www.militaar.net

Kpt Trumm, loomulikult ehitati igasuguseid relvi, millegi kiiremini, kõrgemale ja kaugemale tuld ning tõrva paisata. Ühelt poolt otsisid poliitikud-sõjaväelased igasuguseid võimalusi kuidas tuumasõda iga hinnaga vältida ja ikka kuidagi konventsionaalselt sarvi ristata. Selliseks relvaleiutiseks on näiteks ka Tomahawk, mille esialgseks missiooniks oli VLO soomusvägede logistikakolonnide hävitamine (FOFA ehk follow on forces attack). NATO plaanides kuulus see ülesanne tegelikult ju tuumarelvale. Teiselt poolt oli suurtel tegijatel maid jagada ka teistes piirkondades, kus tuumarelv ei oleks kuidagi kõne alla tulnud, sest selle kasutamine ei oleks ületanud riigi eluliste huvide künnist (see, kuidas tuumariik oma huvisid lahterdab on väga subjektiivne ja mõjutatav) ning sellega ei oleks poliitiliselt suurt midagi saavutanud (ratsionaalne kasu-kahju valem). Kui Kennedy ütles Berliinis, et mina olengi berliinlane, siis said kõik aru, et jänkid on kanna maasse lükanud ning see oht on neile tähtis. Vietnami sisside vastu ei oleks ka tuumarelvaga midagi teinud. Omavaheline arveteklaarimine käis ka 3. maailmas, kuhu oli vaja saata nii oma relvi kui ka instruktoreid ning nendes teatrites mängiti maha igasuguseid stsenaariumeid. Näiteks Iisraeli ja naabrite sõjad.

Kokkuvõtteks. Meie peame oma liitlaste otsingul viima nende poliitikute subjektiivse arvamuse nii kaugele, et nad ütleksid sarnaselt Kennedyle, et nad on eestlased või baltid (kas Bush eelmisel aastale juba ei öelnud midagi sarnast)? See annaks pöördumatu signaali ka meie võimalikele ahistajatele. Ja kui nad saavad sellest meie jaoks liiga hilja aru, siis ütleksid, et kui te oma baase 24h jooksul kokku ei paki, siis tuleb meie poolt konventsionaalne raketilöök läbi teie S-400 ja muude kilpide. Sellise imago loomise eest müts maha meie uue presidendi ees, kes ütleb igal võimalusel, et me oleme eurooplased.

Vigadest tuleb õppida. Hea on, kui avaneb võimalus seda teha teiste apsakate arvelt, ent siinkohal on meil veanäide omast käest võtta. Mina isiklikult ei soovi, et korduks see, mis toimus 1939. aastal. Ka siis mõtles Päts, et NSV Liit on meie suur sõber, Staliniga on head suhted ning midagi sellist nad kohe kindlasti ei teeks. Välja kukkus aga kahjuks hoopis teisiti. Niisiis, tuletaksingi teile natukene ajalugu meelde. See võib tunduda pessimistlikuna, ent parem karta kui kahetseda.
Kas meie esivanemad siis asjata andsid oma elu, võideldes Eesti vabaduse eest aastatel 1918 - 1920? Kui sõlmitaks järjekordne "baaside leping" siis mulle tundub, et just niipaljukest siis vabadusvõitlejaid väärtustataksegi.
Pealegi, kuidas teie arvates suhtuks meie "liitlased" sellesse, kui me praegu, mingi reaalse ohu puudumise korral hakkaksime juba värisema ning "suure" USA seljataha peitu pugema? Ma arvan, et meid antaks hea meelega Venemaale üle, kui ühte mõttetut ressurseraiskavat jupikest. Mina olen tegelikult NATO põhimõttest aru saanud nii, et mitte kõik ei seisa ühe eest, vaid üks seisab kõigi eest. Kohe esimese asjana püssi põõsasseviskamine ning teiste selja taha peitupugemine ei ole just teiste eest seismine. Austus tuleb välja teenida, tulgu see kas või vere hinnaga.
Veel üks mõte: Mis uhkust saaksin ma oma kodumaa üle tunda, kui ma teaksin, et ainus asi, mis hoiab seda Venemaa agressiooni eest on mingid võõramaalased, kes on siin tegelikult lihtsalt leiba teenimas, mitte meie oma rahva paremad pojad?

_________________
Meie reliikvia on vabadus!
Meie reliikvia on au!

julgen kahelda,et Päts sõbramehe poolest Punaarmee sisse lubas;pigem oli tegemist tähendurikaste ultimaatumitega.

Kahjuks paremat liitlaste teemat kiire otsinguga ei leidnud siis elustame seda vana! https://www.postimees.ee/4503809/usa-er ... tisanisoda

_________________
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !