Tsiteeri:
Rannakaitse raketivõime näol ei ole tegemist odavama alternatiiviga laevastikule. Avalikele allikatele tuginedes selgub, et 2014. a Poola relvajõudude ja Norra tootja Kongsberg vahel sõlmitud ühe raketidivisjoni hanke kogumaksumus oli 1,3 miljardit Norra krooni (umbes 135 miljonit eurot). Võrreldes Poolaga on Eesti rannajoon kordades pikem, mistõttu meie oludes tuleks taolisi raketisüsteeme omada rohkem kui üks-kaks. Võrdluseks olgu toodud, et kolme Eesti miinijahtija eest maksti ligikaudu 51 miljonit eurot. Raketiüksus on rakendatav vaid sõjaolukorras, kuid tema ülalpidamiseks tuleb rahuajal teha kulutusi. Sõjalaeva ülalpidamiseks tuleb samuti kulutusi teha, kuid tema kasutusfunktsioonid nii rahu- kui sõjaajal on märkimisväärselt mitmekesisemad. Erinevate valikute tegemisel tekib paratamatult küsimus, kas on mõtet investeerida oma piiratud vahenditest sadu miljoneid relvasüsteemi (raketiüksus kaldal), mille edukas kasutamine eeldab esiteks paljudest sõjalistest võimetest koosneva kihilise organisatsiooni olemasolu ja mille kasutus on samas piiratud kitsalt sõjaolukorraga?
Meie taoliste mõttearenduste, sh Sõduri artiklite probleem on terviklahenduse asemel relvasüsteemide valimisele keskendumine.
Mismoodi on üles ehitatud Soome rannakaitse, on päris õpetlik uurimine.
Soome rannakaitse on tervik erinevatest meetmetest, kus on kombineeritud nii erinevad "pinnatõrjevõimed" (ise nad nimetavad oma laevastikuüksusi "pinnatõrjeüksused", vaatlusvõimed ja kaldajoonel tegutsemiseks ette nähtud eri relvaliigid.
Eredaim näide eri meetodite/tehnika rannakaitse kombineerimiseks on Upinniemis asuv Soome Rannikubrigaad, mis koosneb:
1. Porkkala rannikupataljon, mis koosneb tagalakompaniist, transpordikompaniist, sõjaväepolitsei kompaniist ja varustuskeskusest. Selle pataljoni peamine ülesanne on rannikubrigaadi maa- ja merekomponentide tagamine, sh Upinniemi mereväebaas. Seda võiks nimetada ka tagalapataljoniks.
2. Suomenlinna rannikurügement. Koosneb laevatõrje raketipatareist, sidekompaniist, rannikujäägrite kompaniist, rannakaitsekahurite patareist (Isosaari merekindlus Helsinki lähedal, 130 mm tornrannapatarei) ja nooremallohvitseride kool.
3. Mereluurepataljon, mis koosneb lahingsukeldjate koolist, erioperatsioonide üksusest ja mereluurekompaniist
Lisaks on brigaadiülema otsealluvuses ka Uppiniemis asuv 24/7/365 tegutsev merevalvekeskus, kes kombineerituna eri vahenditega (radarid, veealused hüdrofonid, eri kaamerad ja mehitatud vaatlus) kontrollib laevaliiklust Soome rannikul.
Ühesõnaga, pika jutu kokkuvõte on kombineerimine. Kombineeritakse eri vaatlusmeetodeid, eri tulevahendeid, kaldal ja merel olevaid relvasüsteeme jne.
Mismoodi on jagatud olukorrateadlikkus, kas on eraldi info kogumise süsteemid või kasutatakse koos piirivalvega, kahjuks ei saa aru.
Missugune peaks olema üks väikeriigi pealvee sõjalaev, kus sensorid ja relvad on samal platvormil, sellest saab ettekujutuse samuti Soomest.
https://newwars.wordpress.com/warship-costs/See allikas ütleb, et üks Hamina-klassi laev on ca 100 miljonit dollarit tükist.
Sellise laeva sõidutund maksab samas klassis hävituslennukiga - tuhanded eurod tunnis.
Aastane nelja laeva ülalpidamiskulu on suurusjärgus 20-30 miljonit eurot.
Soomes on alati üks laev merel, iga laev on merel aasta kohta ca 3 kuud.
Pole just odav lõbu.