Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Minu jaoks on selle lähenemise kõige suurem probleem, et siis need, kes tahavad ise trennis käia, jäävad hammasrataste vahele - st. nad ei pruugi enam eriti jõuda oma lemmikalaga tegeleda.
Noh, põhimõtteliselt võiks regulaarsed trennis käijad käia vähemates kehalise tundides kui soovivad, kuid et nad ei tooks mingeid sõbra lellepoja antud tõendeid, siis KVKT-1 kaks korda aastas ikka üldistel alustel
Siis me saame põhimõtteliselt sellise asja, et on:
a) eraõiguslikud väga erinevad trennid, kus käiakse vabatahtlikult ja tegeletakse oma lemmikalaga, eelduslikult ka saavutusspordiga;
b) isikutele, kes punktis a nimetatud treeningutel ei käi ja kelle näitajad on viletsad, riigi poolt pakutud trenn; ilmselt mingil määral kohandatud ebasportlikele tüüpidele (alustatakse väiksemal koormusel, saavutussport ei ole eesmärk);
c) lõpuks isikud, kes teevad Cooperi testi jms. ilma trennita kolme peale ära, nad jäetakse rahule.
Minu küsimus nüüd on, miks see b) peab koolipäeva osa olema?
Kapten Trumm kirjutas:
Kuid risk endale liiga teha on suurem ja tulemused lahjemad - kõige kaugemale jõuavad (ja parimaid tulemusi saavutavad) ikka need, kes alustasid lapsena. Tead sa mõnda spordi ala (mitte male) olümpiavõitjat, kes alustas 30selt? Samal põhjusel on meil ka kaitseväkke kutsumine üldiselt enne 20ndat, mitte näiteks 40selt.
Loomulikult on inimene nooruses tugevam, aga see käib ka nende kohta, kes trenni ei tee.