Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Fucs]

Mul on tunne, et te olete siin veidi valel teel. Veidi....

Nüüd tõesti viimast korda siin teemas

Uuriti ju ainult neid parimaid parimatest, kes med.komisjonis on tunnistatud kõlbulikuks. (Kohtab hinnanguid nii 1/2 kui 1/3)
Mis seisus on ülejäänud seltskond, kes n.ö. ei kõlba? (Kohtab hinnanguid nii 1/2 kui 2/3)

Ja teine mitte vähemolulisem teema (jätame vaimse tervise ning stressid jms välja praegu ja räägime füüsilisest tervisest): kas on uuritud neid, kes langevad EKV-st välja teenistuse jooksul tervislikel põhjustel ja neid, eks saavad kaitseväes treeningutel/harjutustel mõne füüsilise trauma (liigesed, selg, süda, luumurrud jne), et mis on need põhjustanud ja miks? Kas lihtlabane ületreenitus (liiga suured koormused ka igati tervetele ja võimekatele), ületreenitus seoses treenitava halva füüsilise vormiga (traumat ei oleks tekkinud, kui treenitav oleks olnud füüsiliselt tugevam), vale treenimine (valed tehnikad jms), muu?

Uuringutest mida lugenud on jäänud meelde, et põhivaevused lisaks vaimsetele probleemidele on nii KRA med komisjonist tagasi saadetutel, kui sealt teenima saadetutel just liigesed, lihaskond ja nõrk selg (vbl ka luustik?)

[Kriku]

Kokkuvõttes tahan siis öelda seda, et katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus.

Nt. ka seda lauset või väidet võib mõista mitmeti.
Kas "katsed olukorda parandada ainult KK tundide abil oleks asendustegevus" või "katsed olukorda parandada lisaks KK tundide abil oleks asendustegevus" ?
Või hoopis "igasugused või mistahes katsed olukorda parandada KK tundide abil oleks asendustegevus"?

Proovin uuesti: Kui probleem on laste vähene füüsiline aktiivsus koolivälisel ajal, siis katsed parandada olukorda KK tundide lisamise abil oleks asendustegevus.

Jälle seda energiatarbimist vaadates (no ei ole muud näitajat käepärast, vabandan ninaette ja kõrvataha): kui me eeldame, et argielulise füüsilise aktiivsusega peaks nooruk päevas põletama näiteks 1,5x rohkem kaloreid kui 2 KK tunnis, siis selle aktiivsuse ärajääma kompenseerimiseks oleks iga päev vaja 3 KK tundi, nädalas 15. Kui arvestada ka nädalavahetustega, siis 21. Selles kontekstis jõupingutused 8 KK tunni sisseviimiseks nädalas on väga kulukas asendustegevus.

Võib küsida, et mismoodi on näiteks 2 KK tunni lisamine asendustegevus, siiski liigutataks ju nende võrra rohkem? Äkki on muid meetmeid toetav ja täiendav tegevus? Jah, oleks toetav ja täiendav, kui need muud meetmed eksisteeriks. Aga kui kogu aeg arutatakse KK tundide arvu üle, siis on suur oht, et kui lõpuks pressitakse läbi nende lisamine niigi väga pingelise tunniplaani, siis suruvad kõik asjassepuutuvad ministrid üksteisel kätt, soovivad palavalt õnne ja ongi kõik. Alustada tuleb ikka sealt, kus on probleemi tuum - kui lapsi edaspidigi edaspidi igale poole autoga viiakse ja tuuakse ja nad õues mängimas ei käi, on väga vähe vahet, kas KK tunde on nädalas 2 või 4. Ei tohi saata välja sõnumit, et kõnealune elustiili muutus on kooli KK-ga kompenseeritav. Ei ole.

