www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Sept, 2019 15:19

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1394 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26 ... 93  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Veebr, 2018 1:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 773
Ei loe ennast küll mingist otsast meresõja spetsialistiks, aga ma jultunult siiski kommenteeriks veidi mereväe ülema kirjutist:
Tsiteeri:
Eesti sõjaliseks kaitseks merel vajaminevad võimalikud võimekandjad on suur sõjalaev, väike sõjalaev, kaldaraketipatarei, rannikuüksused, kaldaseirevõrk, juhtimiskeskus, väljaõppekeskus ja toetusbaas.

Asjatundmatu maarotina on mulle erialaterminid "suur sõjalaev" ja "väike sõjalaev" veidi segased? Olen küll pealiskaudselt kursis maalähedasemate terminitega nagu hävitaja, fregatt, korvett, raketikaater jne. aga jääb segaseks kas ja kuidas need ühilduvad "suure" ja "väikese" sõjalaevaga.
Tsiteeri:
Rannakaitse raketivõime näol ei ole tegemist odavama alternatiiviga laevastikule. Avalikele allikatele tuginedes selgub, et 2014. a Poola relvajõudude ja Norra tootja Kongsberg vahel sõlmitud ühe raketidivisjoni hanke kogumaksumus oli 1,3 miljardit Norra krooni (umbes 135 miljonit eurot). Võrreldes Poolaga on Eesti rannajoon kordades pikem, mistõttu meie oludes tuleks taolisi raketisüsteeme omada rohkem kui üks-kaks. Võrdluseks olgu toodud, et kolme Eesti miinijahtija eest maksti ligikaudu 51 miljonit eurot. Raketiüksus on rakendatav vaid sõjaolukorras, kuid tema ülalpidamiseks tuleb rahuajal teha kulutusi. Sõjalaeva ülalpidamiseks tuleb samuti kulutusi teha, kuid tema kasutusfunktsioonid nii rahu- kui sõjaajal on märkimisväärselt mitmekesisemad. Erinevate valikute tegemisel tekib paratamatult küsimus, kas on mõtet investeerida oma piiratud vahenditest sadu miljoneid relvasüsteemi (raketiüksus kaldal), mille edukas kasutamine eeldab esiteks paljudest sõjalistest võimetest koosneva kihilise organisatsiooni olemasolu ja mille kasutus on samas piiratud kitsalt sõjaolukorraga?

Poola raketidivisjon peaks koosnema kuuest laskeseadmest, igal neist neli NSM raketti, ehk siis 4x6=24, lisaks veel teine 24 raketti reservis ja erinevad juurde kuuluvad toetusmasinad. Me räägime siinkohal vägagi arvestatavast tulejõust milleni pealveelaevadest küündivad vist ainult hävitajad ja suuremad fregattid. Eesti mereväe null tulejõuga second-hand miinijahtijad on siinkohal suht kohatu võrdlus, sama hästi võiks püüda võrrelda MB 1017A vs Leopard 2A6.
Tsiteeri:
Üksnes kaldal tegutsevate jõududel põhineva rannakaitse korral tekivad probleemid kaitse välise kihi – laevastiku – puudumise tõttu. Miiniveeskajad vajavad kaitset, samuti on vaja merelist olukorrateadlikkust, kas ja kus liigub potentsiaalne meredessandiks valmistuv koondis. Kaldal paiknevad seireseadmed on küll olulised esmase merepildi loomisel, kuid tuvastamiseks peab ikkagi merel kohal viibima ja oma silmaga veenduma. Vastupidist saab väita üksnes keegi, kel puuduvad vastavad kogemused ja teadmised.

Mida sõjaolukorras see "oma silmaga veendumine" peaks endast õige kujutama? :shock: Veidi suitsiidsena ei tundu vaenlase ülekaalukate merejõudude puhul? Ja üleüldse tänapäeval on oma silmaga veendumiseks leiutatud selline tore ja suhteliselt odav abivahend nagu UAV. Mõtleks ehk veidi rohkem kastist väljapool?
Tsiteeri:
Laevastiku puudumine seab küsimärgi alla terve kaldalt teostatava rannakaitse põhise mõttekäigu. Merealade mineerimine on aeganõudev tegevus, mille edukus sõltub peamiselt kahest tegurist: üllatusest ja miinivälja tõhususest. Ilma laevastikuta kaitsevägi oleks alati vähemalt ühe sammu vastasest tagapool ja ei oleks õigeaegselt valmis mineerimiseks.

