Relvaseadus

[vtl]

PS! Lisaks ei ole Sa vastanud, miks see KL test 3 demo tõsine nali oli. Mitte, et ma eeldakski vastust, sest seda nagunii ei tule.

Hoolimata klipi tegijate parimates soovidest, oli kogu ülesehitus minu jaoks laskurit alavääristav ja mõttetult naljakas (nagu ookeanitagused jalaga p-sse ja koogiloopimise klipid). Kindlasti taheti parimat aga välja kukkus nagu alati. Hea klipp oleks olnud kui kasvõi igale harjutusele oleks eelnenud kasvõi lühike (kirjutatud) tekst, mida/kuidas/miks tehakse - teatavasti on playeritel pause nupp ning kohe peale igat harjutuse etappi ka vigade analüüs, aga antud kontekstis oli video tõesti tavavaatajale kui kahe koomiku halb etteaste.

Leidsin lõpuks ka kõnealuse video üles. Sorry, pole aega kõiki gruppe/teemasi alati jälgida.

Postitasin vastuse originaalsesse teemasse:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 19#p540619

[Tschy]

No tundub, et ma olen laisk, mugav ja paranoiline, et klubiliselt kuskile ei kuulu aga rohkem padruneid tahaks (olgu, 200 minu jaoks on isegi piisav). Enda jaoks on põhjused säärased ning usun, et selliseid on veel.

1) Töö ja kodu kõrvalt pole võimalik pikaajaliselt plaane ette teha, seega võib öelda, et mul pole aega etteplaneeritavate hobidega tegelemiseks.
2) Mulle meeldib laskmine aga võistluslik moment selles huvi ei paku.
3) Väiksemates tiirudes on kohapeal olemas tihtipeale ainult .22LR, 9x18, 9x19. Puuduvad 7,65 Browning, 9x17 ja tihtipeale ei pakuta revolvrile midagi

Seega klubisse kuulumine oleks augu otsimine seaduses, mitte laskespordiga tegelemine ja see oleks ju.. vale?

[Kriku]

Nojah, niisama hästi võid sa ju ka ise uue klubi asutada.

[OnuHeino]

2) Mulle meeldib laskmine aga võistluslik moment selles huvi ei paku.
3) Väiksemates tiirudes on kohapeal olemas tihtipeale ainult .22LR, 9x18, 9x19. Puuduvad 7,65 Browning, 9x17 ja tihtipeale ei pakuta revolvrile midagi

Seega klubisse kuulumine oleks augu otsimine seaduses, mitte laskespordiga tegelemine ja see oleks ju.. vale?

Loomulikult ei paku tiirud vähelevinud moona müügiks. Sellele oleks pidanud mõtlema ennem tuleraua soetamist, kui oli huvi ainult paugutamas käia. Ka sportlaskuritele ei tehta erilist soodustust vähelevinud moonale.

Ega enne igat tiirukülastust kohalik konstaabel sul relvakappi revideerimas käi. Ei tasu teha probleemi. Üldjuhul üle 100 lasu ei jõua tulemuslikult paugutada kah, kes ei harjuta.

[vtl]

No tundub, et ma olen laisk, mugav ja paranoiline, et klubiliselt kuskile ei kuulu aga rohkem padruneid tahaks (olgu, 200 minu jaoks on isegi piisav). Enda jaoks on põhjused säärased ning usun, et selliseid on veel.

1) Töö ja kodu kõrvalt pole võimalik pikaajaliselt plaane ette teha, seega võib öelda, et mul pole aega etteplaneeritavate hobidega tegelemiseks.
2) Mulle meeldib laskmine aga võistluslik moment selles huvi ei paku.
3) Väiksemates tiirudes on kohapeal olemas tihtipeale ainult .22LR, 9x18, 9x19. Puuduvad 7,65 Browning, 9x17 ja tihtipeale ei pakuta revolvrile midagi

Seega klubisse kuulumine oleks augu otsimine seaduses, mitte laskespordiga tegelemine ja see oleks ju.. vale?

Ma olen nõus sellega, et tegelikult pole padrunikoguse suurendamise eesmärgil mõtet laskesportlast imiteerida ja klubisse fiktiivseks ballastliikmeks trügida. Minu eelnev jutt oli mõeldud siiski inimesele, kellel niigi keskmisest suurem huvi laskmise ja enese oskuste arendamise vastu.
Aga eelpooltoodud punktidele mõned vastuargumendid.

1) Üldkasutatavad-avalikud tiirud võivad samuti olla pikalt ette bronnitud - koolitused, "turiste" täis (nn. laskmispaketid) või kasutuses koostöös mõnede klubidega harjutamiseks-võistlusteks. Samas klubides on oma harjutuspäevad, mis tihti klubilistele tasuta kas individuaalseks või grupitreeninguks.

2) Keegi ei sunni teistega võistlema ehk vabalt võid lasta omas tempos. Pigem tekib inimesel endal soov enda oskusi parandada ja lihvida ning tulemuste võrdlemine ajas annab mingisuguse ettekujutuse arengust.

3) Alati saab sõbraliku tiiruomanikuga kokku leppida, et ta tellib sinu kui püsikunde jaoks mingit eksootilist erikaliibrit. Hulgitarnijad on ju valdavalt samad. Mis eeldab siis seda, et oled ikkagi regulaarne klient, mitte juhuslik sisseastuja.

Aga mind täiesti huvitab, et mis koguses neid eksootilisi kaliibreid siis läbi põletatakse? Kui 9x19 para maksab hulgi ostes suurusjärk 17...18 senti padrun, siis harvemesinevad kaliibrid kipuvad 35 sendist ülespoole minema ja lõppevad seal euro kandis pauk. Isegi kui sedasama närust .32ACP-d (ehk 7.65 Browning) 200 pauku ära lasta, teeb see juba 70€.

[slider]

toimus väike ime, et me self defence raames üldse midagi juurde saime. Summutid igamehele tiiru, 200, naiss. 4X30 .223 teeb 120 ja ülejäänu käsirelvade vahel ära jagada, tea, olen kaitstud külll. .32ACP hulgi jm, siis nõustun akf vtl-ga.
mingi hetk tuleb kunas hakkab igav niisama paugutada, laua alt jne, küllap tekib ka siis sportlasi..

[pan]

Politsei relvaloa taotlemise argumendiks võiks olla ka osalemine vabatahtlikus riigikaitses.Sportlastega padrunite soetamise hulga poolest võrdses kategoorias peaks olema ka politsei relvaluba omavad Kaitseliidu liikmed.Olen laskurklubi liige,samuti ka kaitseliitlane.Tegelen ise laskmisega ja ka lasketreeningute läbiviimisega.
Probleem on selles,et litsentsi säilimiseks tuleb osaleda võistlustel,et saada täis võistluspunktid.IPSC kohalikud reeglid näevad ette 5 osaluspunkti.Seda selleks,et selekteerida välja passiivsed laskurid.
Mind ei huvita (enam) laskmine kui sport aga igal aastal olen sunnitud nende punktide saamiseks osalema võistlustel ja laskma iga kord läbi vähemalt ühe stage(ühe harjutuse).Aastas tuleb mul umbes 50+ lasketreeningut,milles osalen laskmise läbiviijana ja laskurina,lisaks veel individuaalsed harjutuskorrad.Jätan selle minu jaoks totra 5'e punkti nõude täitmata,siis kaotan ka IPSC litsentsi ning uue seaduse järgi tohin omada 200 padrunit...

[OnuHeino]

Politsei relvaloa taotlemise argumendiks võiks olla ka osalemine vabatahtlikus riigikaitses.Sportlastega padrunite soetamise hulga poolest võrdses kategoorias peaks olema ka politsei relvaluba omavad Kaitseliidu liikmed.Olen laskurklubi liige,samuti ka kaitseliitlane.Tegelen ise laskmisega ja ka lasketreeningute läbiviimisega.
Probleem on selles,et litsentsi säilimiseks tuleb osaleda võistlustel,et saada täis võistluspunktid.IPSC kohalikud reeglid näevad ette 5 osaluspunkti.Seda selleks,et selekteerida välja passiivsed laskurid.
Mind ei huvita (enam) laskmine kui sport aga igal aastal olen sunnitud nende punktide saamiseks osalema võistlustel ja laskma iga kord läbi vähemalt ühe stage(ühe harjutuse).Aastas tuleb mul umbes 50+ lasketreeningut,milles osalen laskmise läbiviijana ja laskurina,lisaks veel individuaalsed harjutuskorrad.Jätan selle minu jaoks totra 5'e punkti nõude täitmata,siis kaotan ka IPSC litsentsi ning uue seaduse järgi tohin omada 200 padrunit...

Sportlaskuri kombel moona soetada, selleks ei peaks IPSC nime alla peituma, kui tegelikult organisatsiooni tegevustest osa ei võeta. 1000 padruni ostmine ja seaduslik omamine on aktiivse sportlaskuri hüve. Jumal tänatud, et need kohustuslikud võitluspunktid meil nõutud on, muidu oleks klubides sadade viisi passiivseid liikmeid, kes lihtsalt mingil kuradi põhjusel tahaks osta 1000 lasku korraga aga kel pole aega, et aastas üks level-2 ja kolm level-1 võistlust teha. Nädala ajaga saab tehtud ja on jälle aastaks muretu.
Kes laskmisi läbi viib, sel ei tohiks olla probleeme hea hinnaga padrunite leidmisega. Võrreldes põhjanaabritega on Eesti harrastus-laskurite elu vägagi lihtsaks tehtud.
Keskmine kaitseliitlane ei ole ei laskeinstruktor ega oma tsiviilrelvaluba. Seega, suurem huvi sellise seaduselaienduse vastu puudub.

[vtl]

Probleem on selles,et litsentsi säilimiseks tuleb osaleda võistlustel,et saada täis võistluspunktid.IPSC kohalikud reeglid näevad ette 5 osaluspunkti.Seda selleks,et selekteerida välja passiivsed laskurid.
Mind ei huvita (enam) laskmine kui sport aga igal aastal olen sunnitud nende punktide saamiseks osalema võistlustel ja laskma iga kord läbi vähemalt ühe stage(ühe harjutuse).Aastas tuleb mul umbes 50+ lasketreeningut,milles osalen laskmise läbiviijana ja laskurina,lisaks veel individuaalsed harjutuskorrad.Jätan selle minu jaoks totra 5'e punkti nõude täitmata,siis kaotan ka IPSC litsentsi ning uue seaduse järgi tohin omada 200 padrunit...

Peale Eesti Practical Laskmise Ühingu omavad rahvusvahelist tunnustust ju veel Eesti Laskurliit ja Eesti Jahispordi liit.
AFAIK ei ole viimas(t)es matchpunktide nõuet, nagu IPSC-s.

Kaitseliidu teemasse niipalju, et Soomest maaletoodud SRA peaks ka andma nö. eluaegse laskesportlase litsentsi, aga hetkel ei ole see minuteada (veel) ametlikult tunnustatud kui rahvusvaheline spordiala. Niipalju kui ma kuulnud olen, siis töö käib selles suunas.

Aga selles osas nõustun täielikult OnuHeinoga, et mingi aktiivsuse kontroll on vajalik. Kas instruktorid, kohtunikud jt. tüübid peavad just oma kohustulikke matchpunkte taguma, on iseküsimus, aga passivsed tüübid, kes aastapäevi relva käes pole hoidnud, võiks ja tuleks välja selekteerida.

[OnuHeino]

Kohtunikud peavad enda kohustuslikke kohtunikupunkte nagunii taguma. Kui kohtunik ei tegele paraleelselt laskespordiga, siis miks peaks tal ka olema võimalus soetada ja hoiustada 1000 padrunit? Kui kohtunik/instruktor on ise aktiivne laskesportlane, lisanduvad ka laskesportlase hüved. Minu arvates on see õige. See, kas kohtunik vabal ajal tegeleb hobikorras laskmise või keeglimänguga, ei mängi siinkohal erilist rolli. Tahad suuremas koguses pauku teha, siis kehtivad samad reeglid nagu igale teisele.

Rõhutan, et praeguse relvaseadus annab meile hulga rohkem vabadust kui mõnes teises riigis. Igas olukorras esineks äärmusi, kellele midagi ei sobi.

[pan]

Minu eelneva postituse mõte on selles,et kaitseliitlastest politsei relvaloa omanikel,juhul kui nad mingitel põhjustel ei ole laskurklubide liikmed,oleksid samad privileegid kui IPSC litsentsi omavatel relvaomanikel.
Minul isiklikult ei ole probleemi selle 5'e osaluspunkti täitmisega aga relvad on mul vajadusel ainult ja ainult riigikaitseliste ülesannete täitmiseks,mitte sportlike tulemuste saavutamiseks.Loomulikult ma aitan neid klubikaaslasi,kes on endile seadnud sportlikud eesmärgid.
SRA'l on mõtet.
Lõpetuseks niipalju,et seaduskuuleka inimese valduses 1000 padrunit on 1000x ohutumad kui 1padrun kurjategija käes.

[nolem]

toimus väike ime, et me self defence raames üldse midagi juurde saime. Summutid igamehele tiiru, 200, naiss. 4X30 .223 teeb 120 ja ülejäänu käsirelvade vahel ära jagada, tea, olen kaitstud külll. .32ACP hulgi jm, siis nõustun akf vtl-ga.
mingi hetk tuleb kunas hakkab igav niisama paugutada, laua alt jne, küllap tekib ka siis sportlasi..

uue seaduse kohaselt mittesportlasel 4x30 ei ole võimalik, edaspidi hoiad siis 12x10, 30-sed on keelatud...

[vtl]

toimus väike ime, et me self defence raames üldse midagi juurde saime.

uue seaduse kohaselt mittesportlasel 4x30 ei ole võimalik, edaspidi hoiad siis 12x10, 30-sed on keelatud...

Juhiks tagasihoidlikult tähelepanu sellele, et suure salve piirang ei ole mitte kohalike seaduseloojate ettepanek, vaid tuleneb Euroopa Liidu otsekohalduvast direktiivist, mis sisuliselt on meile kui liikmesriigile kohustuslik.
Sisemin. esindaja ütles ümarlauas, et nendel on plaanis EL piiranguid üle võtta minimaalsel võimalikul määral, kuid sealt tuleneva vastu eriti midagi ära teha ei saa.

Meil on võimalus ainult kohaneda ja sellepärast ma räägingi, et vähegi tõsisemad harrastajad - minge leidke endale sobiv laskespordiklubi ja laske practicali. Saate endale hulga eeliseid, padruni-, salve- ja relvapiirangud ei koti, relvakultuur tõuseb ja rahval on rohkem relvi käes.
Pealegi, practiali laskmine on fun, seltskond mõnus ja laskmine märksa reaalelulisem kui tiirus täpitoksimine. Laskesport EI PEA olema silmaklappidega ja liibukates sportlaste eliitüritus, vaid täiesti normaalsete relvahuviliste pühapäevane tegevus.

Mõningad näited friigivõistlustest, mida üks kohalik laskurklubi korraldab:

http://www.surm.ee/zombie-attack
http://www.surm.ee/kill-bill
http://www.surm.ee/surma-snaipimise-voistlused

Alternatiiviks märgiks ära veel SRA-d, mis sobib just kaitseliitlastele, reservväelastele ning jõustruktuuride liikmetele

"SRA (Sovellettu Reserviläisammunta) on meie põhjanaabrite poolt loodud laskespordiala, mille reeglid on paika pandud Soome Reservväelaste Spordiliidu (RESUL) poolt. SRA-laskmine on spetsiaalselt suunatud armeerelvade kasutamisele, ehk siis kasutatakse peamiselt samu kaliibreid ning puuduvad spetsiaalsed klassid, mis kitsendaksid näiteks relva salvede mahtu või relvaraua pikkust. Võisteldakse karabiini (tavaliselt poolautomaat), pumppüssi ja püstoli, harva ka täpsuspüssi laskmises."

Lisaks omalt poolt veel niipalju, et ühel SRA võistlusrajal võib olla korraga kasutuses kuni 4 erinevat relva, lisaks veel nuga või lihtsalv vasar, millega midagi puruks lüüakse. Tegu on selles mõttes tõeliselt huvitava ja mitmekesise või(s)tlusalaga. Pühapäevatiirutajad - tehke järgi!

[Saunik]

Pealegi, practiali laskmine on fun, seltskond mõnus ja laskmine märksa reaalelulisem kui tiirus täpitoksimine. Laskesport EI PEA olema silmaklappidega ja liibukates sportlaste eliitüritus, vaid täiesti normaalsete relvahuviliste pühapäevane tegevus.

Ma lihtsalt ääremärkusena lisaksin, et minuarust ei peaks erinevaid laskmisalasid vastandama, erinevad alad hoopis täiendavad teineteist. SRA võistlusel olen näinud kuidas kaugetele märkidele(100m) kohati üldse pihta ei saada, sest polnud tegeldud paljukirutud täpitoksimisega. Julgustaksin tulema inimesi tutvuma ka tava laskespordiklubide tegevusega, eriti kui on tekkinud huvi alaga tegeleda süvitsi. Sportlaskmine on olümpiala(esimese kuue võistlusala sees, mis modernsel olümpial plaanis oli) ja sealgi olemas kiirete ja liikuvate märkide harjutused.

[vtl]

Pealegi, practiali laskmine on fun, seltskond mõnus ja laskmine märksa reaalelulisem kui tiirus täpitoksimine...

Ma lihtsalt ääremärkusena lisaksin, et minuarust ei peaks erinevaid laskmisalasid vastandama, erinevad alad hoopis täiendavad teineteist. SRA võistlusel olen näinud kuidas kaugetele märkidele(100m) kohati üldse pihta ei saada, sest polnud tegeldud paljukirutud täpitoksimisega.

Ülalkirjutatu ei olnud kindlasti mõeldud vastandamiseks, vaid pigem nentimaks, et kõige klassikalisem tiirutingimustes laskmine (rahulikult püsti seistes, üksiklasud staatilise hästi nähtava märgi pihta) ei ole kuigi reaaleluline tulevahetuse-olukord, milleks valmis olla.

Kui võistlusel kaugetele märkidele üldse pihta ei saa, siis on tegu pigem sihtimise- ja lasketehnika puudujäägiga, mitte täpitoksimise halvustamisega.