Tähendab, meil on olnud ajaloos teatud kehalise kasvatuse ja aktiivsuse normid näiteks koolides. Need omal ajal ei "tekkinud lambist", vaid olid aastatepikkuste uuringute, jälgimiste, diagnooside ja hinnangute tulemus.
Need arvestasid omas ajas üldist kehalist aktiivsust ühiskonnas ja pidid tagama minimaalse kehalise liikumise ja koormused indiviidi tervislikuks eluks.

Ausalt öeldes ma kahtlen, kas need normid üldse niiväga teaduspõhised olidki. Ma arvan just, et keegi mõtles need välja - nagu hiljuti mõeldi välja, et vee all läbi rõnga ujumine on elutähtis oskus.

Mina rääkisin esimesest 21 Apr, 2017 14:38 postitusest alates, et lapsed ja noored liiguvad liiga vähe. Et vabatahtlikku liigutamist on jäänud kõvasti vähemaks kui enne. Et sellest tulenevalt on kasvanud vajadus lisa kohustusliku liigutamise järele. Et meil toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel koolides, endiste liikumisnormide ja nõuete vähendamine või kaotamine. Et tuleks püüelda ideaalide poole, kus koolist saab valdav enamus lapsi/noori endale piisava füüsilise ja vaimse tervise, et olla kohe kõlbulik astuma kaitseväeteenistusse.

Mina jällegi ei ole näinud statistikat, mis kinnitaks väidet, et valdav enamus noorukeid ei ole kõlblik astuma kaitseväeteenistusse treenimatuse pärast.

Vaidlus ei käi selle üle, kas enamus laste/noorte füüsiline tervis on kehv. IMHO on.
Vaidlus ei käi selle üle, kas paljude laste noorte vaimne tervis on kehv. IMHO on.

Kaitseväkke jõudnud noorte tervis ei ole valdavalt nii kehv, et nad seal hakkama ei saaks. Kaitseväkke kõlbmatute puhul käib vaidlus selle üle, kas see kõlbmatus on tingitud vähesest sporditegemisest, eriti vaimse tervise osas.

Vaidlus ei käi selle üle, kas 5h KK on parem kui 2h KK. 5h KK on IMHO parem.

Oleneb sellest, mis KK tunnis toimub ja oleneb lapsest. Kui meil on laps, kes peab 5 KK tunnis osalemiseks käima oma lemmiktrennis 2 korda 3 korra asemel, siis ei ole 5 KK tundi parem kui 2. Ei saa öelda, et kõigile ja alati on 5 KK tundi parem kui 2 ning seda siis Trummi lemmikväljendit kasutades riikliku sunniga ellu viima hakata. Kui nood tunnid aga koolipäeva sees toimuksid, siis täpselt nii tuleks välja.

1.KK on mõttetu õppeaine praegusel kujul. IMHO ei ole. Ta pole täiuslik, seal on hulga vigu (millest enamus ei tulene KK tunnist kui sellisest), aga ta on vajalik.

Nojah, kui sa nii ütled, siis jätab see tõlgendusruumi KK tunni igal erineval moel sisustamiseks. Minu väide käis KK tunni kohta selle praegusel kujul.

2.KK praegusel kujul tuleks asendada mõne muu mõistliku tegevusega. IMHO ainsaks mõistlikuks asendustegevuseks võib olla nii "rohkem KK tunde" kui "rohkem KK tunde muudetud kujul"

IMHO keskkoolis on selleks ka RKÕ.

3.KK kaotamine ei halvendaks veelgi laste/noorte tervist. IMHO halvendaks.

Väide on sellisel, kvanitifitseerimata kujul mõttetu.

4.KK-s ei tohiks hinnata. IMHO peaks. Vaieldavad on siin meetodid, kuidas ja mille alusel, ning kas individuaalne lähenemine hindamisel või mitte. IMHO hindamine/hinnangu andmine peab jääma.

Selle üle pole nagu eriti vaieldudki - vähemalt arvestatud / mittearvestatud peaks ikka olema.

