Õppevideod
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40240
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Noh, tegelikult praktika viia laskmisi läbi ainult taktikalises varustuses näitab juba omajagu. No ma omaarust olen tähtsa OK laskur, aga vat selle kiivri ja kuulivestiga ei saa kohe õiget asendit kätte. Ja täpsus tiirus oli kohutav. Ainus asend, kus täpselt lasta õnnestus, oli istudes, toetades relva tugikäe põlvele ja püsti. Muudes segas varustus täiesti märgatavalt. KV laskeoskustesti (vist A6) olen teinud 11 punktiga 12-st võimalikust (st tihendis relva taga vast probleem pole). Test tehti kiivri ja rakmetega, ilma igasugu vestideta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Õppevideod
Meil Eestis on lamades laskeasend ju ikka piisavalt "teemas", et sellele ka vesti kokku pannes tähelepanu pööratakse ning võitlejatele, kellel on kõhu- ja rinnapealene manti täis, tehakse ka selle kohta märkusi. Vähemalt minult on küll päris tihti küsitud, et "kas need taskud sul seal lamades segama ei hakka?"kangelaspioneer kirjutas:Lisaks igasugused seksikad vestid- korralikku lamades asendit nendega ei võta, kui vest pole just seda silmas pidades seatud.
Mina läbisin ajateenistuses uue laskeväljaõppe kava. Nii palju, kui kõrvu jäi, siis uue LVÕ eesmärk oli pigem see, et sõdurid suudaks oma relvaga paremini (ja ohutumalt) ümber käia (st. salvevahetused, tõrke eemaldamised, asendite sisse võtmised jne), mitte linnalahing.kangelaspioneer kirjutas:Uue laskeväljaõppe läbinud Eesti sõdureid ei ole mul veel au kohata olnud. [...] Uue laskeõppe peamine rakenduskoht on linnalahing. Seal on ettenähtud oskused tõeliselt vajalikud. Samuti on distantsid lühikesed ja kiire tuleavamine tähtsam, kui stabiilne laskeasend jms.
Kiiret tuleavamist küll uue LVÕ testides ei nõuta, pigem nõuti vanas (kus oli see mingi 3s jooksul lasu sooritamine). Test 3 on aega piisavalt, et rahulikult sõrkida või isegi jalutada ja korralikult sihtida.
Uue LVÕ lamades ja põlvelt asendid on ju küll piisavalt mugavad. Püsti on teine lugu, aga eks see püsti laskeasend ongi rohkem kiire reageerimise teema, ei? Lisaks stabiilsusele on seal pööratud tähelepanu ka sellele, et kuulivestis olev plaat oleks suunatud vastase poole.kangelaspioneer kirjutas:5) lähtuvalt eelnevast tuleb ka laskeasendid võtta vanast süsteemist, sest uued süsteemi asendid on liialt ebastabiilsed ja nõuavad hoidmiseks palju jõudu
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Igal pool ei tehta neid märkusi.KiloKilo kirjutas:Meil Eestis on lamades laskeasend ju ikka piisavalt "teemas", et sellele ka vesti kokku pannes tähelepanu pööratakse ning võitlejatele, kellel on kõhu- ja rinnapealene manti täis, tehakse ka selle kohta märkusi. Vähemalt minult on küll päris tihti küsitud, et "kas need taskud sul seal lamades segama ei hakka?"kangelaspioneer kirjutas:Lisaks igasugused seksikad vestid- korralikku lamades asendit nendega ei võta, kui vest pole just seda silmas pidades seatud.
Põlvelt asend küll kindel ja mugav pole. Varasem põlvele toetamine on puudu. Ilma toeta ei suuda keskmine sõdur relva just kaua sihtimispunktis hoida.KiloKilo kirjutas:Mina läbisin ajateenistuses uue laskeväljaõppe kava. Nii palju, kui kõrvu jäi, siis uue LVÕ eesmärk oli pigem see, et sõdurid suudaks oma relvaga paremini (ja ohutumalt) ümber käia (st. salvevahetused, tõrke eemaldamised, asendite sisse võtmised jne), mitte linnalahing.kangelaspioneer kirjutas:Uue laskeväljaõppe läbinud Eesti sõdureid ei ole mul veel au kohata olnud. [...] Uue laskeõppe peamine rakenduskoht on linnalahing. Seal on ettenähtud oskused tõeliselt vajalikud. Samuti on distantsid lühikesed ja kiire tuleavamine tähtsam, kui stabiilne laskeasend jms.
