Saarte Häälel polnud vaja kaua otsida, leidmaks lapsevanemat, kelle arvates on kehaline kasvatus koolis ilmselgelt liiga raske. “Selle asemel, et lasta lastel lihtsalt mängida, hakatakse taga ajama norme ja ei vaadata lapse kehalist võimekust,” väitis lapsevanem.
Lapsevanematel on loodud liiga palju võimalusi möliseda teemadel, mida nad isegi elementaartasemel ei valda. Oleks nad Atko Viru raamatu läbi lugenud, siis ei möliseks.
Facebook, hoolekogud, "kirjad direktorile" jne jne. Seepeale peab kool kohe kulmude peal kõndima. Õpilase ülendamine "kliendiks" ja õpetaja alandamine "teenindajaks" on seejuures täiesti fataalse efektiga.
Kehaliseks arenguks peab treening toimuma teatud tempoga. Kahjuks. Natuke palli veeretada väljas on küll vajalik, aga vähese efektiga.
Kehalise kasvatuse õpetajad on üldiselt lõpetanud meil kehakultuuri eriala ja ülalkirjutatu on neil kahtlemata selge. Seepärast takka antaksegi.
Aeroobse treeningu koormus peab olema 90% max ohutust pulsitasemest, max pulsitase on 190 miinus vanus. Gümnas on see 150 ja ülespoole.
Pulss 150 ja rohkem tähendab andmist nii, et higi lendab kahte lehte ja pärast võib särki välja väänata. Ja selle lauluga peaks 30+ minutit järjest panema.
Ühesõnaga, treeniv kehalise tund on kõike muud kui "lasta mängida".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.