5.KK-s ei peaks olema norme mida tuleks püüda täita. IMHO peaks olema. Vaieldav on siin, millised need peaks olema ja kas kõikidele ühesugused või mitte.

Ei tea, üldiselt ei ole seisukohta. Küsimus on ikka selles, kas tegevus on mõistlik, mitte normid.

6a.Trennid asendavad edukalt KK tunde. IMHO ei asenda. Võib-olla osadel juhtudel asendavad, aga seda ei saa võtta kui reeglit. KK tunnid täiendavad trenne ja vastupidi.

Trennid asendavad praeguses mahus KK tunde ning kui KK tundide mahtu tõsta, peab olema välistatud, et nendega hakatakse sunniviisil trenne asendama. Muidugi käib see õpilaste kohta, kes üldse trennis käivad.

6b.Kohustuslikku liikumist (KK) pole vaja, piisab vabatahtlikust (trennid). IMHO on vaja kohustuslikku ja ei piisa vabatahtlikust.

Siin ei oska mina näha muud kui ideoloogilist seisukohta. LISATUD: Olgu, see ka tegelikult oleneb õpilasest.

7.KK tundidel praegusel kujul ei ole mingit seost füüsilise ja vaimse valmisolekuga/kõlbulikkusega EKJ teenida. IMHO on.

Igal inimesel on õigus uskuda, mida tahab, aga mingi eesmärgi täitmiseks vajalik treeningmaht on loodusteaduslik, mitte usu küsimus.

Sama probleem muideks kummitab ka meie uut "liikumsõpetust" ja on kummitanud ka praegust kehalist kasvatust.
Kõikidel aegadel defineeritud ja seatud eesmärgid on olnud alati üllad ja õiged. Probleemid on olnud nii enne kui praegu (ja saavad IMHO olema ka tulevikus) selles, et puudub ühtne kindel arusaam, mida peaks tegema, kui palju peaks tegema, kuidas peaks tegema ja kuidas eesmärke saavutada. Puuduvad vastavad uuringud. Puuduvad ka needsamad uuringud, mis ütleks meile ära, milline on nt. KK tundide otsene/konkreetne/põhjuslik seos ja mõju laste/noorte tervisele ja edasisele arengule.

Seda KK tundide lisamise juttu on aetud iga riigikorra ajal: Eesti Vabariigis 1920-40, ENSV-s, praegu. Ometi pole keegi sellega hakkama saanud. Ma arvan, et ei saagi.

Ei saa öelda, et kõige kohta uuringud puuduvad. See, mis treeningmahtu on vaja mis eesmärgi täitmiseks, st. mida peab kindlate tervisenäitjatega inimene tegema, et saavutada mingi tulemus, on üsna selge. Muidugi on see statistiline tõde, aga siiski on see selge. Seda on üle maailma väga palju uuritud spordialade kaupa. See on ka selge, et praeguse mahu ja tegevuste juures KK treeningväärtus on marginaalne. Ma selle teema üsna alguses postitasin soovitusliku füüsilise koormuse ja meie KK võrdluse.

[nimetu]

@Fucs - Ei ole nii lihtne see tundide lisamine. Praeguse seisuga saaks vast +2 tundi lisada nii, et ülejäänud koolipäeva liiga palju ei segaks. Ja tegelikult seegi ei oleks nii lihtne, sest ilmselt eeldaks, et igasugused paralleel klassid hakkavad samal ajal tunnis käima. Edasi hakkavad juba tekkima väga keerulised dilemmad. Kuidas on mõistlikum koolipäeva pikendada? Kas jaotada tunnid kuidagi ühtlaselt koolipäeva peale või nihutada hoopis päeva lõppu? Mõlemal juhul on tõsised probleemid. Kui ühtlaselt jaotada, siis pikeneb paratamatult kõigi õpetajate päev ja sellele tuleks resoluutne vastuseis igal juhul. Pealegi tekiks küsimusi sellise koolipäeva pikendamise seaduslikkuses. Ma olen üpris kindel, et seda asja ei oleks võimalik läbi suruda. Teine võimalus on lisada need tunnid päeva lõppu (umbes nagu tavaline trenn), kuid siis tekib jällegi see probleem, et paratamatult tekiksid erinevate klasside tundide vahele mitmetunnised tühimikud. Lisaks hakkaks see kindlasti segama huviringides käimist. Selle vastu hakkaksid üsna tõenäoliselt lapsevanemad ja huviringide korraldajad väga häälekalt protestima.

