Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Dr.Sci]

Selt nn. "vaimueliidilt" eeldaks ju mingitki mõtlemisvõimet.

Oh, mõtlemisvõime on neil olemas, mõtlemisvõimetu mass on rahvas kes iga hästisissetöötatud kampaania või antikampaaniaga kaasa jookseb. Mõnikord ma üldse mõtlen et milleks tänapäeval enamusele rohkem haridust kui 3-4 klassi vaja - saab poes ja facebookis hakkama ja milleks enam?

[teeline35]

Haapsalu elanikud tõusid kahele jalale serveripargiga väidetavalt kaasneva müra pärast. Sumiseb, sunnik...

Haapsalu kesklinnas oli Nõuka ajal lihakombinaat, kus loomi tapeti ja pärast liha venemaale viidi. Haapsalusse jäi ainult sigade surmaeelne kisa ja paha hais. Nõuka aeg sai otsa ja lihakombinaat ühes sellega. Endised lihakombinaadi hooned olid ikka mitmeid aastaid paras lagunev tondiloss. Seal üritasid mitmed erinevad ettevõtted tegevust arendada. Viimasena oli seal autoremondi töökoda, aga seegi on nüüdseks sealt lahkunud. Serveriparki planeeritigi minu teada endise lihakombinaadi asemele. Endine töökaaslane valgustas siis mind kohutavatest plaanidest. Nimelt tema tütar elas naabruses olevates eramajades ja oli vanamehe täiesti üles ässitanud. Nimelt pidi serveripargi hoone nii tohutu suur tulema, et ümbruskonna majad ja aiamaad enam mingit päikesevalgust ei näe. Samuti pidid hoone katusele ehitatavad soojusvahetid kohutavat müra tegema. Asi lõppes igatahes sellega, et arendaja kehitas õlgu ja ehitas oma serveripargi kuhugi skaninaaviasse!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Juba N. Liidu ajast, sest iga uus tehas tähendas tingimata tossu, kolinat ja hulka uusi venelasi, teisiti ei olnud kuidagi võimalik.

Hästi kokku võetud.

Ei ole siin midagi "hästi kokku võetud"
Sest jube üheülbaliselt ja laia labidaga pähelüües on - no mitte kuidagi ei venita "hästi"-t välla

Muuseas, tehasepooldajate suurim mõtteline viga ongi see, et nad mõtlemisvõime miskipärast ainult enda leerile "omistanud" on.. aga vastase alahindamine viib teadagi kuhu

[Kapten Trumm]

Ei ole siin midagi "hästi kokku võetud"
Sest jube üheülbaliselt ja laia labidaga pähelüües on - no mitte kuidagi ei venita "hästi"-t välla

Muuseas, tehasepooldajate suurim mõtteline viga ongi see, et nad mõtlemisvõime miskipärast ainult enda leerile "omistanud" on.. aga vastase alahindamine viib teadagi kuhu

Alahindamine pole õige, correct.
Samas hetkel on see "vaimueliit" ise läinud puusalt tulistama.
Nagu ma eespool kirjutasin, liikumine maastikul koordineerimata ja tulistatakse üksteist.
Planeeringu algatamine on selleks volitatud asutuse võõrandamatu kaalutlusõigus, mida saab vaidlustada üksnes siis, kui algatamise protseduure on rikutud.
Seepärast, et mingile Tartu "apellile" ei meeldi mõte tselluloositehasest, ei anna veel alust taotleda planeeringuprotsessi tühistamist.

Tuleks lugeda planeerimisseadust. Tsiteerin:

§ 27. Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.


Maakeeli: suure tselluloositehase rajamise vastu on suur riiklik huvi, mis väljendub suures Emajõe veekasutuses ja heitvee sinna suunamises. Sellisel juhul on asjasthuvitatud isik õigustatud taotlema ja Rahandusministeerium (VV volitusel) algatama eriplaneeringu.


(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.

(3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(4) Riigi eriplaneeringu koostamine merealal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud.

(5) Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

(6) Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

(7) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Rahandusministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artikli 8 kohase pädeva asutuse määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(9) Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

(10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.

(11) Riigi eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

§ 28. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

(1) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja või muu käesoleva seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valdkonna valitsusasutuse ettepanekul.

(2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui:
1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik;
2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või
3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

(3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates.

(4) Planeeringu koostamise korraldaja teavitab riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.

(5) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse:
1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir;
2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;
3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;
4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

(6) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave.

(7) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.

§ 29. Riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamine

(1) Riigi eriplaneeringu koostamise algataja võib riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus;
2) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või
3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
[RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

(2) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

§ 30. Asukoha eelvalik riigi eriplaneeringu koostamisel

(1) Pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.

