www.militaar.net

kas hakkad värvima juba.. või ujub vannis see paadike.

Asi jäi alguses pisut venima, kuna Kullos polnud õiges mõõdus messingtraati tol hetkel letist saada ja seda pidi väljamaa kaudu tellima. Praeguseks on traat küll kohal, kuid teised asjatoimetused on võtnud oma osa ja hetkel seisab mudel riiulis pausil sellisena nagu ta viimasest kokkutulekust jäi. Järgmiseks kokkutulekuks valmis ei saa - väike lootus on, et ehk on selleks ajaks põhivärv selgas.

Kui ta sul riiulis on, siis millega või kuidas hoiad tolmu eemal.

Riiuli ees on klaasitud uks:)

Nonii. Schlepper on küll natukeseks seisma jäänud, kuid panin uisu alla ja võtsin ta uuesti kätte.

Viimasest reportaažist on paar pisiasja, nagu navigatsioonituled, või puksiirkonks lisandunud. Seisma jäi ta aga seepärast, et ankruköie raamid masina kabiini küljel oli esialgu plaanis traadist teha. Traat tuli lõpuks kohale, kuid ei õnnestunud mul see asi kohe kuidagi, niisiis panin ikkagi jämedad plastjurakad külge. Seega ootamine oli tegelikusti üsna kasutu.


Puksiirkonksu kinnitusraam vajas ümber tegemist, kuid see ei olnud teab, mis keerukas töö. Hoopis rohkem vaeva nõudis vedru väänamine. Käiku läks alles neljas või viies variant.




Juhipoolne peegel ja navigatsioonituli. Ka ei midagi keerukat. Navigatsioonituledel on reflektorid värvitud ja klaasid ette liimitud. Sestap maskimisteip seal peal.




Vööri ja ahtripeeglile tuli vendrite alumised kinnitusaasad tekitada. Palju need näha jäävad, on muidugi iseasi.




Üldpilt enne värvimist näeb välja alljärgnev. Viimasel kokkutulekul käinud nägid seda juba suht samas seisus:














Praeguseks on ka maskimisetöö ära tehtud. Esiklaasile pandud teip on servadest väikese offsetiga, et tekitada tihenditriip. Seejärel tuleb sinna teine kiht teipi peale ja saab juba üldise värvimisega tegeleda. Detailid on samuti orkide otsa aetud ja ootavad värvimist.








Kristjan

Eh raisk, detailsus on ikka üle mõistuse.
Lihtsalt kõrgem pilotaash.. Annab järgi teha..

Noh aga tüübile tuleb pudel pihku aretada.
Kehakeel kõneleb vähemalt keskmisest joobeastmest..

Teema võib vajuda lausa täitsa kolmandale lehele kui asi neljaks aastaks seisma jääb. Siiski, 2014 aasta alguses sai LWS värvi selga ja roostetaminegi sai ta kallal läbi viidud, kuid sinna see asi jäi. Kraamisin ta hiljuti välja ning hakkasin edasi nokitsema. Tolmu küll pealt ära pühkima ei pidanud, kuna mudel oli konserveeritud poolelijäänud seisus kinnisesse hoiukarpi.

Mõnevõrra võttis aega, et välja mõelda, millised kavatsused mul täpselt temaga 4 aastat tagasi olid, kuid siis sain järje peale ja hakkasin vendreid külge panema. Vendrid olid algselt punakaspruuni tooniga, kuid ookri-mürkrohelise-musta-õlivärvitärpentiini segu koolitas ta veidi mõistlikumasse tooni. Vendrite pardale sidumine nõudis kohati lausa radikaalseid jõuvõtteid. Et tulevikus saavad just vendrid mudeli kõige põhilisemaks tõstmis- ja liigutamiskohaks, pidasin vajalikuks need külgede pealt täiendavalt 0,5mm terastraadiga füüsiliselt pardasse fikseerida. Peale vendreid tuli tegeleda ulatuslike jõuvõtetest tingitud kahjustuste taastamisega - murdus hulk tugirataste pulki, samuti murdus katusel olev prožektor, muud väiksemad asjad ei väärigi mainimist. Praeguseks on ta aga juba täitsa ja muud detailid arenevad kah omasoodu. Allolevail piltidel on näha hetkeseis.












Kristjan

Uhh! võimas!
Teretulemast tagasi suurmeister! Hoiame pöialt ja head mudelitõve jätku!

_________________
Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...

EV100 misasi? Uhke nupuke kahtlemata, loodame, et mitte viimane enne järgmist nelja-aastast pausi.

_________________
Tehisintellekt ei suuda kunagi asendada inimidiootsust!

Ja peaaegu viis aastat peale alustamist ta valmis saigi.

Kirjutan veidi masina taustast ka. Mõtted maal ja vees liikuvast transpordivahendist omandasid konkreetse vormi 1935 aasta mais, mil väljastati LWS'i esmane tehniline kirjeldus ja nõudmised masinale. Lepingu prototüübi valmistamiseks sai Rheinmetall Borsig AG. Ei saa aga öelda, et seda projekti esialgu kuigi prioriteetseks peeti sest prototüüpideni jõuti alles 1940 aastal. Tehniliselt baseerus LWS erinevatel seni toodetud Saksa soomusmasinatel – näiteks mootorina kasutati Panzer IV mootorit Maybach HL 120 TRM, samuti koosnes käiguosa valdavalt Panzer IV tehnilistest sõlmedest. Maismaal liikus LWS roomikutel, vees liikumiseks oli sel aga kaks sõukruvi ning pööramiseks sünkroniseeritud tüürilabad. Kiiruse ning kaalu osas kohtab erinevaid andmeid, kuid numbrid jäävad suurusjärku 40 km/h maismaal, 12 km/h vees ning masina kaal 16 tonni. Amfiib mahutas 3-5 meeskonnaliikmele lisaks kuni 20 reisijat kabiinis ning vajadusel rohkemgi välistekil.

LWS 300 oli üks esimesest kolmest prototüübist, mida demonstreeriti maavägede ülemjuhatusele Sylt'i saarel 2. augustil 1940. Septembri alguses on ta koos LWS 299'ga jäänud ohtralt fotodele katsetustel Haan'i rannal Ostendis, Belgias. Aasta hiljem, septembris 1941 koliti LWS 300 Pi.Ldgs.Kp. 777 koosseisus Riiga, kust kogu üksus liikus septembri keskel Pärnu kaudu Paatsallu. 16. septembril vallutati ilma vastupanuta Muhu saar ning 17 septembril peale kerget vastupanu Kõinastu laid. Septembri lõpul paigutati üksus Saaremaale Küdemale, kus lahes tegeldi maabumisharjutuste läbi viimisega. 11. oktoobril teostati maabumisoperatsioon Hiiumaale Külaküla rannale ja päev hiljem maabuti öisel ajal samas kohas uuesti. Kuni oktoobri lõpuni tegeldi väinamerel mitmesuguste maabumisharjutuste ja transpordioperatsioonidega misjärel paikneti ümber Rohukülla ja seejärel Virtsu. 9. novembril anti vastutusala üle ja üksus liigutati tagasi Riiga varustuse parandustöödeks. Sestpeale muutub LWS 300 saatus häguseks. Üksus liikus Riiast edasi Lindausse ning seejärel juba Aasovi merele. Mingist hetkest hakkab Pi.Ldgs.Kp. 777 kasutama hoopis masinat LWS 526. Kas see oli neil paralleelselt LWS 300'ga või jäädi 300'st ilma ja saadi 526 asenduseks, pole teada.

LWS 300 ei olnud ainus, mida Eesti ruumis kasutati. LWS 1172 seikles 1944 aasta kevadel 5./Pi.Ldgs.Kp. 772 käsutuses Peipsi ja Pihkva järvedel.


Mudel siis peegeldab LWS 300 seisukorda 1941 aasta septembris-oktoobris Eesti saartel.


























Detaile:














Ja üks pilt ka kõrvuti pea 10 aasta taguse esimese ponnistusega.




Kristjan

Edit:Parandasin sõnastusvigu.

Kui on jumalast antud, siis on jumalast antud...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Kergitan kaabut. Iga pilt kutsuks mitmeteks sekunditeks ennast vaatama