[Lemet]

Minu väide käis KK tunni kohta selle praegusel kujul.

Näitasin seda postitust ühele tuttavale 30-aastase staažiga kehalise kasvatuse õpetajale. Vastuseks oli kergitatud kulm ja tõdemus, et see kõneleja ei tea ju kehalise kasvatuse tunnist mitte kõige vähematki ja võiks kasutada juhust filosoofina paista.

[Kapten Trumm]

Proovin uuesti: Kui probleem on laste vähene füüsiline aktiivsus koolivälisel ajal, siis katsed parandada olukorda KK tundide lisamise abil oleks asendustegevus.

Jälle seda energiatarbimist vaadates (no ei ole muud näitajat käepärast, vabandan ninaette ja kõrvataha): kui me eeldame, et argielulise füüsilise aktiivsusega peaks nooruk päevas põletama näiteks 1,5x rohkem kaloreid kui 2 KK tunnis, siis selle aktiivsuse ärajääma kompenseerimiseks oleks iga päev vaja 3 KK tundi, nädalas 15. Kui arvestada ka nädalavahetustega, siis 21. Selles kontekstis jõupingutused 8 KK tunni sisseviimiseks nädalas on väga kulukas asendustegevus.

Võib küsida, et mismoodi on näiteks 2 KK tunni lisamine asendustegevus, siiski liigutataks ju nende võrra rohkem? Äkki on muid meetmeid toetav ja täiendav tegevus? Jah, oleks toetav ja täiendav, kui need muud meetmed eksisteeriks. Aga kui kogu aeg arutatakse KK tundide arvu üle, siis on suur oht, et kui lõpuks pressitakse läbi nende lisamine niigi väga pingelise tunniplaani, siis suruvad kõik asjassepuutuvad ministrid üksteisel kätt, soovivad palavalt õnne ja ongi kõik. Alustada tuleb ikka sealt, kus on probleemi tuum - kui lapsi edaspidigi edaspidi igale poole autoga viiakse ja tuuakse ja nad õues mängimas ei käi, on väga vähe vahet, kas KK tunde on nädalas 2 või 4. Ei tohi saata välja sõnumit, et kõnealune elustiili muutus on kooli KK-ga kompenseeritav. Ei ole.

Sa kogu aeg keerad selle teema kalorite põletamise peale. Vaatasin eile ekstra ringi koolis, kui palju jääb silma õpilasi, kes vajaks täiendavat kalorite kulutamist ehk kelle füsionoomia viimab selgele ülekaalule. Eriti ei olnud kusjuures. Küll aga oli päris palju näha selliseid (nii poisse kui tüdrukuid), kellel on minuarust lihaskond nõrgalt arenenud (nt poistel väga peenikesed sääred) jne.

Sestap arvan, et see kalorikulu jutt on pikas plaanis mõistagi õige, kuid vähemalt nende õpilaste peal, kes mulle eile lõuna ajal koridoris vastu tuleb, annaks mingi 3x90 min asjalikult korraldatud (st kehalise vormi parandamisele) suunatud kehalist gümna lõpuks tulemusi, mida te ise ka ei usuks. Minu sõnu tegelikult kinnitab ka fakt, et KV-s saadakse 80% poistest (ülejäänud langevad välja) 3 kuuga ikka üle lati. Seal ei ole ju aastaid jalgsi kõndimist ja metsatööd. Ja kehakaal KV-s üldiselt kasvab, mitte ei alane - just sellesama liikumisaparaadi arenemise (elik lihasmassi) pärast.

Ülaltoodu tõttu arvan, et alahindamata üldise liikumisharjumuse tähtsust, on teenistuskõlbulike poiste saamiseks kehalise mahu suurendamine 30-50% võrra ja programmi ringimuutmine (ning KVKT-1 tegemine iga semestri lõpus) täiesti toimiv vahend. Kolm aastat sedasi jooksutatud seltskond teeb 90% selle KVKT-1 KV-s ära ja noorteaja lõpus võime rääkida ikka 250+ punktisest üldisest tasemest tänase 200+ asemel. Ja tõenäoliselt kukub KV-st välja kukkujate arv vähemalt 2 korda. Miks? KV sattumise ajaks on nende vaim lihtsalt tugevam ja hea kehaline vorm juba teenistusse astudes tähendab, et igasugu depressiooni, kiusamise jne probleeme on vähem.

Jään enda juurde, et lahendus on suhteliselt loll-lihtne KV kontekstis, üldise rahvatervise osas muidugi on asi keerukam.

[Kapten Trumm]

Mul on tunne, et te olete siin veidi valel teel. Veidi....

Nüüd tõesti viimast korda siin teemas
Uuriti ju ainult neid parimaid parimatest, kes med.komisjonis on tunnistatud kõlbulikuks. (Kohtab hinnanguid nii 1/2 kui 1/3)
Mis seisus on ülejäänud seltskond, kes n.ö. ei kõlba? (Kohtab hinnanguid nii 1/2 kui 2/3)

Ja teine mitte vähemolulisem teema (jätame vaimse tervise ning stressid jms välja praegu ja räägime füüsilisest tervisest): kas on uuritud neid, kes langevad EKV-st välja teenistuse jooksul tervislikel põhjustel ja neid, eks saavad kaitseväes treeningutel/harjutustel mõne füüsilise trauma (liigesed, selg, süda, luumurrud jne), et mis on need põhjustanud ja miks? Kas lihtlabane ületreenitus (liiga suured koormused ka igati tervetele ja võimekatele), ületreenitus seoses treenitava halva füüsilise vormiga (traumat ei oleks tekkinud, kui treenitav oleks olnud füüsiliselt tugevam), vale treenimine (valed tehnikad jms), muu?
Uuringutest mida lugenud on jäänud meelde, et põhivaevused lisaks vaimsetele probleemidele on nii KRA med komisjonist tagasi saadetutel, kui sealt teenima saadetutel just liigesed, lihaskond ja nõrk selg (vbl ka luustik?)

Olen aeg-ajalt lasknud enda verd põhjalikumalt uurida ja minu kroonilised tervisehädad küll selles analüüsis kuidagi ei avaldu. Arvan, et antud analüüs on palju põhjalikum kui see, mis kupis tehti. Nt soomusvestist haigeks jääv selg või põlved - puhtad ülekoormuse hädad (igapäevaelus praktiliselt ei esine).

Raua ja D-vitamiini vähesus sõduritel pole tingitud mitte koormusest, vaid rauda on vähe seepärast, et meie menüü koosneb süsivesikurohkest (kuid lihavaesest) toidust ja teiseks meie laiuskraadil ongi D-vitamiini nappus levinud probleem. Vaadake vahelduseks meie toidupaki koostist - puha kiired süsivesikud. Ja muidugi ka see, et süsivesikute ja taimerasva jura on odavam sööta kui naturaalset liha või kala.