(2) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Kui riigi eriplaneeringu koostamiseks on esitatud mitu samasisulist taotlust, kaalutakse eelvaliku tegemisel ka esitatud taotlustes toodud võimalikke asukohti.


"Apell" võib oma seisukohti nüüd planeeringuprotsessis kaitsta.
Eriplaneering võib lõppeda ka ehitusplaanidele kriipsu tõmbamisega (nt uuringud näitavad, et Emajõgi ei kannata reostust).
Kuid küsimus jääb, mida kireb Tartu Tabivere valla teemal? Kas on määratud valla eestkostjaks?
Või on Klaasi soolo (paralleel Ansipi soologa Tartu vangla ehitamise ajal)?

[Lemet]

Sihuke jutt...

Uhuumetsandus kisub metsa poole 1
12. juuni 2018 10:00
Mart ErikFoto: erakogu
Rohelise koore all peitub tihti punane sisu, mida meie metsakaitsjad ise endale ei teadvusta, kirjutab metsaärimees Mart Erik.

Räägin teile loo, mille 36 aastat tagasi jutustas tolleaegne Eesti esijahilaskur Varno Zopp (tennisist Jürgen Zoppi vanaisa) Vihterpalus jahil olles. Asi ise juhtus Võromaal, kui ta oma kodukandis jahil käis. See on tõestisündinud lugu, aga kõlbab hästi ka mõistujutuks praegu palju tähelepanu saava metsanduse temaatika kohta.

Niisiis, koerad ajanud jahil vana emise koos põrsakarjaga Varnole ette ja loomad jäänud kümmekonna meetri kaugusele lagedale pidama. Laikad ja sead, ise rinnuni lumes, keerutanud läbisegi tema ees puntras tükk aega. Osav jahilaskur aga lasta ei riskinud, sest kartis põrsa asemel koerale pihta saada. Korraga käis pauk ja emis jäi Varno jalge ette surnult lebama. Ilmatuma kaugelt eemalt oli tulistanud üks jahikaaslane, kohalik ehitustööde juhataja. Varno küsis, miks ta küll seda tegi, ning kurjustas laskjaga, kes oleks võinud koerale pihta saada. „Takkapihta, pagan võtaks, lasi veel emise põrsaste eest maha,“ mõtles ta. Laskja ise, saamata aru, mida ta valesti teinud oli, vastanud aga uhkusega: „Ma olõ tuugaq harinuq!“(ma olen sellega harjunud).

Uhuumetsandus ja Mangi sündroom

On vägagi võimalik, et valitsus lõpetab lähiajal puidurafineerimistehase eriplaneeringu, sellega seoses ka olulised keskkonnauuringud. See oleks muu hulgas ilmselt magus võit sellele osale klikimaiast meediast, kes on suutnud „uhuumetsanduse“ propageerimisega „arvamuse kujundamise“ nimel inimeste pead totaalselt segi ja kogu rahva omavahel tülli ajada. Ülekeenud emotsioonid pole aga kunagi ega kusagil olnud hea nõuandja.

Kas olete märganud, et tõsiteadlased pole laskunud mõttetusse vaidlusse uhuutajatega horoskoopide ja Mangi-kultuse puhul? Sama on olnud ka metsanduses. Sisukate arutelude algatamisest polekski kasu, sest nad karjutaks ja lauldaks uhuumetsanduse tegelaste eestvõttel lihtsalt maha. Ütled „on“, saad ikka vastuseks – „ei oleee“. Ütled „ei“, saad vastuseks – „on ikka küll“.

Poliitikutele tähendab tänases Eestis mis iganes teemal rääkimine asjadest nii, nagu nad tegelikult on, ainult häälte kadu. Vastupidiselt sellele tõotab populism, st meinstriimil ujumine tänases poliitilises segaduses aga garanteeritud häältesaaki. Roheliste häälte puhul ma nii kindel ei oleks, neid lihtsalt kõigile ei jagu.

Keegi on hästi öelnud, et populaarne on teha plaane laupäevaks, aga strateegiline on vaadata kümne aasta peale ette. Seda vaadet pole eri arvajatelt siiani näha olnud, sest lähtutakse Exceli arvutustest, kus algväärtusteks kontekstist välja rebitud numbrid. Ei nähta terviklikku makromajanduslikku vaadet, mille üheks tähtsaks osaks on ka metsamajandus.

Puidul puudub alternatiiv

Metsabilansi puidupoolele tasakaaluks pole ei poliitikud ega muidu sõdijad eriti midagi muud vastu pakkunud kui hooajalised marja- ja seenekorjamised, kasemahla kogumine ning puidust mänguasjade valmistamine. Loomulikult ka metsaturism.

