Q kirjutas:
Suureks abiks oleks Eestile kui liitlased oma baasid juba enne sündmuste sellist arengut siia rajaks.
."
Vigadest tuleb õppida. Hea on, kui avaneb võimalus seda teha teiste apsakate arvelt, ent siinkohal on meil veanäide omast käest võtta. Mina isiklikult ei soovi, et korduks see, mis toimus 1939. aastal. Ka siis mõtles Päts, et NSV Liit on meie suur sõber, Staliniga on head suhted ning midagi sellist nad kohe kindlasti ei teeks. Välja kukkus aga kahjuks hoopis teisiti. Niisiis, tuletaksingi teile natukene ajalugu meelde. See võib tunduda pessimistlikuna, ent parem karta kui kahetseda.
Kas meie esivanemad siis asjata andsid oma elu, võideldes Eesti vabaduse eest aastatel 1918 - 1920? Kui sõlmitaks järjekordne "baaside leping" siis mulle tundub, et just niipaljukest siis vabadusvõitlejaid väärtustataksegi.
Pealegi, kuidas teie arvates suhtuks meie "liitlased" sellesse, kui me praegu, mingi reaalse ohu puudumise korral hakkaksime juba värisema ning "suure" USA seljataha peitu pugema? Ma arvan, et meid antaks hea meelega Venemaale üle, kui ühte mõttetut ressurseraiskavat jupikest. Mina olen tegelikult NATO põhimõttest aru saanud nii, et mitte kõik ei seisa ühe eest, vaid üks seisab kõigi eest. Kohe esimese asjana püssi põõsasseviskamine ning teiste selja taha peitupugemine ei ole just teiste eest seismine. Austus tuleb välja teenida, tulgu see kas või vere hinnaga.
Veel üks mõte: Mis uhkust saaksin ma oma kodumaa üle tunda, kui ma teaksin, et ainus asi, mis hoiab seda Venemaa agressiooni eest on mingid võõramaalased, kes on siin tegelikult lihtsalt leiba teenimas, mitte meie oma rahva paremad pojad?