Martin Herem seda ei maininud, aga KV-s on tehtud veel üks uuring, mis puudutab luustiku väsimuspurunemisi ja selle seost D-vitamiini tasemega, kokkuvõte on ilmunud ka Sõduris, kiiremad nobenäpud leiavad ehk ise ka. Väsimuspurunemiste probleemi üks põhjuseid on ka tugi-liikumisaparaadi taluvust ületav koormus. Pehmevõitu kontidega poistel saadakse küll jooks kiireks ja pumbad paika, kuid 3 kuuga mingit 15 aasta väärtoitumise tulemusi ei paranda. Nõrkade luude probleemi põhjuseks on nii väheliikuv elustiil kui ka väär toitumine - energia saadakse süsivesikutest kubisevast toidust (kus on vähe mineraale ja vitamiine), igasugu magusatest kihisevatest jookidest (mis viivad kaltsiumi välja) jne. Kuni lauslollusteni ametlikus toitlustuses välja - et nt piima joomine teeb luud tugevaks. Ei tee.

[Kriku]

Minu väide käis KK tunni kohta selle praegusel kujul.

Näitasin seda postitust ühele tuttavale 30-aastase staažiga kehalise kasvatuse õpetajale. Vastuseks oli kergitatud kulm ja tõdemus, et see kõneleja ei tea ju kehalise kasvatuse tunnist mitte kõige vähematki ja võiks kasutada juhust filosoofina paista.

Aga kutsu oma tuttav kehalise kasvatuse õpetaja siia ja las kirjutab, milles ma eksin.

Siin foorumis esitatakse vanem- ja isegi kõrgematele ohvitseridele ka üsna tihti igasuguseid asjatundmatuid küsimusi. Mis nad selle peale teevad? Selgitavad. Selgitavad uuesti. Ja veelkord. Ma paluksin endale samasugust privileegi kui suur osa akf-e täiel rinnal naudib, vahel asjatundmatuid küsimusi esitada. Sisulised vastused teeks ainult rõõmu.

[Kriku]

Sa kogu aeg keerad selle teema kalorite põletamise peale.

Ma ju ütlesin ülal, et mul ei ole lihtsalt paremat näitajat kuskilt võtta. Jah, ma tean, miks see on ainult servapidi teemakohane näitaja. Kui sul on parem ettekujutus, kuidas hinnata jala kooliskäimise treeningväärtust või mõju tervisele, siis loeksin suure huviga.

Ülaltoodu tõttu arvan, et alahindamata üldise liikumisharjumuse tähtsust, on teenistuskõlbulike poiste saamiseks kehalise mahu suurendamine 30-50% võrra ja programmi ringimuutmine (ning KVKT-1 tegemine iga semestri lõpus) täiesti toimiv vahend. Kolm aastat sedasi jooksutatud seltskond teeb 90% selle KVKT-1 KV-s ära ja noorteaja lõpus võime rääkida ikka 250+ punktisest üldisest tasemest tänase 200+ asemel. Ja tõenäoliselt kukub KV-st välja kukkujate arv vähemalt 2 korda. Miks? KV sattumise ajaks on nende vaim lihtsalt tugevam ja hea kehaline vorm juba teenistusse astudes tähendab, et igasugu depressiooni, kiusamise jne probleeme on vähem.

Aga kust sa ikkagi võtad, et just treenimatuse pärast suurem jagu kõlbmatud on? Millel see väide põhineb?

[Fucs]

No ei saa me läbi Lätita....

@Fucs - Ei ole nii lihtne see tundide lisamine. Praeguse seisuga saaks vast +2 tundi lisada nii, et ülejäänud koolipäeva liiga palju ei segaks. Ja tegelikult seegi ei oleks nii lihtne, sest ilmselt eeldaks, et igasugused paralleel klassid hakkavad samal ajal tunnis käima. Edasi hakkavad juba tekkima väga keerulised dilemmad. Kuidas on mõistlikum koolipäeva pikendada? Kas jaotada tunnid kuidagi ühtlaselt koolipäeva peale või nihutada hoopis päeva lõppu? Mõlemal juhul on tõsised probleemid. Kui ühtlaselt jaotada, siis pikeneb paratamatult kõigi õpetajate päev ja sellele tuleks resoluutne vastuseis igal juhul. Pealegi tekiks küsimusi sellise koolipäeva pikendamise seaduslikkuses. Ma olen üpris kindel, et seda asja ei oleks võimalik läbi suruda. Teine võimalus on lisada need tunnid päeva lõppu (umbes nagu tavaline trenn), kuid siis tekib jällegi see probleem, et paratamatult tekiksid erinevate klasside tundide vahele mitmetunnised tühimikud. Lisaks hakkaks see kindlasti segama huviringides käimist. Selle vastu hakkaksid üsna tõenäoliselt lapsevanemad ja huviringide korraldajad väga häälekalt protestima.