Kiiret tuleavamist küll uue LVÕ testides ei nõuta, pigem nõuti vanas (kus oli see mingi 3s jooksul lasu sooritamine). Test 3 on aega piisavalt, et rahulikult sõrkida või isegi jalutada ja korralikult sihtida.
Uue LVÕ lamades ja põlvelt asendid on ju küll piisavalt mugavad. Püsti on teine lugu, aga eks see püsti laskeasend ongi rohkem kiire reageerimise teema, ei? Lisaks stabiilsusele on seal pööratud tähelepanu ka sellele, et kuulivestis olev plaat oleks suunatud vastase poole.kangelaspioneer kirjutas:5) lähtuvalt eelnevast tuleb ka laskeasendid võtta vanast süsteemist, sest uued süsteemi asendid on liialt ebastabiilsed ja nõuavad hoidmiseks palju jõudu
Kuulivestist ja plaatidest on vestide teemas juttu, olen seal oma seisukoha kirja pannud. Vana hea Iisraeli vest sobib mulle väga hästi, kannan seda, kuni vähegi saab.
Re: Õppevideod
Kahju. Samas võiks sõdur ise ka aru saada, et kui varustus hakkab laskmist segama ja seda on võimalik nii ümber tõsta, et see ei segaks, siis võiks ju nii teha.kangelaspioneer kirjutas:Igal pool ei tehta neid märkusi.
Minule õpetati küll, et kätt tuleb põlvele toetada. 2015 aasta sõduriõpikus, kus püstilaskeasend tundub küll uue LVÕ kava oma olevat, on ka "küünarnukitoega põlvelt laskeasend" sees.kangelaspioneer kirjutas:Põlvelt asend küll kindel ja mugav pole. Varasem põlvele toetamine on puudu. Ilma toeta ei suuda keskmine sõdur relva just kaua sihtimispunktis hoida.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40240
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Ärge nutke, laskeasendi hoidmise probleemid kuulivestiga pole ainult Eesti vesti spetsiifika, vägagi ergonoomilise Bundeswehri omaga on samad probleemid. Oma osa mängib siin nt KL meeste vestide vähene kandmine - peale nädalast seljasolekut muutub kevlar tunduvalt pehmemaks. Ja sellel Eesti vestil pole ju üldiselt küljes õlakaitseid, killukraed ja kubemekaitset, mis kõik veelgi seda ebamugavust lisavad. Põhimõtteliselt seni rakmeväel käinud inimene peab kuulivestiga uuesti laskma õppima. Ajateenijad, kel see algusest peale seljas on, ehk harjuvad kiiremini. Meil avastasid nt TL-id, et vesti, saksa kevlari ja Galil täpsuspüssiga laskmine kohe ei õnnestu. Lihtsalt pead ei õnnestu kuidagi panna sihiku taha.
Kangelaspioneer, soovitan proovida Bundeswehri killuvesti, usun, et viskad juudi oma kohe heaga ära
Kangelaspioneer, soovitan proovida Bundeswehri killuvesti, usun, et viskad juudi oma kohe heaga ära
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Tundmatu Sõdur nr. 5
- Liige
- Postitusi: 281
- Liitunud: 08 Jaan, 2006 15:56
- Asukoht: Lääne-Virumaa
Re: Õppevideod
Kas siis uue LVE läbinud sõdur ei suuda kindlasti lasta kuni 300m kaugusele. Pange võitlejale kogu varustus selga millega ta lahingus samuti oleks ja näete, et 300 peale on rühma tabamus protsent ikka suhteliselt nadi. Teine asi on kõvatada ja oma kütiklasse kuskil tiirus toe pealt rahulikult lasta ilma varustuseta.Esiteks- vana laskeväljaõppe läbinud sõdur suudab suhteliselt kindlalt lasta kuni 300m kaugusel asuvat märki, kogu lasketoiming käib üsna automaatselt. Minu kogemuse põhjal on see nii ka reservkogunemise ajal ehk mõned aastad pärast ajateenistust. Tunduvalt halvem on asi näiteks jao/rühma rünnaku ajal, kus kogu üritus võib salvedega kohmitsemise nahka minna- see võtab lihtsalt nii meeletult aega.
LVE käsitleb ka relva kandmist, varustuse kandmist. Sõduri "settingute" muutmist jne, et lahinguväljal effektiivne olla. Tõeliselt kiirelt ei vaheta ainult "erivajadustega poisid" salve. Lahinguvälja kontroll ei tähenda tühja pilguga pea nõksutamist vaid LAHINGUVÄLJAKONTROLLI vaatad/veendud mis toimub sinu vasakul, paremal ja seljataga ei vaja vist selgitamist miks. Kui seda võetakse kui asjatut peanõksutamist tuleks instruktori otsa vaadata.Lisaks igasugused seksikad vestid- korralikku lamades asendit nendega ei võta, kui vest pole just seda silmas pidades seatud.
Salvevahetused on natuke kiiremad kui meie ajakatel, tõeliselt kiiresti vahetavad salve ainult "erivajadustega poisid". Lahinguvälja kontroll tähendab üldjuhul tühja pilguga pea nõksutamist, sest nii on õpetatud, ma pole kindel, et mõnda viga suudetakse vältida, kuna hoolimata peanõksust tegelikult midagi ei vaadata.
Kas me õpime õiget asja ja kas õigest sõjast seda me ei tea. Ei ole ainult linnalahingu ainus rakenduskoht. Kõik põhipunktid kehtivad igalpool( Varje ära kasutamine, salve vahetuse, tõrke korral aste madalamaks jne).Minu peamine küsimus on, et kas me teeme õiget asja, kas me õpime õigest sõjast.
Uue laskeõppe peamine rakenduskoht on linnalahing. Seal on ettenähtud oskused tõeliselt vajalikud. Samuti on distantsid lühikesed ja kiire tuleavamine tähtsam, kui stabiilne laskeasend jms. Konkreetses kohas võib saada kaalukeeleks, kumb osapool rohkem kaotusi kannab.
Mina ütleks pigem, et kui võrrelda uut LVEd ja vana LVEd, siis nüüd meil nagu on midagi ja ennem meil polnud midagi.1) uus laskeväljaõpe on pendli liikumine teise äärde võrreldes vanaga
Vanas olid põhimõtteliselt kõik taktikaliste oskuste valdkonnad katmata2) uus laskeväljaõpe katab paljud valdkonnad taktikaliste oskuste osas, mis vanas olid katmata
Uues LVEs on samuti võimalik 300m kauguselt lasta, kui põhiõpe on läbi ja tunned, et jäi väheks siis on olemas jätkuväljaõppe. Kui vaadata, et meie maastik on keskmiselt poolkinnine siis no ma ei taha hästi uskuda, et relvakonflikti korral hakkaksid kontaktid ~300 pealt olema.3) vana laskeväljaõpe andis meile oskuse lasta distantsidele, mis mujal NATO-s on praktikas kujunenud täpsuslaskurite valdkonnaks
Jällegi mainiks jätkuväljaõppe ära.4) head tulemused oleks saavutatavad uue ja vana kombineerimisel- toimingud, varjumine, salvevahetus ms uuest, rohke drill tabava lasu saavutamiseks vanast
Potato-potato. Pigem on uue süsteemi asendid kaasaegsed, mõeldud isikukaitsevahendite peale ( kuulivest, kiiver).5) lähtuvalt eelnevast tuleb ka laskeasendid võtta vanast süsteemist, sest uued süsteemi asendid on liialt ebastabiilsed ja nõuavad hoidmiseks palju jõudu
Olen kokkupuutunud mõlema LVE'ga ja minu poolehoid kuulub vaieldamatult uuele.
Lõpetuseks üks selline 2014. aasta kirjatükk
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=70300863
AKf Just plain mean: "Kui hinnata meie kaitsevõime kasvu kiiruse järgi, millega uusi embleeme suudetakse toota, siis on tulemus ilmselt fantastiline..."
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Panen oma mütsi panti, et 5 aasta pärast, kui kogu noorem instruktorkoosseiss on saanud väljaõppe uue kava järgi, ei saa 95% sõduritest enam 300m kaugusel asuvale märgile pihta.oscha kirjutas: Kas siis uue LVE läbinud sõdur ei suuda kindlasti lasta kuni 300m kaugusele. Pange võitlejale kogu varustus selga millega ta lahingus samuti oleks ja näete, et 300 peale on rühma tabamus protsent ikka suhteliselt nadi. Teine asi on kõvatada ja oma kütiklasse kuskil tiirus toe pealt rahulikult lasta ilma varustuseta.
Kes on rääkinud kütiklassidest toelt ja tiirus vms? Ka vana laskeõpet viidi läbi lahingvarustuses. Laskmise põhitõed kehtivad samamoodi varustusega ja ilma. Just põhitõdedest jookseb uus kava täielikult üle. Asendi kontroll, sihtimine, hingamise peatamine, päästmine, järelsihtimine... Need peavad olema täielikult automaatsed, ilma selleta täpset lasku ei tule.
Ma võtaks eelneva lõigu kokku nii- idealistlik maailmakäsitlus. Päris elu on selline, et meie liitlaste sõdurid, kelle laskeväljaõpe on toimunud meie uuele kavale sarnastel alustel, EI OSKA LASTA, EI OSKA KIIRESTI SALVE VAHETADA, EI TEE LAHINGUVÄLJAKONTROLLI. Öelge põhjus, miks vähemalt osad asjad neist ei või ka meil juhtuda?LVE käsitleb ka relva kandmist, varustuse kandmist. Sõduri "settingute" muutmist jne, et lahinguväljal effektiivne olla. Tõeliselt kiirelt ei vaheta ainult "erivajadustega poisid" salve. Lahinguvälja kontroll ei tähenda tühja pilguga pea nõksutamist vaid LAHINGUVÄLJAKONTROLLI vaatad/veendud mis toimub sinu vasakul, paremal ja seljataga ei vaja vist selgitamist miks. Kui seda võetakse kui asjatut peanõksutamist tuleks instruktori otsa vaadata.
Instruktori otsa võib alati vaadata. Ka vana LVE ajal võis, kui laskmised toimusid ilma lahingvarustuseta.
Elu näitab. Väga pikka eluiga ma sellele LVE-le ei ennusta. Jättes tabava lasu ja lahinguvälja kontrolli kõrvale, on seal veel mõned mulkad, mille puhul vist autor(id) ei mõelnud kõike lõpuni läbi. Aga neid ma siin arutama ei hakka.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40240
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Kõnekas oli minu jaoks see katse (rünnaku lahinglaskmistel ongi tabavus nõrk), seal oli tegemist ikkagi fikseeritud laskmisega
Üks asi, mis taolistel asjadel mäkra mängib, on liigne paukpadrunite tarvitamine - inimesed harjuvad pläristama sihtimata.
Ma ei tea, kas "uus" tagab parema %, aga see tulemus pole isegi mitte rahuldav. Peamiselt paigal seisvate märkide tabamisega harjutatud sõdurid lihtsalt ei suuda enam tabada neid, mis liiguvad. Sellisele lahinglaskmisele ei pääse mitte üks sõdur, kes pole laskeoskustesti positiivselt sooritanud. Seega ei saa ilmselt põhjuseks tuua ka, et oli ROK - need lasta ju ei oska.SEITSMES. 2014. a suvel viidi lahingukooli reservohvitseride baaskursusel lahinglaskmine L.3.4 jalaväejagu varitsuses. Lahinglaskmise stsenaarium nägi ette jalaväejao varitsust lagendikule sõitnud vastase varustuskolonnile. Jao ette jäi seisma kolm veoautot, iga auto küljes oli kolm sihtmärki 04 (0,5 × 0,5 m). Jalastunud vastast imiteeris 10 tõusvat Hardy sihtmärki, mille külge olid kruvitud sihtmärgid 03 (1,0 × 0,5 m). Varitsusele sattunud autod olid jao positsioonist 150 m kaugusel, lähim jalastunud vastane 100 m kaugusel. Vastase kolonni peatamiseks mõeldud miine imiteeriti lõhkepakettidega.
Osalejad: kolm jalaväejagu, kõik kaheksaliikmelised, kokku 24 laskurit. Kolme jao peale kulus kokku 1481 padrunit, millest:
•- 7,62 × 51 mm FMJ – 1082 padrunit
•- 7,62 × 51 mm FMJ lindis KP – 399 padrunit
Jagu paiknes headel positsioonidel lagendiku serval, kõigil oli võimalus sisse võtta mugav ja stabiilne lamades laskeasend või kasutada toena välja ehitatud kaevikuliini elemente. Põhimõtteliselt ei olnud suuri erinevusi õppelaskmise tingimustega. Ilm ja nähtavus olid väga head, paistis päike ja oli tuulevaikne. Kui antud oludes ei suuda terve rühm kiiresti maha lasta vastase jagu, siis on asi kasin.
Sihtmärkides oli võimalik fikseerida 230 tabamust, mis on 15,5% kulunud laskemoona kogusest. Seega keskmiselt lasi iga jagu 493,6 padrunit, millest tabasid sihtmärke keskmiselt 76,6 (vt joonis 2). Et sihtmärgid paiknesid lagedal, siis rikošettinud tabamusi praktiliselt ei olnud. Esimene jagu ei tabanud ühtegi lasku kolme tõusvasse sihtmärki, teine ja kolmas jagu nelja tõusvasse sihtmärki.
Sellest nähtub, et testitud valimi põhjal ei ole laskeoskus autorite arvates piisav isegi suurte seisvate sihtmärkide (püstkuju) tabamiseks. Milline oleks valimi sooritus olukorras, kus laskur peab hävitama mitu eri kaugusel paiknevat väikest liikuvat sihtmärki? Mis saab siis, kui vastane tulistab vastu?
Üks asi, mis taolistel asjadel mäkra mängib, on liigne paukpadrunite tarvitamine - inimesed harjuvad pläristama sihtimata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Õppevideod
Miks tahetakse kõike vastandada ja äärmustesse langeda? Praktikali laskedrillid EI VÄLISTA relva baasõpet. Tiirulaskmist tuleks loomulikult teha, ent kui laskeasendid, päästmine, järelsihtimine, ohutus- ja skännimise drillid tehtud, siis peaks vaatama, kuidas sellest kõigest ka lahingus kasu oleks. Lahingmoonaga tuleb tabada ka siis kui kola on seljas. Omandatud järk on võimalik ainult kuulivesti lisamisega ära nullida. Või siis sunnitud laskeasendiga. Ja just seda nimelt lahinglaskmisel näemegi. Lastakse sama tuima järjekindlusega edasi, arvestamata, et siledalt betoonpõrandalt on sattutud ebatasasele pinnale ning seljas on ka kola, mis tiirulaskmistel kästakse seljast ära võtta, sest "täna laseme täpsust." Vest ja kiiver on maru ebamugavad, varustustaskutest rääkimata. Aga veel mugavam on lasta dressides, relv kruustangide vahele keeratult.
Jah. Uue vestiga on sitt lasta. Kaitseliitlasele on ta harjumatult suur lisakoorem. Aga lahendus pole juudivest või vesti seljast ära heitmine. Lahendus on reguleerimises, õiges varustuse paigutamises ja harjumises/harjutamises. Võibolla natuke enda lati allapoole laskmises. Vähemalt oleme olukorra puhul kildude eest kaitstud ning mõni tina tabab ka soovitud sihtmärki.
Jah. Uue vestiga on sitt lasta. Kaitseliitlasele on ta harjumatult suur lisakoorem. Aga lahendus pole juudivest või vesti seljast ära heitmine. Lahendus on reguleerimises, õiges varustuse paigutamises ja harjumises/harjutamises. Võibolla natuke enda lati allapoole laskmises. Vähemalt oleme olukorra puhul kildude eest kaitstud ning mõni tina tabab ka soovitud sihtmärki.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40240
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Probleem saab olema selles, et aega väljaõppeks on samapalju kui vana kavaga, kuid see "lase ja liigu" tegevus nõuab (erinevalt tiirulaskmistest) rohket kuiva tegemist ja harjutus rühmale võtab kordades rohkem aega kui tiirulaskmine rühmale. See piiratud aja tingimustes võib tähendada seda, et korralik baasõpe (sh tiirus kindlalt 300 m tabamised) võivad seepärast ära jääda (või poolikuks jääda).
Samas on ka selge, et nõrk tabavus tähendab vajadust käristada läbi rohkem laskemoona ja olemist kauem tulejoonel, need tähendavad jällegi suuremaid laskemoona kulusid (ja varusid), rohkem kaotusi jne jne. See väljendub juba konkreetses rahanumbrites (ja mitte väikestes).
Uuel vestil (vähemalt enamusel) neist pole küljes ei kaelakaitset, kubemekaitset ega õlgade kaitseid, samuti pole sees plaate. Mis veel siis saab, kui kõik see külge panna. Mulle tundub küll Eesti reamehe elu Helmandis sellise padajanniga sügavat kummardust väärivat. Tööasendis kaelakaitsega vestist lasta on umbes sama, mis üritada kaelalahasega lasta, proovige ära Kuid maastikul olen täheldanud, et sõdurid võtavad meelsamalt madalaid asendeid ega töllerda ilmaasjata püsti. Ise olen propageerinud, et kui midagi teha pole, heitke vest seljas selili ja tõstke põlved üles, puhkab seljalihaseid ja -kõõluseid, mis matsu selle massiga saavad.
Samas on ka selge, et nõrk tabavus tähendab vajadust käristada läbi rohkem laskemoona ja olemist kauem tulejoonel, need tähendavad jällegi suuremaid laskemoona kulusid (ja varusid), rohkem kaotusi jne jne. See väljendub juba konkreetses rahanumbrites (ja mitte väikestes).
Uuel vestil (vähemalt enamusel) neist pole küljes ei kaelakaitset, kubemekaitset ega õlgade kaitseid, samuti pole sees plaate. Mis veel siis saab, kui kõik see külge panna. Mulle tundub küll Eesti reamehe elu Helmandis sellise padajanniga sügavat kummardust väärivat. Tööasendis kaelakaitsega vestist lasta on umbes sama, mis üritada kaelalahasega lasta, proovige ära Kuid maastikul olen täheldanud, et sõdurid võtavad meelsamalt madalaid asendeid ega töllerda ilmaasjata püsti. Ise olen propageerinud, et kui midagi teha pole, heitke vest seljas selili ja tõstke põlved üles, puhkab seljalihaseid ja -kõõluseid, mis matsu selle massiga saavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 389
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi
-
- Liige
- Postitusi: 193
- Liitunud: 13 Nov, 2017 15:02
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Minu meelest kõige "pullim", et kogu see üritus 100m välja on mahutatud Männiku 50m jooksva sea tiiru. Osavad vennad need kaitseliitlased suudavad isegi 50m kauguselst 100 meetrit lasta.
Ma ei kuuluta tõde vaid avaldan arvamust!
Re: Õppevideod
Umm, selliste asjade õpetamata ja sisseharjutamata jätmine läheb ikka sellisel juhul instruktorkosseisu kapsaaeda. Need elemendid on siiski lasketehnikas siiani sees ja kasutusel. Uue LVE "peakeeramised" jms uuendused ei takista lasketehnika kasutamist, iseasi, et (hetkel peast ütlen, ei saa kontrollida) võibolla on kõik uuest ägedast LVE-st nii vaimustuses, et elavad kohe SF-maailmas ja unustasid alustalad ära. Siis tasub läbiviijaid ja instruktoreid bambuskepiga vastu taldasid peksta.kangelaspioneer kirjutas:Kes on rääkinud kütiklassidest toelt ja tiirus vms? Ka vana laskeõpet viidi läbi lahingvarustuses. Laskmise põhitõed kehtivad samamoodi varustusega ja ilma. Just põhitõdedest jookseb uus kava täielikult üle. Asendi kontroll, sihtimine, hingamise peatamine, päästmine, järelsihtimine... Need peavad olema täielikult automaatsed, ilma selleta täpset lasku ei tule.
professional retard
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40240
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Õppevideod
Äkki polnud nii kiiresti sobiva suurusega ala võtta, ainus oligi Männiku sise-praktikali koht...`?Andrus1973 kirjutas:Minu meelest kõige "pullim", et kogu see üritus 100m välja on mahutatud Männiku 50m jooksva sea tiiru. Osavad vennad need kaitseliitlased suudavad isegi 50m kauguselst 100 meetrit lasta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Õppevideod
50m kauguselt on väga lihtne "100meetrit lasta" - tuleb võtta lihtsalt väiksem märklaud.Andrus1973 kirjutas:Minu meelest kõige "pullim", et kogu see üritus 100m välja on mahutatud Männiku 50m jooksva sea tiiru. Osavad vennad need kaitseliitlased suudavad isegi 50m kauguselst 100 meetrit lasta.
Ma muidugi ei tea, kas sõdurid ballistikat 100 meetri pealt arvestavad või mitte.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist