Elektroonika

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Re: Nõukogude raadiotehnika ja elektroonika

Postitus Postitas ants431 »

Kapten Trumm kirjutas: ..................
Paarsada volti sellest kommutaatorist küll läbi käia ei saanud, see puutus kokku auto elektrisüsteemis oleva 13,5 V pingega, ühte transistori haru katkestati katkestiga, mille abil läbi teise haru jooksis primaarpinge süütepoolile. Mis süütepool minu autol oli (kas oli "viiekümne kolme oma"), paraku ei tea. Tean ainult, et transistorkommutaator oli ja garaazikoperatiivi vene mehed, kes kapoti alla vaatasin, kommenteerisid, et "serjooznaja tatska" :D
Süütepoolil oli induktiivsus ja sellisel juhul voolu järsku katkestada ei saa, põrutab hooga edasi ning pinge tõuseb nii kõrgele et kusagilt ikka järele annab :lol:
Selleks tehtigi väiksema takistusega süütepool, et viletsama
vastupingega trans asja ära ajaks. Kui ilmusid transid mis
mis 1500 V julgesid katkestada siis võis kasutada endisi süütepoole. Isetegijad lisasid ka seeria sädeme.
Käivitamise aeg andis sädet mitu korda järjest.
Kondekas mis oli paralleelselt katkestiga oli
ka katkestamisel tekkiva paarisaja voldi jaoks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas toomas tyrk »

diesel kirjutas:
toomas tyrk kirjutas:...ühe loo ühest kuuekümnendate Philipsi taskuraadiost.
loeks hää meelega.
Mul tädimees oli korpusepoiss. Mobiliseeriti 1941. a. Ja kui 1944. a. koos korpusega tagasi saabus, siis kogu pere oli Rootsi põrutanud. Alustas uuesti tühjalt kohalt ja üksinda. Kusagil kuuekümnendatel pääses esimest korda Rootsi sugulasi vaatama. Ja siis olevat omale ostnud ka selle Phillipsi raadio.

Minu kokkupuude selle raadioga jäi kusagil kaheksakümnendate teise poolde. Oli mingi suguvõsa üritus tädi pool, kus siis tädimees kurtis, et tema hea raadio ei tööta enam hästi. Kesklaine on endiselt OK, aga lühilaine ei tööta. Siis ka rääkis kuidas ja millal ostnud oli, ja kuidas teda kõik see aeg hästi teeninud. Ma siis lahkelt lubasin, et vaatan kas saan kuidagi aidata.

Raadio töötas endiselt hästi. Ainuke probleem oli äramurdunud teleskoopantenn. Mida tegelikult oli ka tädimees möönnud, et see võib põhjuseks olla. Isegi pisikese traadijupiga hakkas tööle. Ostsin siis poest mingi ligikaudu sobiva vene raadio teleskoopantenni asemele. Päris sobivat ei leidnud, oli midagi lühemat, mis kippus sinna korpusse ära uppuma. Sai veel spetsiaalne papitükk EPOga sinna antenni nupu alla kleebitud, et antenn ära ei upuks. Ja töötas jälle.

Aga see lühilaine oli tädimehele nii oluline seepärast, et kuulas selle raadioga "hääli". Ja rääkis et väga hästi oli võtnud. Segamisest hoolimata. Ja võttiski. Segamisel segaja sagedus ei katnud 100% originaalsaatja sagedust. Hoolega kruttides leidsid sellise koha, kus saade oli kuulatav. Tavaliselt pidid saate ajal veel mitu korda kruttima, sest mingil määral ujusid nii saatja sagedus, segaja sagedus kui raadio enda häälestatud sagedus. Sellel raadiol aga vähemasti oma häälestatud sagedus pidas. Vahest harva saate jooksul tuli midagi kruttida. Vene BBC-d segati siin pribaltikas üsna kehvasti, seda võis saate algusest lõpuni ära kuulata. Põhjuseks ilmselt head kondekad ning see, et sageduse sujuvaks reguleerimiseks kasutati pöördkondensaatorit, mitte mingeid varistore ega muid elektrooniliselt tuunitavaid vidinaid. Ja see pöördkondekas oli ilmselt samuti kvaliteetne.

Ausalt öeldes oli kahju tagasi anda peale seda paari nädalat, mis ta minu käes oli..

Selle raadio sünniaasta oli minu omast varasem. See on meelde jäänud. Ja teenis omanikku kuni tema surmani. Aeg-ajalt kui kokku saime, siis ikka kiitis, et raadio töötab endiselt hästi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nõukogude raadiotehnika ja elektroonika

Postitus Postitas Kriku »

Ja mis sest raadiost siis pärast omaniku surma sai?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Nõukogude raadiotehnika ja elektroonika

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kriku kirjutas:Ja mis sest raadiost siis pärast omaniku surma sai?
Ilmselt jäi perekonda. Siis ei olnud enam need "hääled" aktuaalne teema. Ja tänasel päeval isegi kesklaine mitte...
nooruk
Liige
Postitusi: 318
Liitunud: 16 Jaan, 2018 10:14
Kontakt:

Re: Nõukogude raadiotehnika ja elektroonika

Postitus Postitas nooruk »

Õnnestus saada Vene Taiga tüüpi välitelefon, see kopeeritud 43 a mudel täpsemalt, püüdsime testida peale 50 aastast seismist küünioludes selle sidepidamistöökorda, ning üllatuseks saime ta ka toimima , eelmine omanik oli väga üllatunud igatahes.

Kui kellegil on sellisele õlakandepaela pakkuda, oleksime väga huvitatud :D
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Nõukogude raadiotehnika ja elektroonika

Postitus Postitas Svejk »

nooruk kirjutas:Õnnestus saada Vene Taiga tüüpi välitelefon, see kopeeritud 43 a mudel täpsemalt, püüdsime testida peale 50 aastast seismist küünioludes selle sidepidamistöökorda, ning üllatuseks saime ta ka toimima , eelmine omanik oli väga üllatunud igatahes.
Kas pilte saaks?
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Ma ei tea, miks siin midagi just televiisorites mõõtma hakati, aga .....

* ca 700 maksis värvi tv 70-ndate alguses ja keskel. Suurema ekraaniga maksid rohkem, väiksemad vähem. Oli ka veel kallimaid.
* 1980 olümpiaks ostis ka meie pere esimese värvi tv. Tavamõõdus, mitte kõige suurema ekraaniga. Maksis poes ametlikult 320 rubla. Oli olemas ka mingi 280 rublane, aga neid ei saanud isegi leti alt ja tutvusega. Olid ka suure ekraaniga värvi telekad ca 450-500 rbl eest
* Mustvalged telerid maksid 70-ndatel ca 300 rbl. 80-ndatel 150-200 rbl. Oli ka odavamaid.

Siin võrreldi (või üritati võrrelda) midagi ka Soomega...
* Soomes oli ja on lisaks teleka poe hinnale igal teleril eraldi ka igakuine või aastane telekamaks
Heinon lapsuudenkotiin televisio hankittiin 1960-luvun alkupuolella, samoihin aikoihin kuin lukuisiin muihinkin suomalaiskoteihin. Televisio maksoi työmiehelle muutaman kuukauden palkan verran.
Mustavalkoinen Luxor maksoi 695 markkaa vuonna 1969.
https://www.ts.fi/kulttuuri/1074250379/ ... lta+alkaen
Vuonna 1975 keskivertopalkansaaja ansaitsi 350 euroa kuussa, verojen jälkeen käteen jäi 235 euroa.
Vuonna 1975 kuukausipalkalla sai 210 elokuvalippua, nyt hieman vähemmän. Vuonna 1975 väritelevision katselulupa maksoi 22 euroa. Vuoden 2005 alussa luvan hinta oli 195 euroa. Vuonna 1975 kuukausipalkalla sai 11 vuoden tv-luvat, nyt yhdeksän.
https://www.stat.fi/tup/tietotrendit/tt ... innat.html
* lingilt näete ka muid hindu ja keskmist palka Soomes 1975 ja 2005 võrdluses
Tyypillinen suomalaisen työntekijän kuukausipalkka vuonna 1970 oli 500-1000 markkaa kuukaudessa.
1976 sain apupoikana 1280 mk/kk
https://keskustelu.suomi24.fi/t/1121695 ... -70-lukuun!
Menin ruokakauppaan harjoittelijaksi v62.Palkka oli 120 mk siitä pos verot vuokra työtakit piti itse hankkia.En muista mitä tällä palkalla syötiin.
Vuonna 65 menin myymälänhoitajaksi sain palkkaa 280 mk
Minä olin erikoiskoulutettu liivimyyjä v66 ja palkka oli 250mk /kk. En muista mitä siitä meni veroa ,mutta vuokra oli 50 mk/kk
https://keskustelu.suomi24.fi/t/1962608 ... 0--luvulla

Rohkem ei viitsi telefoni ekraanil trükkida.
Tõlkega saavad huvilised vast ise hakkama.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ca 700 maksis värvi tv 70-ndate alguses ja keskel. Suurema ekraaniga maksid rohkem, väiksemad vähem. Oli ka veel kallimaid.
* 1980 olümpiaks ostis ka meie pere esimese värvi tv. Tavamõõdus, mitte kõige suurema ekraaniga. Maksis poes ametlikult 320 rubla. Oli olemas ka mingi 280 rublane, aga neid ei saanud isegi leti alt ja tutvusega. Olid ka suure ekraaniga värvi telekad ca 450-500 rbl eest
* Mustvalged telerid maksid 70-ndatel ca 300 rbl. 80-ndatel 150-200 rbl. Oli ka odavamaid.
Selles kontekstis on tänapäeva telekas kui niisama saadud. Kuigi taoline tehnoloogia ongi odavnenud, kasvõi mobiilide näitel.

Ses mõttes et praegu saab miinimumpalga eest täitsa viisaka teleka, kui hinnata toonaseks miinimumiks nii 60 rubla, siis selle eest ei saanud ka mustvalget.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Peeter »

Fucs kirjutas:Ma ei tea, miks siin midagi just televiisorites mõõtma hakati, aga .....

* ca 700 maksis värvi tv 70-ndate alguses ja keskel. Suurema ekraaniga maksid rohkem, väiksemad vähem. Oli ka veel kallimaid.
* 1980 olümpiaks ostis ka meie pere esimese värvi tv. Tavamõõdus, mitte kõige suurema ekraaniga. Maksis poes ametlikult 320 rubla. Oli olemas ka mingi 280 rublane, aga neid ei saanud isegi leti alt ja tutvusega. Olid ka suure ekraaniga värvi telekad ca 450-500 rbl eest
* Mustvalged telerid maksid 70-ndatel ca 300 rbl. 80-ndatel 150-200 rbl. Oli ka odavamaid.
Tegelesin ise tol ajal "telekandusega" ja tahan siia tuua täpsustuse. NSVL-s toodeti 61seeria värvikaid (st toodeti kineskoope), ekspordiks toodeti ka 67cm diagonaali, kuigi neist vist enamus kasutasid importkineskoope. 61seeria nii lamp- kui pooljuhttelekad maksid 720-780 rutsi. Need 67d ja ka mõned üksikud "eliit-eksport"61-sed olid siis üle tonni rutsa, ja olid nad ainult "Radio" ajakirjas näha. 45 rutsa olid teinekord hinnad väiksemad-suuremad detsiselektori olemasolu või puudumise pärast. Need asjad olid sõltuvuses NSVL-i suutlikusest toota kineskoope, ja need oli siis 61triaadkoobid. Ka 67 olid triaadid. Väikeseeriatootmises olid saadaval ka väiksemad 25cm, 32-37cm "Elektroonikad" ja "Šileelised" ja siis veel üksikseeriatena mingeid "Rubiine" vmt. Nende hinda ei mäleta kahjuks, sest neid polnud suurt saadagi kuskil poodides, need olid tavaliselt monitoridena TV-s ja mujal. Need võisidki tõesti kuni 300 maksta, rohkem kindlasti mitte. Kõik jahtisid suuri, seda lukuauku eriti ei soovitud, kui just mingi pidev suvilasse kolija polnud. 61ne oli "au ja uhkus", neid nikatseid "eriti ei hinnatud", vähemalt spetsialistide ringis ei soovitatud küll kellelegi. Eriline perse oli selle "moodsa kirsipunase kaasaskantava" 25cm-se Elektroonikaga. Kui selle toiteplokk (220 ja ka 12 volti) persse läks, siis selle käimasaamine oli paras õudus. Oli ka suisa teleka äraviskamisi. See oli üks esimesi venelaste laiatarbeteleka impulsstoiteplokke, kari versioone ja kari täiendusi, aga ikkagi sama ebastabiilne, alles 2-380seeria sisu ja just eriti toiteploki skeemil ja juppidel saadi töökindlaks (alates ca87 ja siis läks korpus beežkollaseks.
Sul oli valida kas tavaline teler 61cm või mingi väike kohatäide. 80ndail Moskva-olümpiajal olid müügis ainult 61sed esimese seeria lampvärvikad hinnaga 700-780(D), või siis kuni 14-15 tolli Šileelised. Vahepealseid mõõte vabamüügis ei olnud, sest kineskoope ei toodetud. Uue seeria pilukineskoobiga 61sed(280seeria) ja siis ka 51-sed(380seeria) tulid ca 85 aastal laiatarbesse müüki olles hulluks defkaks võrreldes vanemat pildikvaliteedi (kokkujooks), energiatarbe ja kaalu aspektist. Sellel põlvkonnal kadusid ära karjakaupa potekad tagaküljel reguleerimiseks, selleks polnud enam igas kodus vajadust. See oli esimene põlvkond värviTV-s kui VMNimaad võtsid kasutusele "roiskunud lääne kapitalistide" Phillipsi telekatehnoloogia koos mikroskeemidega. Nii tšehhid kui idasakslased kui ungarlased hakkasid ise tootma neid. Ja siis venelased võtsid kasutusele vastavalt sakslaste ja tšehhide tehnoloogia. Alguses olid plokkides isegi tšehhi MDA ja ka sakslase A seeria kivid, alles aastake hiljem tuli kodumaine 174seeria. Aga prestiižsematel ja kvaliteetsematel kvaliteedimärgiga markidel jäid tihti need "lähislääne" kivid heledus- ja värvisignaali töötluses eelistusse. Need hakkasid maksma ka vastavalt suurem üle 700 ja väiksem 645. 300-ga ei olnud võimalik osta mingisugust normaalsuurusega värvitelekat, sest ka need uued 61sed 51sed olid kohe defka ja nende eest tuli kohe hakata ka poes "peale maksma". Kes teadis otsis uut pilukat 2-380-t ja oli valmis ka mustalt lisaks maksma, aga kes ei teadnud midagi, see võttis letist tuimalt vana tehnoloogia polüesterkummuti sama hinnaga. Ka 202-208 seeria oli veel vana koobiga. Kõik need telekad olid veel kumerate nurkadega ja "punnsilm-kineskoobid". Eriline teema oli veel nende pilukineskoopide 51ste versioonidega. Neid oli ka importkineskoopidega(lisatähis I), teinekord samahind, teinekord paarkend rutsat kallimana, aga pildil oli vahe kohe näha. Nimelt olid nad normaalse tänapäevase punasega, venelaste punane kahur oli pea alati selline määrdunud punane. Need I-d olid veel eriti soovitud, nende eest küsiti tagantuksest või käest ostes 50-150 peale juba alguses, pärast poole müüdi 89-90 51seid telekaid 1000dega, I eest veel lisaraha. Alates ca87 ilmusid juba ka esimesed (tol hetkel ikka super)lamedad 54sed täisnurkadega pildiga 380seeria telkud. Need olid ainult lääne pilukoobiga. Aga see oli juba hüperdefka ja kuna rubla enam ei maksnud eriti siis toodi tavaliselt neid venest ja siis müüdi siin megahinnaga.
Mustvalgeid võis osta küll sõltuvalt suurusest mingi kuni 300-ni.
Paluks täpsust detailidega.
Viimati muutis Peeter, 12 Apr, 2020 12:48, muudetud 4 korda kokku.
Enkus
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 23 Dets, 2011 18:59
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Enkus »

Fucs kirjutas:Ma ei tea, miks siin midagi just televiisorites mõõtma hakati, aga .....

* ca 700 maksis värvi tv 70-ndate alguses ja keskel. Suurema ekraaniga maksid rohkem, väiksemad vähem. Oli ka veel kallimaid.
* 1980 olümpiaks ostis ka meie pere esimese värvi tv. Tavamõõdus, mitte kõige suurema ekraaniga. Maksis poes ametlikult 320 rubla. Oli olemas ka mingi 280 rublane, aga neid ei saanud isegi leti alt ja tutvusega. Olid ka suure ekraaniga värvi telekad ca 450-500 rbl eest
* Mustvalged telerid maksid 70-ndatel ca 300 rbl. 80-ndatel 150-200 rbl. Oli ka odavamaid.
...
Ei mäleta, et värviteleviisorid oleks kunagi alla 600 rubla maksnud...
Raduga-716 maksis 1981 aastal 715 rubla...
Võimalik, et sinu 320 rubla oli poes järelmaksu sissemaks...?
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1056
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas isakene »

Enkus kirjutas: Ei mäleta, et värviteleviisorid oleks kunagi alla 600 rubla maksnud...
Raduga-716 maksis 1981 aastal 715 rubla...
Mäletan, et oli odavamaid. Raduga-716 oligi kõige odavam ja ilma detsiplokita maksis 680 millegagi. Meil oli Jantar-714 ja maksis ilma detsita 70x ruublikut.

Näe, leidsin tõestuse ka. http://www.rw6ase.narod.ru/00/twc/raduga716.html

Natuke OT ka: 700-seeria telekaid kutsuti telekaremontijate poolt "kummutiks". Kuna oli üüratult suur ja kaalus 60+ kilo. Hilisemad 280 ja 380 seeriad olid juba poole kergemad. 700 seeria realaotusblokk sisaldas muu kola hulgas ka kõrgepingelampi 6П45С, mida noodsamad remondimehed "pirniks" kutsusid, seda siis samuti piraka gabariidi tõttu. Tol hallil ajal sai muu tegevuse hulgas ka Peterburi elektroonikaturult kola Eestisse veetud, ning sageli ütles juhtmevillu tellimust esitades muuhulgas: "kuule, too kummutile paar pirni ka." Noil telekatel kippus seesama pirn nimelt püsikuluks kvalifitseeruma. 90-ndate alguseks oli see telekas juba lootusetult vananenud, aga kuna neid sai tol ajal juba tasuta, siis oli mul mingil hetkel toanurgas 3-4 juppideks lammutatud telekat. Kui enda pildikastil pilt kaduma kippus, tuli selgeks teha, milline blokk telekas parajasti nöögib, see üle üla prügikasti visata ning hunnikust uus asemele tõsta. Siis natuke aega jälle töötas.
91 aasta lõpuks jõudis perenõukogu üksmeelsele otsusele, et saabuva taliolümpia võiks ikka normaalse pildiga ära vaadata ja selleks tellisime Koduanttilast uue Philipsi. Keegi aga ei suutnud ette näha, et vastikud kapitalistid ka raha eest ei suuda tellimusi täita, see lustikummut maksis seal oluliselt enam kui poeriiulilt saadav. Aga oli tol ajal ainuke koht, kust liigseid küsimusi esitamata järelmaksuga kaupa jagati. Ning novembri lõpus tellitud uus telekas jõudis meieni paar päeva pärast olümpia lõputseremooniat, nii et võistlused tuli ikka kummutist ära vaadata. Kummut ise aga oli selleks ajaks juba täiesti amortiseerunud, puhtast kaastundest pingutas veel mingisugust pilti näidata. Nii et isa võis rahulolevalt peale jäähokifinaali nentida: "...täna oli täitsa hea pilt, isegi litrit oli näha..."
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nende 70 kiloste algsete vene värvitelekatega pidi olema tulekustuti toas - kui põlema läheb, ei jõua aknast seda välja enam visata. :shock:

Hiljem läksid need kergemaks, mäletan, et see värvitelku, mis meile toodi, oli juba piisavalt kerge, et seda jõudsin pubekaeas üksi tõsta, kui koristada vaja oli. 8 kanalinuppu ja selline sahtel käis välja, kust käis mingite kahvlite ümber tõstmise ja sakilise ratta kruttimisega peenhäälestus.

Kahjuks ei mäleta selle marki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Troll »

Kapten Trumm kirjutas: 8 kanalinuppu ja selline sahtel käis välja, kust käis mingite kahvlite ümber tõstmise ja sakilise ratta kruttimisega peenhäälestus.

Kahjuks ei mäleta selle marki.
Slavutitš? Meil oli selline: https://rem-tv.net/stuff/1-1-0-5273
Seda pistikute ümbertõstmist ja ratta kruttimist mäletan hästi, mul isa eksperimenteeris antennidega ja aeg-ajalt (olenes ilmast) saime isegi Soome TV kätte (Viljandis !).
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Peeter kirjutas:
Fucs kirjutas:Ma ei tea, miks siin midagi just televiisorites mõõtma hakati, aga .....

* ca 700 maksis värvi tv 70-ndate alguses ja keskel. Suurema ekraaniga maksid rohkem, väiksemad vähem. Oli ka veel kallimaid.
* 1980 olümpiaks ostis ka meie pere esimese värvi tv. Tavamõõdus, mitte kõige suurema ekraaniga. Maksis poes ametlikult 320 rubla. Oli olemas ka mingi 280 rublane, aga neid ei saanud isegi leti alt ja tutvusega. Olid ka suure ekraaniga värvi telekad ca 450-500 rbl eest
* Mustvalged telerid maksid 70-ndatel ca 300 rbl. 80-ndatel 150-200 rbl. Oli ka odavamaid.
Tegelesin ise tol ajal "telekandusega" ja tahan siia tuua täpsustuse. NSVL-s toodeti 61seeria värvikaid (st toodeti kineskoope), ekspordiks toodeti ka 67cm diagonaali, kuigi neist vist enamus kasutasid importkineskoope. 61seeria nii lamp- kui pooljuhttelekad maksid 720-780 rutsi. Need 67d ja ka mõned üksikud "eliit-eksport"61-sed olid siis üle tonni rutsa, ja olid nad ainult "Radio" ajakirjas näha. 45 rutsa olid teinekord hinnad väiksemad-suuremad detsiselektori olemasolu või puudumise pärast. Need asjad olid sõltuvuses NSVL-i suutlikusest toota kineskoope, ja need oli siis 61triaadkoobid. Ka 67 olid triaadid. Väikeseeriatootmises olid saadaval ka väiksemad 25cm, 32-37cm "Elektroonikad" ja "Šileelised" ja siis veel üksikseeriatena mingeid "Rubiine" vmt. Nende hinda ei mäleta kahjuks, sest neid polnud suurt saadagi kuskil poodides, need olid tavaliselt monitoridena TV-s ja mujal. Need võisidki tõesti kuni 300 maksta, rohkem kindlasti mitte. Kõik jahtisid suuri, seda lukuauku eriti ei soovitud, kui just mingi pidev suvilasse kolija polnud....

...Mustvalgeid võis osta küll sõltuvalt suurusest mingi kuni 300-ni.
Paluks täpsust detailidega.
Enkus kirjutas:Ei mäleta, et värviteleviisorid oleks kunagi alla 600 rubla maksnud...
Raduga-716 maksis 1981 aastal 715 rubla...
Võimalik, et sinu 320 rubla oli poes järelmaksu sissemaks...?
:scratch:
No võis olla ka "sissemaks"... või mõne "tööeesrindlase" vms piletiga jagatav kraam, aga 320 rubla oli kindlasti see summa, mis meil poodi minnes selle teleka jaoks kaasas oli. Mäletan seepärast, et seisime perega kordamööda järjekorras mis moodustus poe ukse taha juba müügile eelneval õhtul ja seda summat ei tahetud kuidagi minu kätte jätta ja käis orgunn, et leti ette jõudmisel on järjekorras kas isa või ema mul.

Telekaks oli "Янтарь Ц-301". Ilma detsimeetriplokita. DM plokk (ja "soome värviplokk" ja "soome hääleplokk") said mäletamist mööda lastud ise sisse panna hiljem.
Tuhlasin nüüd hea hulga aja sahtlites vanu dokumente otsides ja netis ka veel sinna otsa, aga ei suuda leida selle dokumente ega hinda.
Tuhlates leidsin aga 1979 aasta "Raadio" ajakirja jaanuari numbrist "Янтарь Ц-310" reklaami, kus selle (alles müüki tuleva uudistoote) orienteeruvaks müügihinnaks on märgitud 490 rubla.
Jantar c310 reklaam 1979 jaanuar.jpg
Alla 600 oli veel näiteks "Янтарь-726/Д" (555 RUB). See on detsimeetriplokiga ja kallim, "Янтарь-726" oli odavam.
jantar726 tagakülg.jpg
"Alla kuuesaja" mitte kaasaskantavatest värvi TV-dest olid kuni 1980 veel näiteks "Свет-702" (550 RUB), "Чайка-714" (580 RUB)
http://www.rw6ase.narod.ru/00/twc.html
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Roamless »

8 kanalinuppu ja selline sahtel käis välja, kust käis mingite kahvlite ümber tõstmise ja sakilise ratta kruttimisega peenhäälestus.

Kahjuks ei mäleta selle marki.
Mina mäletan lapsepõlvest vähemalt kolme erinevat sarnase põhimõttega värvitelekat, mis olid kõik eri marki. Üks läks käes ka konkreetselt põlema. Olin nolgina üksi kodus, kui värviteleka tagant tõusis lakke läbipaistev lõkkevine, sulanud plastitükid sees hõljumas, alguses ei saanud nagu aru, et mis nüüd toimuma hakkas, aga kui kärsakas ninna kargas, sai ruttu püsti karatud, et vooluvõrgust juhe välja tirida ja kiirelt rabasin ka esimese ettejuhtuva teki nö tule summutamiseks, teleri tagant lõi samas ajal juba kerge leegi välja.
Olles suurema osa lapsepõlvest suvilas veetnud erinevate mustvalgete telekate seltsis, siis mäletan, et üldiselt nõrgimaks kohaks oli neil kanalite vahetamise lüliti, mis enamikul kiirelt ära lagunes, kuid meie peres ei mindud üle siis näpitsatele, kuna vanaisa oli metallitööstuses treialina tegev, ilmusid kõigile mustvalgetele ülikiirelt roostevabast terasest ja väga hea välimusega/vastupidavusega uued kanalivahetuse pöördlülitid.
Trummi töölissöökla kogemus on ka olemas, sai kunagi juhuslikult vanavanematega nõuka ajal Haapsalu minekul, sisse astutud Riisipere kolhoosi või sohvoosi töölissööklasse, ei oma mälestusi, mitu rubla seal eine oli, kuid mäletan, et tegu oli suht söödamatu kraamiga (kõik maitses rasvase nõudepesulapi järgi) ja minust see taldrikule jäi, taustaks vanaema tänitamine toidu raisku laskmisest.
Unforeseen consequences
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Dr.Sci ja 11 külalist