Lihtne ei ole muidugi. Seaduslikkus ja õpetaje arv koolis ning tööaeg on juba seadusandja/riigi/ministeeriumite küsimus. Kui seatakse eesmärk, siis muudetakse tahtmise korral ka vastavad seadused. Pädevate õpetajate lisaleidmisega tekiks kindlasti teatud probleemid.

Panin guuglesse "õpetajate tunniplaan" ja esimene tulemus:
http://www.tamula.edu.ee/oppetoo/opetaj ... niplaan-2/
Seal on algkoolis kolm KK õpetajat.
Liis Kranich, Margus Soome ja Terje Piirmann.
Ma ei tea mida nad seal koolis (või mujal) veel lisaks õpetavad või teevad (kooliväline töö jms?), aga nädala õppetundide (kontakttundide) arv on:
Liis Kranich 23 õppetundi
Margus Soome 24 õppetundi
Terje Piirmann 24 õppetundi

Teine tulemus guuglest:
https://21k.ee/wp-content/includes/tunn ... etajad.php
Indrek Vahtra 31h
Ave Arutamm 27h
Heli raidma 28h
Ivo Raenok 29h
Liina Liivsoo 25h

Haridustöötajate tööaeg

Vastu võetud 22.08.2013 nr 125
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 43 lõike 6 alusel.
§ 1. Haridustöötajate lühendatud täistööaeg

(1) Lühendatud täistööaja kestus 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kehtib järgmistel haridustöötajate ametikohtadel:
1) koolieelse lasteasutuse õpetaja, logopeed ja eripedagoog;
2) põhikooli ja gümnaasiumi klassiõpetaja, aineõpetaja, logopeed, eripedagoog, kasvataja ja ringijuht;
3) kutseõppeasutuse õpetaja;
4) huvikooli õpetaja, treener, huvihariduse spetsialist, klaverisaatja, kontsertmeister, ballettmeister, dirigent ja õppemeister.

(2) Lõikes 1 sätestatud õigus ei laiene kutseõppeasutuses sõjaväelise auastmega ametikohal olevale haridustöötajale. Sõjaväelise auastmega ametikohal olevale haridustöötajale kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses tööaja kohta sätestatut.

https://www.riigiteataja.ee/akt/127082013003

7h päevas = 35h nädalas (mittelühendatud tööaeg nädalas on 40h)
* KK tundide lisamisettepanekud tulid erinevates uuringutes (mida ma olen siia pannud) just KK õpetajatelt endilt. Jutt on käinud kuni 5h nädalas praeguse 2h asemel.

Tunniplaanidest ma juba kirjutasin siin:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 90#p538290

IMHO mahuks (osaliselt puhtalt lisatundide ja osaliselt teiste tundide asendamise näol) sinna ära nii +3h nädalas KK kui kohustuslik riigikaitseõpetus.
Variante on palju. Näiteks üks kiirvariant:

RKÕ_KK.png (36.59 KiB) Vaadatud 2706 korda

IMHO kehtib siin samamoodi vanasõna: Kes tahab see leiab kuidas, kes ei taha see leiab miks ei saa.


Palun laske mind nüüd vabaks siit teemast
Ärge palun adresseerige mulle enam küsimusi siin

[Kriku]

Nagu ma korduvalt olen märkinud, peale õpetaja aja tuleb vaadata, kui tihedalt korraldatud KK tunnid võimlasse ära mahuvad, kui muidugi on plaan neid võimlas korraldada.

[nimetu]

Nagu ma korduvalt olen märkinud, peale õpetaja aja tuleb vaadata, kui tihedalt korraldatud KK tunnid võimlasse ära mahuvad, kui muidugi on plaan neid võimlas korraldada.

Täpselt nii. Sama kehtib ka teiste õpetajate tööpäeva kohta. Lihtsalt tundide arvu lugedes ei pruugi saada täpset kujutlust sellest, kuidas nende tunniplaan tegelikult jaotatud on. Paljudel võivadki olla juba 8h tööpäevad, kuigi koolitunde iseenesest nii palju ei ole (need "tühjad" tunnid sisustatakse tööde parandamise jms tavaliselt). Seda on ka Fucsi poolt pandud tunniplaanidest näha.
Nagu ma ütlesin, need küsimused ei ole nii lihtsad, vastasel juhul oleks nad juba lahendatud.

[Kapten Trumm]

Aga kust sa ikkagi võtad, et just treenimatuse pärast suurem jagu kõlbmatud on? Millel see väide põhineb?

Kui väkke sattuv mees on harjunud füüsiliselt pingutama niiet ninast veri välja (3 korda nädalas nõutakse), siis minu loogika järgi ei teki ka mingeid "kohanemisraskusi" ja muid psüühilisi probleeme. Taolised jamad tekivad üldjuhul ikka sellest, et vorstidel paneb ema ka kodus sokid jalga ja kehalisest oli vabastus, ühtäkki peab hakkama kõike ise tegema. Ja kui muudud allüksuse blokiks, siis satud isolatsiooni/tagakiusamise alla, sest sinu pärast kotib instruktor/ülem ju tervet allüksust (mille eest kaasvõitlejad tagasi teevad).

Lihtsalt minu arusaam ja arvamus, ei midagi teaduslikku. Lihtsalt karja meeste elamisel piiratud ajaressursi ja ruutmeetrite tingimustes on vaja osata teistega arvestada (mitte riputada oma haisvaid sokke teiste nina alla), omada võimet ebameeldivuste puhul hambaid risti suruda ning teha kõik ülesanded vähemalt rahuldavalt ära. Siis ei tekiki mingeid kohanemisraskusi. Sellest arusaamiseks piisab ka kahenädalasest kasarmus elamisest.

[LeBon]

Kui meil on laps, kes peab 5 KK tunnis osalemiseks käima oma lemmiktrennis 2 korda 3 korra asemel, siis ei ole 5 KK tundi parem kui 2.

Kriku, aga miks peaks käima 2 korda 3 korra asemel, ma ei saa sellest seosest aru?

[Z03]

Mind ka huvitab, mida vereanalüüsiga mõõdeti, et määrata ajateenijate vaimset ja füüsilist ülekoormust. Kas oleks võimalik panna siia viide konkreetsele uuringule?

[Kriku]

Kui väkke sattuv mees on harjunud füüsiliselt pingutama niiet ninast veri välja (3 korda nädalas nõutakse), siis minu loogika järgi ei teki ka mingeid "kohanemisraskusi" ja muid psüühilisi probleeme.

Seda ma nüüd küll ei usu. KK tunnis ei õpetata voodi üles tegemist, ei harjutata vara tõusmist ega distsipliinile allumist. Küll aga võiks ses mõttes kasu olla RKÕ-st KK asemel.

Kui meil on laps, kes peab 5 KK tunnis osalemiseks käima oma lemmiktrennis 2 korda 3 korra asemel, siis ei ole 5 KK tundi parem kui 2.

Kriku, aga miks peaks käima 2 korda 3 korra asemel, ma ei saa sellest seosest aru?

Kui tehakse koolipäeva pikemaks, nii et mingil päeval enam trenni ei jõua (kas ajaliselt või väsimuse pärast).