Aga miks pole siis meie metsades turiste eriti näha? Ometi ilutsevad PRIA ja EASi logod natukenegi kõvemate maaturismifirmade, millest keskmisest rohkem sihtasutusi ja mittetulundusühingud, reklaamidel. Kas hirmutab keegi juba praegu väljamaalasi meie metsadest võimalusena kaasa saadava puukentsefaliidi ja borrelioosiga, et vältida globaalse konkurendi turuletulekut?

Peaaegu oleksin unustanud bilansile lisada hindamatu (ilma jutumärkideta) metsade rekreatiivse tähtsuse. Head sõbrad, seda funktsiooni on täitnud ja täidavad metsad ikka, mis sest, et enamasti on siin ju võrdlemisi kehv ilm.

Metsarahvas või omadega metsas?

See, et Eesti ühiskonna tulevikku vaatav pilk on juba ammu omadega metsas, näitab kas või fakt, et kõige marulisemad metsakaitsjad ja poliitikute enamus on ühel meelel fossiilse põlevkivi põletamise vajalikkuse asjus, samas kui uuenevast loodusvarast – puidust – saadavat energiat sellega asendada ei tohi. Kahjuks unustatakse ära, et igasugune fossiilsest kütusest atmosfääri tulnud CO2 tonn sinna jääbki. Iga põletatud puidust atmosfääri tulnud süsihappegaasi tonn neelatakse aga tagasi järgmise kasvava metsapõlve poolt. Ja Eestis jääb see alati nii.

Loo alguses mainitud ja kõigi poolt austatud tubli ehitusmees, kes oli uhke selle üle, et ta õnnega pooleks suure juhtemise Eesti esilaskuri eest maha lasi, ei tulnud selle pealegi, et emata rumal põrsakari on hukule määratud. Maa oli külmunud ja pikk talv alles ees.

Täpselt samuti ei kujuta „targad ja populaarsed“ poliitikud ning faktide väänajad ette, millist kahju toob Eesti majandusele kaasa meie enda puiduturu tahtlik paralüseerimine, millega praegu aktiivselt tegeldakse. Miskipärast arvavad uhuutajad oma naiivsuses, et sellega tehakse suur teene kogu inimkonnale. Maailmas on aga ammu aru saadud, et rohelise koore all peitub tihtilugu punane sisu. Ja pagan seda teab, milline uss meil seal sees tegelikult elab.

Loodan Eesti rahva talupojatarkusele. Tarkusele, mis aastasadu tagasi meist tegelikult hoopis põllurahva tegi, kel ikka saak salves ja toit laual oli. Ka rasketel aegadel.


Mart Erik

[Kapten Trumm]

See, et Eesti ühiskonna tulevikku vaatav pilk on juba ammu omadega metsas, näitab kas või fakt, et kõige marulisemad metsakaitsjad ja poliitikute enamus on ühel meelel fossiilse põlevkivi põletamise vajalikkuse asjus, samas kui uuenevast loodusvarast – puidust – saadavat energiat sellega asendada ei tohi. Kahjuks unustatakse ära, et igasugune fossiilsest kütusest atmosfääri tulnud CO2 tonn sinna jääbki. Iga põletatud puidust atmosfääri tulnud süsihappegaasi tonn neelatakse aga tagasi järgmise kasvava metsapõlve poolt. Ja Eestis jääb see alati nii.

Rohe-uhhuud (kelle rohelise koore all on punane sisu nagu artikkel tabavalt nimetas) "unustavad" tihti oma metsakaitses sellesama CO2 jutu. Kui me metsa nt energiaks ei põleta, siis mädadeb see puit sinna metsa ära, mille käigus tekib CO2 täpselt samapalju. Kui me laseme metsal mädaneda ja põletame selle asemel fossiilkütust, on CO2 toodang lausa kahekordne ju.

Sellise ullikluse väljenduseks on näiteks järgnevad tõekuulutused


Kuidas saab öelda, et see on CO2 toodang maailmas.....?
Tegelikkuses on lõviosa CO2 toodangust inimesest sõltumatu, tekkides bioloogilisest lagunemisest, hingamisest, vulkaanilisest tegevusest jne.
Inimtekkelise osa on seal üks väike murdosa. Kui see asendada biokütuse kasutamisega (mis ilma biokütuseks töötlemata mädaneks looduses, sh CO2-ks), on tõesti võimalik kasvuhooneefekti vähendada.

Seega metsa (ja biomassi) peab ja tulebki võimaluste piires ahju ajada (ning sütt ja naftat vähem).

[Martin Peeter]

Siinkohal võiks märkida, et tuumaenergeetikas ei eraldu üldse CO2. No võib-olla vaid nii palju, kui tuumakütuse kättesaamisel, aga ka metsa ülestöötamisel tekib süsihappegaasi (mehhanismide mootorikütused jm).

[Kapten Trumm]

Antud näide oli toodud ilmestamaks linnainimestest puukallistajate rumalust/kahepalgelisust.
Tegelikult ju see raiumata/iseolev mets kõduneb seal konkreetselt kasvuhoonegaasideks.
Arvestades, et inimene ilma energiata ei saa, siis kliima terviseks tuleks just eelistatult põletada biomassi, mis nagunii kõduneb CO2-ks.
Aga ka puulehed, rohi jne - see, mis sügisel langeb, see kevadeks kõduneb ja üks produkt on kahjuks kasvuhoonegaasid.

[Kriku]

Mõnikord ma üldse mõtlen et milleks tänapäeval enamusele rohkem haridust kui 3-4 klassi vaja - saab poes ja facebookis hakkama ja milleks enam?

Avastus: inimeste intelligentsuse tõus on katkenud ning alanud on langus.

[Walter2]

Seletage alkeemikust võhikule mille poolest erinevad fossiilse kütuse põletamisest ja puidu põletamisest eralduv CO2? Miks ühte CO2-e taimed käitlevad ja teist mitte?

[Kriku]

Mitte millegi poolest. Millest selline küsimus?

[Walter2]

Mitte millegi poolest. Millest selline küsimus?

Mart Eriku artikkel, millest üht lõiku on Trumm tsiteerinud eelpool. Või on see peen iroonia?

[blueant]

Seletage alkeemikust võhikule mille poolest erinevad fossiilse kütuse põletamisest ja puidu põletamisest eralduv CO2? Miks ühte CO2-e taimed käitlevad ja teist mitte?

Mets kasvab sinna langile tagasi ja selle käigus seob kogu vabanenud CO₂-e. Nafta maa sisse enam tagasi ei lähe (tärn ja joonealused nüansid)...

[allatah]

Kui me võtame maa seest CO2 välja, siis seda me sinna enam tagasi panna praegu ei oska. Ehk siis see jääb nähtavaks tulevikuks täilikult atmosfääri.

Kui me kasutame energia tootmiseks puitu, siis ühelt hektarilt paiskame õhku x kg CO2-te. Samale alale hakkab kasvama uus mets, mis neelab oma elutsükli jooksul sama koguse CO2te kui seal enne kasvas. Puu neelab igasugust CO2te, aga kui me paneme atmosfääri fossiilsete kütuste CO2te, siis me samas ei tekita ruumi (lageraielanki), kuhu saaks hakata seda CO2te siduma. Mets seob CO2te kasvades.

Tõsi, süsihappegaasi seotakse ka mulda küpses metsa elu jooksul, kuid enamustes metsakasvukohatüüpides ei ole see märkimisväärne ning CO2 emissiooni vähendamiseks on parem lahendus siiski puidu põletamine, kui taastumatute energiaallikate kasutamine.

Puidu raie, hakkimine ja transport emiteerib täiendavat süsihappegaasi. Kui palju? Ma kahjuks ei oska (ei jõua otsida) viiteid, aga mul on meeles üks kohtumine ühe Taani rajatava ülisuure hakkpuidul töötava katlamaja esindajaga, kes käis meil impordivõimalusi otsimas. Neil on käsk (EL määrus/siseriiklik eesmärk vms), et CO2 heide peab võrreldes varasemaga vähenema 95%, siis saavad nad vist mingit toetust või muidu lihtsalt ei võigi puitu ahju ajada. Varem kasutasid nad Kopenhaageni kütmiseks kivisütt, aga alates eelmisest aastast olid hakke peale üle läinud. Arvestades raiet, hakkimist, autotransporti ja laevatransporti väheneb baltikumist tarnitud materjali puhul CO2 heide ca. 98% ja Kanadast toodud materjali puhul (väga pikk transport) 97%. Nad ütlesid, et teoreetiline oht langeda alla ettenähtud 95% määra on Lõuna-Ameerika ja Aasia puhul.

Ehk siis 1 päevases või paariaastases perspektiivis reostavad süsi ja puit atmosfääri samapalju. Pikaajalises plaanis (energiapuidu mets raiutakse osades paikades 15 aastaselt, meil umbes 30selt) ühe puistu eluea jooksul neelab kasvav mets aga kogu selle emiteeritud süsihappegaasi ning kui samalt alalt raiutakse metsa juba teist korda, siis hakkab pihta tõeline võit.

Iseküsimus on muidugi see, kas CO2 on (ainsana)süüdi kliimasoojenemises.

[Benjy]

Süsinik läheb koorikloomade kestadesse ja tulemuseks on kaltsiumkarbonaat. Suht palju maal olevast süsinikust on selles kivimis "lukus" ja naftat põletades me ilmselt vaid kiirendame seda protsessi. Põhimõtteliselt tuleks naftat kasutada vaid niipalju, et taimedel süsinikunälga ei tekiks. Süsinikunälg on olnud maa ajaloos täiesti reaalne probleem ja kui nälgivad taimed, siis nälgime meie.