud pealetungi alustavad.

Majanduslikus mõttes on rüüstatud ja tühjaks varastatud piirkonnad ökoloogilise katastroofi lävel, nende taastamiseks läheksid tohutud summad, mida Venemaal kohe kindlasti ei ole huvi sinna matta.

Aga Donbassi saab väga edukalt kasutada Ukraina poliitilise võimuvõitluse mõjutamiseks enne 2019. aasta märtsis toimuvaid presidendivalimisi, sest rahvale unistust müüa on ju nii ahvatlev.
Puhkeala on selline koht, kuhu sa mataks l*tsi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Kriku »

Aitäh. Mõtlemapanev intervjuu.
Loomulikult kandis luurepataljon sellest ette vastavalt käsuliinile. Isiklikult rääkisin paar päeva enne augustisõja algust kahe kaitseväe kindraliga, kes ei pidanud Venemaa sõjalist väljaastumist reaalseks. Üks neist nimetas seda veel isegi kaasaegseid väärtushinnanguid arvestades ebarealistlikuks ja mitte loogiliseks sammuks.

Kõige hullem oli see, et see eelhoiatus jäi kaitseväkke kinni. Kui ma juba hiljem Gruusias kohapeal sellest meie suursaadikuga rääkisin, siis oli ta marus, sest meie välisministeeriumini see eelhoiatus ei jõudnudki.
Kas ta rääkis Laaneotsa, Lanemani või Loemaaga, vaevalt et nii väga oluline on. Õppetund meile: eelhoiatus võib ka meie liitlaste juures samamoodi kinni jääda.
Kahjuks tunneb Venemaa oma naabreid liigagi hästi ning oskab nende eripära ja probleeme osavalt ära kasutada. Nagu näiteks grusiinide emotsionaalsus ja kannatamatus või siis ukrainlaste sisemine killustatus ja üleüldine korruptsioon.

Küsime endalt, mis on aga meie rahvuslik eripära ja probleemid, ning läbi selle saame ka vastuse, milline võib olla Venemaa tegevus meie vastu.
Otsustamatus, liigne säästlikkus või argus poliitilisel tasandil?
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Puurija »

Erikorrespondent Ainar Ruussaar: „Kümme aastat augustisõjast Gruusias: ähvardav urin kuulutas halba“
https://maailm.postimees.ee/6027505/kum ... utas-halba
Kasutaja avatar
ambur123
Liige
Postitusi: 1584
Liitunud: 27 Apr, 2009 9:37
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas ambur123 »

Jäi silma, et seesinane artikkel Gruusia sõjast on Postimehes millegipärast eestikeelsetele lugejatele raha eest, ent venekeelsetele lugejatele tasuta täismahus.
Kommentaare ei pea vist kommenteerima :roll:
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19219
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas ruger »

Venemaa poolt okupeeritud Abhaasia regiooni relvajõude asub juhtima Vene armee kindral Lunev
Ein russischer General wird Generalstabschef der von Russland besetzten georgischen Region Abchasien.
Aufgrund des weltweiten Appeasements sieht sich Putin 10 Jahre nach der Invasion nicht mehr genötigt, so zu tun, als ob es sich um „Separatisten“ handeln würde...
Pilt
https://twitter.com/JulianRoepcke/statu ... 9439958016
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas nimetu »

Väga hea intervjuu Riho Ühtegiga, kus räägitakse Gruusia sõjast.
https://www.err.ee/851820/kolonel-riho- ... ud-venemaa
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas Kriku »

Hea jah, aitäh!
Mina ei tegele poliitikaga, seega ei saa välistada, et kui kolm päeva läks [Euroopa Liidul] jõu kogumiseks ja ühisele seisukohale asumiseks, siis võibolla on see maailma mastaabis päris kiire.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6209
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Sõda Gruusias (08.08.08)

Postitus Postitas kaur3 »

Illarionovi 5-osaline lugude sari VF-Gruusia sõjast. Lehekülje alumises paremas nurgas link järgmise osa peale.

https://aillarionov.livejournal.com/1078909.html
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist