Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK näitel

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas vanahalb »

Mina 1994 a Palgaseadusest küll kuskilt välja ei loe, et töölepingus peab olema fikseeritud BRUTOpalk. Mul oli netopalk ehk puhtalt kätte saadav summa ja seda kuni 2008 aastani kui viimasele töölepingule lõpu peale tegin.
Mu loogika oli selline, et tööandja on nagunii domineerivam pool (samal seisukohal oli ka kuni 2009 aastani kehtinud Töölepingu seadus) ja igasugused Savisaarte võimuletulekud on tööandja risk. Kui tulumaksu juurde keeratakse, siis tööandja maksku. Kui ei taha maksta, tehku Toompeal lobbytööd või viigu kilekotiga meelehead. Tööandja ei näinud põhjust vastu vaielda :)

Ma lõpetasin töölepinguga töötamise sellepärast ära, et tööandja ei suutnud teemat enam hallata. Igasuguseid komandeeringuid, ületunde, poolikuid nädalaid jms tuli ülemäära palju. Kurdeti, et teiesuguste pärast tuleb eraldi tervet raamatupidajat palgal hoida. Tee omale OÜ või kui julge mees oled, siis FIE, too kuu lõpus üks arve, maksame selle ära ja rahu mõisas. Kah võib.

2009 a Töölepingu seadus kukkus selline välja, et minumeelest on Eestis täna igasugune töölepinguga töö mõttetu. Mingeid sotsiaaltagatisi enam pole (mõtlen koondamisraha pikemate staazide eest jms), lerpingu võib lõpetada nii, et saadetakse SMS - "Homme pole vaja tulla" ja nii edasi. Palgatöö on sisuliselt sama kui OÜ-na teenuse osutamine kuid oluliselt odavam.

Samasse 2009 a seadusemuudatusse tekkis ka brutopalga temaatika; eeldus, et palk kantakse pangakontole ja muud ilusat ning riigivõimule meelepärast. Seoses sellega nimetasingi brutopalka reformierakondlikuks retoorikaks, sest palgana mõistetav summa läks päevapealt suuremaks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kriku »

vanahalb kirjutas:Mina 1994 a Palgaseadusest küll kuskilt välja ei loe, et töölepingus peab olema fikseeritud BRUTOpalk.
§ 3. Palgatingimuste mõiste ja kindlaksmääramine

(1) Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda.

(2) Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus.
Eelduslikult peeti ikka palgaks brutopalka, aga kokkulepe, millega määrati töölepingus kindlaks netopalk, ei olnud tühine (ja võib muide väita, et see pole tühine ka TLS järgi, sest on töötajat soodustav tingimus).
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas 2korda2 »

Fucs kirjutas:...
Miks ei ole mõistuspärane/hea mõte/jne kajastada töölepingus NETOtöötasu?
...
Lisame juurde käesoleva aasta algusest töötajale antud õiguse tulla iga kuu uut summat sisaldava tulumaksuvabamiinimumi arvestamise avaldusega...

vanahalb,
sinu "eelistasin netopalka" perioodi peaks jääma ka TM alandus 26%->20%. Said seega netopalka fikseerides vastu pükse.

Tegelikult võiks palga- ja maksustamispõhimõtted jääda teise teemasse - see siin ju ühele lihatöötlejale pühendatud.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas vanahalb »

2korda2 kirjutas: vanahalb,
sinu "eelistasin netopalka" perioodi peaks jääma ka TM alandus 26%->20%. Said seega netopalka fikseerides vastu pükse.
Ei saanud, sest niisugused TM alandamised olid alati hea põhjus palka juurde küsida. Tööandjal vahet pole, sest palgafond jääb samaks ja olukorrast võidavad mõlemad. Kui hästi läks, sai juurde suurema protsendi kui tulumaks alanes.
Lihtsalt niisama asja teha ja palgatõusust rääkima hakata pole käsiraamatute järgi hea toon.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Svejk »

"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Tänane EE sahistab siis, et annemere ongi vaid kohalik martõška-tankist, kel polegi õigust töötajaile pennigi palka juurde anda.. et selline õigus ongi vaid Helsingissa :|

Mis kõik ei sega muidugi annemerel endal "kindralipalka" saada :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
manjabes
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 17 Jaan, 2006 21:05
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas manjabes »

Toetamaks narratiivi, kuidas üle kogu kontserni on vaja kokku hoida, sest Soome tehaste uuendamine ei läinud nii nagu plaanis: https://majandus24.postimees.ee/4401383 ... a-ei-tosta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Jälgige, mis kontekstis käib siit artiklist läbi annemere: ei tea // ei ole kuulnud // pole aimugi..
Eile oli ju ka uudis, et tapaliini raffa streik kestab juba kuu aega - muideks...
Teet Soorm avas lõpuks suu. Rakvere lihakombinaadis toimunu on palju räpasem kui seni räägitud
Sulev Vedler

• Riigiprokuratuuris käib suure saladuskatte all veel üks uurimine Rakvere lihakombinaadis (ärinimega HKScan Estonia) toimunu kohta.

• Uus menetlus on seotud väitega, et soomlased kantisid Eestist välja miljoneid eurosid ning maksud jäid maksmata.

• Ka direktorite vallandamiseni viinud kriminaalasja iva peitub maksudes.

Detsembri lõpus alustas riigiprokurör Marek Vahing kontrollimist, kas vastavad tõele HKScan Estonia endise juhatuse esimehe Teet Soormi väited hiigelsuure maksupettuse kohta.
Soorm rääkis ülekuulamisel keskkriminaalpolitseis, et Soome emafirma viis Eestist välja erakordselt kopsakaid summasid. Mitte miljoneid, vaid kümneid miljoneid eurosid. See oli aastatepikkune tegevus. Ja maksud jäid maksmata.
„Kahtlustust kellelegi esitatud ei ole,“ ütleb prokuratuuri pressiesindaja Harry Tuul.
Lihakombinaadi soomlastest pomod pole uue uurimise kohta teinud ühtegi avaldust. Võimalik, et nad ei teagi sellest. Ja kui teavadki, siis ei tuleks sellised avaldused kasuks firma mainele. HKScan on avalik ettevõte, tema aktsiatega kaubeldakse Helsingi börsil.
Halvad uudised mõjutavad aktsia hinda ja seetõttu pelgavad börsifirmad niisugusi kriminaaluurimisi samamoodi nagu Süüria terroristid Ameerika pommituslennukeid.
Küll aga lahkus äsja ametist Soome emafirma finantsjuht Tuomo Valkonen. Tema viimane tööpäev oli eelmisel nädalal.
Soormi järel HKScani Eesti haru juhiks nimetatud Anne Mere tunnistab, et maksuamet tunneb tõesti HKScani tegemiste vastu huvi, viimase kirja maksuametist sai ta eelmisel nädalal.
Mere ütleb aga, et ei tea prokurör Vahingu uurimisest midagi, kuigi peaks ju asjaga kursis olema.
Riikliku süüdistaja Marek Vahingu spetsialiteediks on majanduskuriteod, eriti maksuasjad. Teemat tunneb ta väga hästi, sest töötas varem maksuameti uurimisosakonnas. Vahing on tegelenud suurte asjadega: vedas näiteks Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi korruptsiooniasja ja hiigelsuure maksupettuse uurimist endises Tartu Viljasalves, praeguses Tartu Millis. Osales ka Assar Pauluse protsessis, tegeledes pundi majanduspoolega.

Tunnustatud vilepuhuja haarab luua
Lihakombinaadi ümber toimuv skandaal sai alguse sügisel 2016, kui Soomes asuva emafirma HKScan presidendina asus tööle Jari Latvanen.
Latvanen saabus puidufirmast Stora Enso, kuid tal on pikaajaline kogemus ka toiduainetetööstuses. Tema karjääri üks kõrghetki jääb aastasse 2013, mil ta oli külmutatud toiduainete ettevõtte Findus Nordic tegevjuht. Toona puhkes Euroopas hobuselihaskandaal. Hobuseliha leiti ka Finduse lasanje seest: seda oli loomaliha pähe tarninud üks Prantsuse ettevõte. Latvanen reageeris kiiresti, tegi asja avalikuks ja pälvis oma tegevuse eest vilepuhujana maineka Rootsi toiduauhinna.
Latvanen alustas kohe suurpuhastust ka HKScanis. Juba tema esimesel tööpäeval, 1. novembril 2016 saadeti uusi väljakutseid otsima firmas 12 aastat töötanud Samuli Eskola, kes muuhulgas vastutas Eesti ärisuuna eest.
Seejärel kohtus uus boss Latvala Teet Soormiga. Nad tegid koos paaripäevase tuuri HKScani Eesti ja Läti ettevõttetes, mis oli Soormi valitsemisala. Kõik tundus sujuvat, kõik tundus okei.

Mobiiltelefonid korjati ära, seifi võti oli kadunud
Kuni saabus esmaspäev 14. november ja välk lajatas otsekui selgest sinitaevast. Eesti haru juhtkonna koosolekule tungisid turvamehed, direktoritelt võeti ära mobiiltelefonid ja sülearvutid. Tööd alustas sisekontroll. Pearaamatupidajalt nõuti tema kabinetis olnud seifi avamist, aga ta ei teinud seda, väites, et võti on kadunud.
HKScan Estonia ja selle seakasvatusharu Rakvere Farmid (endise nimega Ekseko) juhtkond sai kinga, kuigi avalikkusele anti signaale, nagu oleks tegemist ajutise töölt eemaldamisega. Soomlased panid mõlema firma tegevjuhiks Anne Mere.
Soorm nimetab toimunut kahe suure egoga mehe – tema enda ja uue direktori Latvaneni – kokkupõrkeks: „Ta tuli mind oma suure egoga kiusama ja mina oma suure egoga alla ei anna.“
Anne Mere näeb asja teisiti – Soorm ja Latvanen puutusid kokku vaid põgusalt. „Eesmärk ei ole kedagi risti lüüa ega vihavaen,“ ütleb ta. „Isiklikku pole siin mitte midagi. Tegu on börsiettevõtte sooviga olla võimalikult läbipaistev. Saavutada selgus, kas midagi tehti valesti.“
Ka Latvanen teatas Postimehele antud usutluses, et ei pea kellelegi jahti: „Ma ei tea, mida on minu eelkäijad teinud ja ma isegi ei tunne neid. Seetõttu mul ei ole midagi oma eelkäijate ja Teet Soormi vastu.“

Eesti meedia ei tea asja sisu
Eeskätt oli päevapealt toimunud vallandamine pauk Teet Soormi au pihta.
Soorm on Eesti üks mõjukamaid majandustegelasi. Ta lõpetas maaülikooli ja asus mais 1995 tööle Rakvere lihakombinaadi müügijuhina. Rabas tolles ettevõttes järgmised 22 aastat, küll ühel, küll teisel juhtival positsioonil, nii Eksekos kui ka Talleggi linnukasvatuses ja maandus lõpuks HKScan Estonia peadirektori toolil.
Soorm paistis silma ka eraelus – ta on Keskerakonna juhatuse liikme Kadri Simsoni elukaaslane. Soormi eemaldamise ajal käis Toompeal parajasti võimuvahetus ja Kadrist sai majandusminister.
Eesti ajalehed hakkasid kohe spekuleerima, kuidas vallandamine on ilmselt seotud asjaoluga, et HKScani lepingute pealt teenisid Teet Soormi lähisugulased, näiteks tema isa. Lähisugulased teenisidki, Äripäev oli seda kirjutanud juba 2010. aastal, kuid Soormi minemakihutamise tagamaa oli hoopis teine.

Kõik algas Ukrainast
Soormi sõnul viis praeguste sündmusteni tosin aastat tagasi juhtunu, kui HKScan soovis Ukrainas luua ühisfirmat koos sealse ettevõttega Astarta. See pole mingi suvaline kolhoos, vaid suurettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse Varssavi börsil.
Ühisettevõtte keskmeks pidi saama söödatehas ja neli farmi 20 000 emisega. „See oli kokku kaks korda suurem kui Ekseko. Üldse mitte naljaasi,“ ütleb Soorm. Kes ei tea, siis Ekseko peahoone on kuuekorruseline majamürakas Viljandi lähistel.
Uut projekti pidid juhtima Teet Soorm ja tema usaldusalune, suurepärase seakasvatuse kogemusega Mati Tuvi. Kumbki pidi saama ühisfirmas viie protsendi suuruse osaluse. Nad valmistusid Ukrainasse kolima.
Kuid siis algasid masu, täpe ja pupu. Ukraina majandus varises kokku. Soomlased tõmbasid pidurit. Ukraina projekt pidi minema perekond Kõuhkna kätte, kes oli Rakvere lihakombinaadi omanikeringis ka 90ndate keskel, kui firma erastati ja polnud veel HKScanile müüdud.
Kõuhknad võtnuksid Soormi enda palgale, et ta Ukrainas rabaks. (Tegelikult Kõuhknad loobusid projektist.)
Kuid soomlased pidasid paremaks Soormi endale hoida, et ta siin töötaks ja pakkusid kuldseid käeraudu. „Nad kutsusid mind Vantaasse ja pakkusid boonuslepingut: saan endale kümme protsenti Ekseko kasumist, aga järgmised viis aastat pidin olema nende „ori“. Ei tohtinud vaadata ei vasakule ega paremale, pidin tegutsema ainult soomlaste huvides.“

Preemiat pakkusid bossid
Soormi sõnul kiitsid boonuslepingu heaks HKScani toonane tegevjuht Kai Seikku, finantsjuht Matti Perkonoja ja Balti äride direktor Olli Antniemi. Kõik kolm olid ühtlasi Rakvere lihakombinaadi nõukogu liikmed.
Neist ükski ei tööta enam HKScanis. Antniemit pole isegi elavategi nimekirjas, ta suri novembris 2011.
Küll aga ütlevad Soorm ja teda kaitsev vandeadvokaat Küllike Namm, et originaallepingud on alles ja neil õnnestus kätte saada isegi soomlaste endi vaheline kirjavahetus tolle boonuslepingu asjus.
Ka Anne Mere tunnistab selle olemasolu: „Aga kuidas seda lepingut realiseeriti, sellest polnud mul õrna aimugi. Sain sellest teada alles sisejuurdluse käigus. Kuid need boonuslepingud ei olnud sugugi halvad.“
Olemas on ka Antniemi allkirjaga paber, kus on märgitud, et „boonustasu võib maksta välja teenustöölepingute alusel“. Iga-aastast väljamakset kinnitas Antniemi ja pärast tema surma Ekseko nõukogu esimees Leemet Lõo.
Edasist arvestades on see väga oluline.

Kuidas preemia moondus virutamiseks
Mere ütleb, et Teet Soormil oli õigus boonuslepingu alusel suuri summasid saada, aga ta ei esitanud selliseid taotlusi. „Preemiat ei laekunud tema arveldusarvele.“
Küll aga avastas sisekontroll, et Soorm lasi aastate jooksul maksta 1,3 miljonit eurot firmale Laventra. Laventra poolt Eksekole esitatud arvetel oli sisuks märgitud erinevad teenused. Pealtnäha olid need igati vinks-vonks arved, kuid kõiki selliseid teenuseid Ekseko tegelikult ei saanud.
Küll aga selgus, et vastava lepingu sõlmimise ja arvete esitamise ajal oli Laventra juhatuse liikmeks ja osanikuks Teet Soormi õde…
Siit saigi alguse kahtlus, et Soorm ja Tuvi on HKScani kontsernist raha välja viinud. Omastanud 1,3 miljonit eurot.
Soorm põrutas vastu, et kulla mehed, need on ju needsamad boonused, mida talle lubati. Antniemi lubas preemiat saada teenustööarvete alusel ja tema esitaski seda Laventra kaudu teenuste nime all.
Soormi väitel poleks sellel kisal ja käral olnud otsa ega äärt, kui rahvas oleks kuulnud, et üks direktor saab endale kümnendiku suure seakombinaadi kasumist!
HKScani esindajad on seda kogu aeg teadnud, maksmine toimus viie aasta vältel, kõik olid toimunuga kursis.
Teiseks hoidis ta niiviisi kokku maksude arvelt. Eraisikuna preemiat saades pidanuks Ekseko tasuma sotsiaalmakse, teenuseid sai aga hoopis odavamalt kuludesse kirjutada. See ongi tema suhtes käiva kriminaaluurimise tuum.

Komandeeringud või puhkusereisid?
Kahtlustus puudutab ka puhkusereise, mis viisid direktoreid ja nende pereliikmeid eksootilistesse kohtadesse Rovaniemist Filipiinideni.
„Kui aasta töötulemused olid teada ja need olid head, lubati meile üht summat nn boonusena. Otsustasime selle kasutada iga-aastaselt reisimiseks. See nn juhtkonna boonusena reisimise tava oli juba 2000. aastate algusest soomlaste poolt sisse viidud,“ räägib Soorm. „22 aastat töötasin ma seal majas. See oli päris raske ala. Oma inimesi ma hoidsin – parem reisime koos kui ostame mõne vidina.“
Soomlased kargasid aga Soormile hõlma, sest ta lasi puhkusereisid panna kirja töiste komandeeringutena, sest nii sai taas maksude pealt kokku hoida.
Näiteks puhkusereis Rumeeniasse kanti kuludesse hoopis Belgias toimunud põllumajanduslaada külastamisena. Sõit Dominikaani vabariiki aga komandeeringuna Bulgaariasse. Reisibüroo võltsis arveid, pannes sinna tegeliku reisi asemel hoopis teise. Suure lihatööstuse puhul tundusid sellised kulud igati mõistlikud ning ükski audiitor ega revident ei osanud midagi halba kahtlustada.
Ekspress uuris, kas uus juht Anne Mere on ka mõnel sellisel reisil käinud. Mere tunnistas, et osales tõesti sõidul Brasiiliasse. „Oli kunagi üks reis, aga…“ räägib ta mõtlikult sõnu otsides. „Kuidas ta vormistatud oli…. Ma jään vastuse võlgu.“

Soorm saab soomlastelt „sünnipäevakingituse“
Pärast juhatusest eemaldamist lootis Soorm, et saab asjad kiiresti ära klaarida.
Soraineni advokaadibüroost, kes HKScani esindab, antigi lootust: „Homme tuleb otsus.“
Ja järgmisel päeval taas: „Homme.“
Soorm kuulis muudkui homme, homme ja homme, aga mingit otsust ei tulnud, ei tulnud ega tulnud.
Aastavahetusel käis ta välismaal. Naastes polnud ikka otsust.
Jurist Martin Krupp, kelle teenuseid Soorm kasutas, hoiatas, et selline venitamine näitab, kuidas soomlased punuvad tema vastu mingit skeemi.
Veebruari keskel saigi Soorm „sünnipäevakingituse“ (ta on sündinud 18. veebruaril): tema pangaarve arestiti, Viljandi kodule seati hüpoteek. Rakvere Farmid (Ekseko) esitas kohtusse hagi rohkem kui kahele miljonile eurole Soormi ja Mati Tuvi vastu.
Soorm mõistis, et peab valmistuma vastulöögiks.
„Ta ihkas kättmaksu,“ ütleb üks tuttav.
Soorm võttis ühendust rahandusminister Sven Sesteriga ja rääkis, kuidas välisfirmad Eestis maksuvabalt hiiglaslikke rahasummasid välja viivad (vt kõrvallugu). Sel kohtumisel ei nimetanud Soorm ettevõtete nimesid ega summasid. Aga minister sai aru, millest käib jutt.
Kui Sester ministriametist priiks sai, võttis Soorm ühendust uue rahandusministri Toomas Tõnistega. Ka tema mõistis, et tegemist on suure probleemiga.

Soorm pakub lepitust
Soorm ei käinud niisama ministrite juures kitul. Ta teadis, et kui tema sellisest kasumi väljaviimisest võimudele ei räägi, võivad seda teha soomlased, kes ajavad muudkui oma õigust taga. Ja siis jääb tema vahele, sest tema ju on samuti nende operatsioonidega seotud. Mis sest, et kõik käis emafirma taktikepi all.
Soormi sõnul otsis ta samal ajal ka lepitust. Viitas HKScani esindajatega rääkides kasumi väljakantimisele. Küsis, kas soomlased saavad ikka aru, millise pommi otsas nad istuvad.
„Ma ei oleks seda kõike teinud, kui nad oleksid käitunud minuga nagu inimesega, aga nad käitusid nagu oleks tegu loomaga,“ põrutab Soorm solvunult.
Suvel kohtus ta paaril korral HKScani esindajatega. Peajurist Markku Suvanto olla teatanud, et ei taha sõda.
„Aga läks nädal mööda ja Suvanto lasti lahti!“
Soomlased ei jätnud jonni, survestasid edasi. Esitasid augustis prokuratuuri kuriteokaebuse. Septembris algatas prokuratuur kriminaalmenetluse. Soorm ei teadnud sellest midagi.
Oktoobri alguses viis Ekseko kohtusse uuendatud hagi, nõutav summa oli kukkunud 1,1 miljoni euro peale.

Rünnakule!
Soorm andis vastutuld. Novembri keskel Postimehes ilmunud intervjuus põrutas ta: „Kas keegi kujutab ette, et Soome president või peaminister käib Tallinnas ja karjub oma kolleegide peale? Kontserni juhtkonna käitumine meie vabastamisel oli kriminaalasja piiril kõndimine.“
Ta andis otsetuld Jari Latvaneni pihta, nimetades teda väikeseks meheks, kes tuli Eestisse ja provotseeris 1990. aastate Viru tänava kakluse stiilis lahkumineku.
Soorm ei usu, et Latvanen peab kaua vastu, sest firma sai mullu üle 40 miljoni euro kahjumit. Suurkonkurent Atria teenis samas mastaabis kasumit.
Samas aga muudeti HKScani juhtidele mõeldud preemiapaketti rikkalikumaks. „Latvanenil ei ole omanikusuhet, tal pole midagi karta,“ ütleb Soorm. „Mina aga sain Eksekost boonust vaid siis, kui oli kasum. Kui kasumit ei olnud, polnud mul õigust midagi saada!“

Langus Eesti rahva silme all
Ka mullu 28. novembril Ekspressiga suheldes teatas Soorm, et sisejuurdlus on juba ammu-ammu lõpetatud. „Soomlased ei julge lihtsalt seda välja öelda, et tegelikult ei leitud midagi, sest siis hakkame ju meie protestima, miks nii meiega käituti ja miks selline meediakisa üles võeti.“
Järgmisel päeval aga sähvas välk uuesti selgest taevast. 29. novembril 2017 teavitas prokuratuur avalikkust, et Teet Soorm ja Mati Tuvi peeti kahtlusalustena kinni. „Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Stella Veber selgitas, et seni kogutud tõendite järgi on alus T. Soormi ja M. Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulike tehingute tegemise läbi usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ning samas ulatuses rahapesus.“
Mehed viidi Kalamajja keskkriminaalpolitsei peakontorisse ülekuulamisele ja tolle maja juurde tegi otselülitusi isegi „Aktuaalne kaamera“.
Ühtäkki teadis juba kogu Eesti, et hoopis Soorm on kahtlusalune. Soorm palkas enda kaitseks Küllike Nammi.
Kahtlustus keskendub peamiselt puhkusereisidele ja lepingutele, mida Soorm nimetab talle lubatud boonuseks. Lisaks veel garantiikirjade väljaandmine (vt kõrval kasti) ja mõned maa rentimisega seotud asjad. Ning kõige tipuks, nagu viimasel ajal kombeks, lisandus muidugi kahtlustus rahapesus, sest eelpoolmainitud boonuslepingute kaudu saadud 1,3 miljonit eurot ei jäänud ju pangaarvele niisama seisma.
Rahapesuks peab raha olema tõestatult kriminaalse päritoluga. Soormiga seotud firma oli liigutanud väga suuri summasid ning seetõttu ei saanud politseinikud enam pihta, milline osa sellest on kriminaalse päritoluga ja milline mitte. Kõik hägustub, kurtsid uurijad.

Mis saab edasi?
Soormi kinnivõtmisega saavutasid soomlased olulise punktivõidu – initsiatiiv on vähemalt avalikkuse silmis nende käes, Soormi maine kahanes kordades kiirmini kui sotside toetus Läti alkoralli tingimustes.
Soorm ja Tuvi tegid päev pärast kinnipidamist avalduse, et „kõik etteheidetud tehingud ja olulisemad juhtimisotsused on läbi aastakümnete tehtud nii HKScani enda juhtorganite kui ka selle omaniku juhtorganite teadmisel ja heakskiidul (selle kohta on olemas kirjalikud tõendusmaterjalid).“ Aga see ei jäänud kõlama.
Kuidas see segane lugu lõpeb, on raske ennustada. Küllike Namm ütleb, et Soorm saatis paari kuu eest Jari Latvanenile elektronkirja sooviga kohtuda. Soomlane vastas, et tema selle asjaga ei tegele, sellega tegelevad Eesti õiguskaitseorganid.
„Kindlasti ei ole kogu see protsess Teedule kerge olnud,“ ütleb Anne Mere. „Inimlikult on mul kahju, et nii läks.“
Pole välistatud, et asi päädib lõpuks ikkagi kohtuvälise kokkuleppe ja kriminaalasja sulgemisega. Selline võimalus on olemas, kuigi muutub üha keerulisemaks.
Küll aga on selge üks asi: Soorm ei oleks hädas, kui preemiad oleks välja makstud preemiate, mitte teenuste nime all ning puhkusereise poleks kantud kuludesse komandeeringutena. Kui ta poleks nihverdanud maksudega (sõltumata sellest, kas soomlased olid sellega nõus või mitte). Rahaasjad peavad korras olema.



Hämmastav tehing: KUIDAS SOOMLASED RAHA ÜHEST TASKUST TEISE TÕSTSID JA KÜMNEID MILJONEIDEUROSID SOOME VIISID
Sulev Vedler

Eesti riik nõuab ettevõtetelt tulumaksu tasumist vaid siis, kui kasum dividendidena välja makstakse. HKScan ei võtnud Eestist kordagi dividende, aga sai siit miljoneid eurosid mängleva kergusega. Ja maksuvabalt.
Nipp oli ülilihtne ja selle avastamiseks ei pea omama siseinfot, piisab vaid aastaaruannete lugemisest, seal on kõik kenasti mustvalgel kirjas.
Eesti kasum „laenati“ emafirmale, kusjuures igal aastal toimus „laenu“ pikendamine. Näiteks 2010. aastal oli emaettevõtte võlg 9 miljonit eurot ja tagasimaksetähtajaks 2012. aasta lõpp. Aasta hiljem on laenujääk endiselt 9 miljonit eurot, aga tagasimakse tähtaeg 2013. aasta lõpp. Ja veel aasta hiljem ikka 9 miljonit eurot, kuid nüüd oli tärmin 2014. aasta lõpp…
Iga vähegi mõtlev inimene mõistis, et sisuliselt oli kasum välja võetud ja selle pealt pidanuks tasuma tulumaksu. Aga seda ei makstud.
Eesti Ekspress kirjutas aastaid tagasi, kuidas välisfirmad Eestist maksuvabalt erakordselt suuri summasid välja tassivad. Teema pälvis ka poliitikute tähelepanu. Probleem kasvas nii suureks, et mitu parteid teatasid viimaste valimiste eel kavatsusest sellisele käitumisele käsi ette panna. Selle lahenduseks oli nn panditulumaks, mida kasumit emaettevõttele välja laenavad firmad pidid riigile tasuma, ja tagasi saama pidid selle siis, kui nad laenu tagastavad. Ettevõtlusringkondade tugeva vastuseisu tõttu jäi aga panditulumaks kehtestamata.
Kuid HKScan oli ammu ka sellisteks muutusteks valmistunud, tehes filigraanse manöövri, mis pööras seisu pea peale. See käis Talleggi kaudu, mis kuulus soomlastele samamoodi nagu Rakvere lihakombinaat.
Soomlased andsid Talleggile peaaegu 96 miljonit eurot laenu, et too ostaks lihakombinaadi. Müüjaks oli ei keegi muu kui emafirma HKScan.
See oli äärmiselt ebatavaline samm, sest harilikult ei osta tütarfirmad emafirma käest teist tütarfirmat. Sisuliselt tõstsid soomlased ju raha ühest taskust teise.
Kuid sel liigutusel olid soomlaste jaoks kasulikud tagajärjed.
Esiteks sai Soome emafirma müügist 96 miljonit eurot.
Teiseks ühendasid soomlased Talleggi ja lihakombinaadi, pannes uuele ettevõttele nimeks HKScan Estonia. Seejärel toimus laenude tasaarveldus ja enam polnud emafirma lihakombinaadile võlgu, vaid lihakombinaat võlgnes hoopis emafirmale.
Tolle laenu tagasimaksete kujul tekkis uus võimalus raha Eestist Soome viia – kusjuures intress oli kobe, viie protsendi kandis aastas. Tolle laenu tagasimaksmine käibki nüüd täie hooga.



HKScan pole tühistanud garantiisid, mida Soormile ette heidetakse
Sulev Vedler

Teet Soormile esitatud kahtlustuses heidetakse talle ette kolme garantiikirja sõlmimist.
Tallegg andis garantiikirja munafirma Ovolex kasuks ning Rakvere Lihakombinaat Nurkse Seafarmi ja Raikküla Seakasvatuse tarbeks.
Lepingute kogusumma on veidi üle kolme miljoni euro ja nad kehtivad aastateni 2024-2025.
See on eriti narr lugu. Soormile esitatud kahtlustus nimetab lepinguid kahjulikeks. Jutt käib ka usalduse kuritarvitamisest, millega võib tekkida HKScani kontsernile suur varaline kahju. Õnneks jäi kuritegu lõpule viimata ja nii edasi.
Samas tunnistab HKScan Estonia praegune juht Anne Mere, et firma pole neid garantiilepinguid seniajani lõpetatud. Mis sest, et Soorm on ammu läinud ja aega on olnud selleks küllaga, juba 15 kuud. Mere otsib sõnu: „Ega see nii lihtne ei ole. Oleme pangaga läbirääkimisi pidanud, kuidas riske maandada.“
Ta ei ütle (või oska öelda?), mis annaks tootjatele parema kindluse kui garantiikirjad.
Soorm kinnitab, et kõik need kolm garantiikirja on ammu aktsepteeritud Tallegi, Ekseko ja Rakvere Lihakombinaadi nõukogude poolt ning deklareeritud HKScan Estonia ja Talleggi aastaaruannetes, samuti saanud igal aastal ka aktsionäride üldkoosoleku ehk firma kõige kõrgema juhtorgani aktsepti.
Manused
y.jpg
y.jpg (41.26 KiB) Vaadatud 3943 korda
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühesõnaga, soomlased kasutavad (endistviisi) Eestis skeeme ja meetodeid, mis oleks nad Soomes ammu trellide taha viinud. :)

Eriti meeleolukas lõik:
Lisaks veel garantiikirjade väljaandmine (vt kõrval kasti) ja mõned maa rentimisega seotud asjad. Ning kõige tipuks, nagu viimasel ajal kombeks, lisandus muidugi kahtlustus rahapesus, sest eelpoolmainitud boonuslepingute kaudu saadud 1,3 miljonit eurot ei jäänud ju pangaarvele niisama seisma.
Rahapesuks peab raha olema tõestatult kriminaalse päritoluga. Soormiga seotud firma oli liigutanud väga suuri summasid ning seetõttu ei saanud politseinikud enam pihta, milline osa sellest on kriminaalse päritoluga ja milline mitte. Kõik hägustub, kurtsid uurijad.
Ühesõnaga, kui ei saa enam aru, mis rahaga tehti, tuleb see lugeda rahapesuks ja esitada kahtlustus. :D
Päris huvitab oleks teada, kas see laenuskeemitamine päädib ka kriminaalasjaga HKS vastu (maksupettus) või arvab prokuratuur, et see on "liiga hägune" ja keskendume Eesti eraisiku peedistamisele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kriku »

Lepiti siis kokku, et direktor saab boonust ja ühtlasi lepiti kokku, et selle boonuse maksmine toimub fiktiivsete arvete abil. Kui direktoriga tülli mindi, kaevati tema peale, et esitas fiktiivseid arveid.

Kui see boonusejutt vett peab, siis on tegu ilmselge maksukuriteoga - umbes nagu ümbrikupalga maksmine, aga suuremal skaalal.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuritegusid on siin tegelikult ju 2, seejuures see direktori poolteist milli on väike peenraha asja juures.
Hoopis suuremaid summasid on HKS ise ju Eestist välja "pesnud" sentigi maksmata. Tegemist on tegelikult varjatud dividendide maksmisega (teeseldud tehingu puhul loeb tehingu sisu, mitte vorm). Mis veel hullem, taolisi "laene" teevad paljud välisosalusega firmad Eestis oma emafirmadele põhjusel, et Eestis on dividendide maksmine räigelt maksustatud. See teema võib aga prokuratuuri ja politsei taset vaadates olla "liiga sogane" ja seda targu ei puututa - selle asemel kotitakse eestlasest üksikisikut.
Eesti kasum „laenati“ emafirmale, kusjuures igal aastal toimus „laenu“ pikendamine. Näiteks 2010. aastal oli emaettevõtte võlg 9 miljonit eurot ja tagasimaksetähtajaks 2012. aasta lõpp. Aasta hiljem on laenujääk endiselt 9 miljonit eurot, aga tagasimakse tähtaeg 2013. aasta lõpp. Ja veel aasta hiljem ikka 9 miljonit eurot, kuid nüüd oli tärmin 2014. aasta lõpp…
Iga vähegi mõtlev inimene mõistis, et sisuliselt oli kasum välja võetud ja selle pealt pidanuks tasuma tulumaksu. Aga seda ei makstud.
Eesti Ekspress kirjutas aastaid tagasi, kuidas välisfirmad Eestist maksuvabalt erakordselt suuri summasid välja tassivad. Teema pälvis ka poliitikute tähelepanu. Probleem kasvas nii suureks, et mitu parteid teatasid viimaste valimiste eel kavatsusest sellisele käitumisele käsi ette panna. Selle lahenduseks oli nn panditulumaks, mida kasumit emaettevõttele välja laenavad firmad pidid riigile tasuma, ja tagasi saama pidid selle siis, kui nad laenu tagastavad. Ettevõtlusringkondade tugeva vastuseisu tõttu jäi aga panditulumaks kehtestamata.
Kuid HKScan oli ammu ka sellisteks muutusteks valmistunud, tehes filigraanse manöövri, mis pööras seisu pea peale. See käis Talleggi kaudu, mis kuulus soomlastele samamoodi nagu Rakvere lihakombinaat.
Soomlased andsid Talleggile peaaegu 96 miljonit eurot laenu, et too ostaks lihakombinaadi. Müüjaks oli ei keegi muu kui emafirma HKScan.
See oli äärmiselt ebatavaline samm, sest harilikult ei osta tütarfirmad emafirma käest teist tütarfirmat. Sisuliselt tõstsid soomlased ju raha ühest taskust teise.
Kuid sel liigutusel olid soomlaste jaoks kasulikud tagajärjed.
Esiteks sai Soome emafirma müügist 96 miljonit eurot.
Teiseks ühendasid soomlased Talleggi ja lihakombinaadi, pannes uuele ettevõttele nimeks HKScan Estonia. Seejärel toimus laenude tasaarveldus ja enam polnud emafirma lihakombinaadile võlgu, vaid lihakombinaat võlgnes hoopis emafirmale.
Tolle laenu tagasimaksete kujul tekkis uus võimalus raha Eestist Soome viia – kusjuures intress oli kobe, viie protsendi kandis aastas. Tolle laenu tagasimaksmine käibki nüüd täie hooga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Taoliste asjadega algabki see õigusriigi küpsuse tase, mitte üksikisiku kottimisega soomlaste avalduse peale. Nii seaduste kvaliteet (et see on ühemõtteline rikkumine) kui ka kohtueelse uurimise kvaliteet.
Direktor oma poolteist milliga on selles mängus kui pisike viidikas rasvaste lõhede basseinis. Et peale ettevõtte tulumaksu kaotamist (ja dividendide maksmise ning mitteäriliste kulude ränga maksustamisega) selline "laenamise" praktika tekib, selle taipamiseks piisab isegi majandusbaka tunnistusest. Ja see värk on sedasi lohisenud vähemasti 10 aastat - tundub, et poliitilise heakskiiduga, et taeva pärast mitte hirmutada kalleid välisinvestoreid.

Soomes, pakun, istuks nii see preemia kantija kui selle lubaja koos samas kongis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kriku »

Küpsuse küsimus jah. Selle üle on Saksamaal ka palju vaieldud, kuigi mõni aeg tagasi. Esimene ettejuhtuv viide: http://www.internationaltaxreview.com/A ... aries.html

Eesti maksuõigusse tehti alles alates 1.01.2018 eraldi muudatus selliste laenude kohta.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Fucs »

Täna lõppeb streik Rakvere lihakombinaadis
Rakvere lihakombinaadi tapamaja streikijad otsustasid enam kui kaks kuud kestnud streigi praeguseks lõpetada ja esmaspäevast tööle naasta, samas kinnitab ametiühing, et paljud probleemid pole siiski lahendust leidnud.

Ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretäri Artjom Arhangelski sõnul said paljud lihakombinaadi töötajad palgatõusu. „Suurim palgatõus tuli streikinud tapamaja töötajatele ja see jääb umbes kaheksa protsendi juurde, teiste töötajate palgatõus jäi seekord vaid protsendi või paari piiridesse,“ rääkis Arhangelski.

„Praeguse streigi lõppemine ei tähenda siiski seda, et ametiühingu töö lihakombinaadis lõppeks,“ sõnas Arhangelski, lisades, et lihakombinaadis on moodustatud hästi toimiv, laienev ja aktsioonivõimeline ametiühing ning huvi selle tegemiste ja oma töötingimuste parandamise vastu on üha suuremal arvul töötajatel.

Kuigi probleemid lihakombinaadis pole lahenenud, ei tooks praegustes oludes pikemalt streigi jätkamine paremat tulemust, ütles Arhangelski, lisades, et jätkub töö selle nimel, et tööandjaga töötajate töötingimuste parandamiseks sisulisi läbirääkimisi pidada ja esmajoones ametiühingu tunnustamise leping allkirjastada.
https://virumaateataja.postimees.ee/447 ... ombinaadis
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 15 külalist