Sellele küsimusele hetkel vastust ei ole. Järgmise riigikaitse arengukava tarbeks ühe võimaliku valikuna saab ja võib vastus tekkida.Martin Peeter kirjutas:Tuleb tunnustada. Oleks sest mereväest tunduvalt rohkem tolku Eesti kaitsmisel.
Edit: muidugi ootaks huviga rahaliste arvestustega kursis olijate arvamust. Siin on muidugi must stsenaarium see, et liiga väike miiniveeskamisvõime ei suuda kriisi korral piisavalt kiiresti mineerida.
Lihtsalt võrdluseks ja suurusjärkudest rääkides siis Eesti eelmisest iseseisvusperioodist meenub, et toona planeeriti nt Tallinna kaitsmiseks merelt umbes 2000 meremiini ja Muhu väinade tarbeks suurusjärk 1 500 miini. Keskmiselt võttis üks laev korraga peale umbes 40 – 100 miini. Miiniveeskamisvõimeliste laevade arvu peast täpselt ei mäleta. Võimalik, et nüüd eksin, kuid vist oli (?) alla kümne laeva, millega veeskamist plaaniti teha.
Meremiinide vajalikkuse ja võimalikkuse üle on arutelud käinud juba õige pikalt, vahel hoogsamalt vahel vähem aktiivsemalt. Kahtlemata võiks miine ka meil olla, tsiteerides siinkohal klassikat ehk Vallatut Luukerepoissi – „Miin on meie sõber“. Mõningaid esmaseid kalkulatsioone kümmekond aastat tagasi ka tehti. Tervikliku võime planeerimiseni veel ei jõutud. Üks valikutest nt oleks võinud olla midagi sellist (https://en.wikipedia.org/wiki/Sea_Mine_2000). Kuid enne ostma tormamist vajab läbimõtlemist nii miinisõja doktriin ja kontseptsioon, see - mis üksustega seda teha, kuidas väljaõpe korraldada, mitu laeva ja mitu miini, kui palju inimesi ja mitu madrust, palju aega kulub võime saavutamiseks ning mis taristut kõigeks selleks vaja on.