Mulle jääb siinkohal segaseks kuidas "laevastik" tagab üllatuse ja miinivälja tõhususe.
Tsiteeri:
Tõhusat sõjalist kaitset merel ei saa üles ehitada üksnes kaldal paiknevatele sensoritele ja relvasüsteemidele, sest ilma alalise mereväelise kohaloluta ei saa rääkida ühegi meresõjalise võime eesmärgipärasest rakendamisest. Üksnes mitmekesiste sõjaliste võimetega, mille keskmes on laevastik, suudab Eesti tagada parima võimalu kaitse merelisest keskkonnast lähtuvate sõjaliste ohtude vastu. Kaitsetegevus peab olema üles ehitatud kihiliselt ning rannakaitses osaleksid vajadusel kõik väeliigid ja Kaitseliit. Laevade enesekaitseks tuleb toetavate võimetena arendada ka õhu- ja allveelaevatõrjet. Laevastik peab koosnema laevadest, mis oleksid suutelised tegutsema kõikjal Eesti merealal, sh Väinamerel.

Mulle tundub "parima võimaliku" üle teoretiseerimine veidi küsitava väärtusega tegevusena. Väikeriigina Eestil ei hakka kunagi olema "parimat võimalikku", mitte üheski väeliigis. Kas ei võiks pigem võtta sellise veidi maalähedasema stsenaariumi nagu "vastase dessantalus valmistub maandama dessanti maaväe tagalasse", vaadata mis meil hetkel sellele vastu panna oleks (Javelinid?), ja siis mõelda et mis oleks realistlik viis meie võimekuse tõstmiseks et vastane sellist dessantalust naljalt saata ei julgeks?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Veebr, 2018 10:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
Kui lagedal olemist kaitse ja tulejõud välja ei kannata, siis tuleb tegutseda sedasi, et maastik pakuks varjet/kaitset.
Allveelaeva puhul on selleks maastikuks meri ise. Arvestades laevaliiklust Soome lahel ja sealse mereala üldist kitsust, kahtlen ka natuke pealvee sõjalaeva efektis dessandi tõrjumisel. Territoriaalmere piirist kaldani on lihtsalt nii vähe maad, et reageerimiseks peavad laevad õiges kohas aegsasti olema. Tänastel mereväe laevadel kulus nt Tallinn-Loksa ülesõiduks ca 5 tundi. Kui kuskil Sillamäe all mingi kaubalaev ootamatult kursi lõunasse võtab ja täiskäigul sadamasse suundub, siis on ta tunniga kai ääres. Kõik see kohale kihutamine hakkab ju toimuma venelaste radariväljas ja võimalike õhurünnakute all.

Mind nt paneb imestama, et mereväelaste promo-artiklites pole poole sõnagagi juttu tiibrakettidega relvastatud lennuvahenditest, mis võitluses suurema vastase vastu mitmel juhul edu on saavutanud. Kasvõi sealsamas Falklandil. Kui aega on vähe, siis on see tihti ka ainus võimalus meredessanti aktiivselt mõjutada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2018 17:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
Tsiteeri:
Rannakaitse raketivõime näol ei ole tegemist odavama alternatiiviga laevastikule. Avalikele allikatele tuginedes selgub, et 2014. a Poola relvajõudude ja Norra tootja Kongsberg vahel sõlmitud ühe raketidivisjoni hanke kogumaksumus oli 1,3 miljardit Norra krooni (umbes 135 miljonit eurot). Võrreldes Poolaga on Eesti rannajoon kordades pikem, mistõttu meie oludes tuleks taolisi raketisüsteeme omada rohkem kui üks-kaks. Võrdluseks olgu toodud, et kolme Eesti miinijahtija eest maksti ligikaudu 51 miljonit eurot. Raketiüksus on rakendatav vaid sõjaolukorras, kuid tema ülalpidamiseks tuleb rahuajal teha kulutusi. Sõjalaeva ülalpidamiseks tuleb samuti kulutusi teha, kuid tema kasutusfunktsioonid nii rahu- kui sõjaajal on märkimisväärselt mitmekesisemad. Erinevate valikute tegemisel tekib paratamatult küsimus, kas on mõtet investeerida oma piiratud vahenditest sadu miljoneid relvasüsteemi (raketiüksus kaldal), mille edukas kasutamine eeldab esiteks paljudest sõjalistest võimetest koosneva kihilise organisatsiooni olemasolu ja mille kasutus on samas piiratud kitsalt sõjaolukorraga?


Meie taoliste mõttearenduste, sh Sõduri artiklite probleem on terviklahenduse asemel relvasüsteemide valimisele keskendumine.
Mismoodi on üles ehitatud Soome rannakaitse, on päris õpetlik uurimine.
Soome rannakaitse on tervik erinevatest meetmetest, kus on kombineeritud nii erinevad "pinnatõrjevõimed" (ise nad nimetavad oma laevastikuüksusi "pinnatõrjeüksused", vaatlusvõimed ja kaldajoonel tegutsemiseks ette nähtud eri relvaliigid.

Eredaim näide eri meetodite/tehnika rannakaitse kombineerimiseks on Upinniemis asuv Soome Rannikubrigaad, mis koosneb:
1. Porkkala rannikupataljon, mis koosneb tagalakompaniist, transpordikompaniist, sõjaväepolitsei kompaniist ja varustuskeskusest. Selle pataljoni peamine ülesanne on rannikubrigaadi maa- ja merekomponentide tagamine, sh Upinniemi mereväebaas. Seda võiks nimetada ka tagalapataljoniks.
2. Suomenlinna rannikurügement. Koosneb laevatõrje raketipatareist, sidekompaniist, rannikujäägrite kompaniist, rannakaitsekahurite patareist (Isosaari merekindlus Helsinki lähedal, 130 mm tornrannapatarei) ja nooremallohvitseride kool.
3. Mereluurepataljon, mis koosneb lahingsukeldjate koolist, erioperatsioonide üksusest ja mereluurekompaniist
Lisaks on brigaadiülema otsealluvuses ka Uppiniemis asuv 24/7/365 tegutsev merevalvekeskus, kes kombineerituna eri vahenditega (radarid, veealused hüdrofonid, eri kaamerad ja mehitatud vaatlus) kontrollib laevaliiklust Soome rannikul.

Ühesõnaga, pika jutu kokkuvõte on kombineerimine. Kombineeritakse eri vaatlusmeetodeid, eri tulevahendeid, kaldal ja merel olevaid relvasüsteeme jne.
Mismoodi on jagatud olukorrateadlikkus, kas on eraldi info kogumise süsteemid või kasutatakse koos piirivalvega, kahjuks ei saa aru.

Missugune peaks olema üks väikeriigi pealvee sõjalaev, kus sensorid ja relvad on samal platvormil, sellest saab ettekujutuse samuti Soomest.
https://newwars.wordpress.com/warship-costs/
See allikas ütleb, et üks Hamina-klassi laev on ca 100 miljonit dollarit tükist.
Sellise laeva sõidutund maksab samas klassis hävituslennukiga - tuhanded eurod tunnis.
Aastane nelja laeva ülalpidamiskulu on suurusjärgus 20-30 miljonit eurot.
Soomes on alati üks laev merel, iga laev on merel aasta kohta ca 3 kuud.
Pole just odav lõbu.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2018 14:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
Soomlaste mingi õppefilm rannikuluurajate tegevusest, kus on näha ka rannakaitse relvasüsteemide tegevust. Antud juhul vastase mõjutamiseks kasutatud kolmest relvasüsteemist (arusaadavalt miine peal polnud) asusid kaks siiski kuival maal. Kui sellesse lahendusse lisandub F-18, siis saab neljas olema õhust.

Aga õpetlik selle juures on see, et kandvat rolli mängivad seal lahenduses "silmad kaldal" oma optikate ja kantavate radaritega - eks nad vist oma rahuaegsele seiresüsteemide väga suuri võimalusi ei ennusta. Videos kujutatud 130 mm rannapatareid on tänagi reaalselt olemas.

https://www.youtube.com/watch?v=3NpGPtvzrPE

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Mai, 2018 20:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Nov, 2015 23:38
Postitusi: 99
Asukoht: Sakala
ERR: "Mereväe ülem tahaks riigikaitse arengukavva meremiinide hankimist"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Mai, 2018 20:46 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15524
Asukoht: Viljandimaa
Mina asjatundmatu inimesena arvan üldiselt, et mida rohkem miine, seda parem.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 21 Mai, 2018 21:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Tuleb tunnustada. Oleks sest mereväest tunduvalt rohkem tolku Eesti kaitsmisel.
Edit: muidugi ootaks huviga rahaliste arvestustega kursis olijate arvamust. Siin on muidugi must stsenaarium see, et liiga väike miiniveeskamisvõime ei suuda kriisi korral piisavalt kiiresti mineerida.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2018 10:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
Miinidega on üks väike viga - nimelt nad ei pane vastast dilemma ette, mis moodne sõjapidamine üldiselt teeks. Neid on jah tiba raskem leida, kui maamiine, kuid mitte võimatu.
Selleks, et nad üksi efekti annaks, peab neid panema tõesti palju. Dilemma miinidega - vastane tuleb panna 2 halva valiku ette, kas liikuda kiiresti (ja lennata miinidel õhku) või liikuda ettevaatlikult ja sattuda mingi muu relvasüsteemi tule alla. Näiteks tankivastane miiniväli, mida julgestavad tankitõrjerelvad.

Juminda miinilahingus oli üks kaotusi suurendav asjaolu õhurünnakud, mis sundisid laevu manööverdama ja sõitma traalitud alast välja. Kui seal olnuks paljad miinid, tõenäoliselt võiksid kaotused 2-3 korda väiksemad olla.

Sama dilemma oli planeeritud ka EW ajal Soome lahe lukuga - kas koperdada aeglaselt miiniväljal ja saada tuld rannakaitsest/allveelaevadelt või lasta suits välja ja sõita kiiresti läbi - riskeerides õhku lendamisega.

Aga noh, miinijahtimiselt miinipanekule on märgatav sõjalise mõtte areng mereväes.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2018 16:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 183
Martin Peeter kirjutas:
Tuleb tunnustada. Oleks sest mereväest tunduvalt rohkem tolku Eesti kaitsmisel.
Edit: muidugi ootaks huviga rahaliste arvestustega kursis olijate arvamust. Siin on muidugi must stsenaarium see, et liiga väike miiniveeskamisvõime ei suuda kriisi korral piisavalt kiiresti mineerida.


Sellele küsimusele hetkel vastust ei ole. Järgmise riigikaitse arengukava tarbeks ühe võimaliku valikuna saab ja võib vastus tekkida.
Lihtsalt võrdluseks ja suurusjärkudest rääkides siis Eesti eelmisest iseseisvusperioodist meenub, et toona planeeriti nt Tallinna kaitsmiseks merelt umbes 2000 meremiini ja Muhu väinade tarbeks suurusjärk 1 500 miini. Keskmiselt võttis üks laev korraga peale umbes 40 – 100 miini. Miiniveeskamisvõimeliste laevade arvu peast täpselt ei mäleta. Võimalik, et nüüd eksin, kuid vist oli (?) alla kümne laeva, millega veeskamist plaaniti teha.
Meremiinide vajalikkuse ja võimalikkuse üle on arutelud käinud juba õige pikalt, vahel hoogsamalt vahel vähem aktiivsemalt. Kahtlemata võiks miine ka meil olla, tsiteerides siinkohal klassikat ehk Vallatut Luukerepoissi – „Miin on meie sõber“. Mõningaid esmaseid kalkulatsioone kümmekond aastat tagasi ka tehti. Tervikliku võime planeerimiseni veel ei jõutud. Üks valikutest nt oleks võinud olla midagi sellist (https://en.wikipedia.org/wiki/Sea_Mine_2000). Kuid enne ostma tormamist vajab läbimõtlemist nii miinisõja doktriin ja kontseptsioon, see - mis üksustega seda teha, kuidas väljaõpe korraldada, mitu laeva ja mitu miini, kui palju inimesi ja mitu madrust, palju aega kulub võime saavutamiseks ning mis taristut kõigeks selleks vaja on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2018 16:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
Paljud vist seda ei tea (ja kuna seni on miinide panek olnud poliitkorrektne, siis pole seda ka eriti promotud), et Eesti mereväes on lähiajal lausa 2 miinipanijat olnud, mida poliitikorrektselt nimetati "toetuslaevaks" või "tuukrilaevaks". Tegu on siis Tasuja-tüüpi kahe laevaga (käigus on täna 1), mis on spetsiaalselt miinide panekuks ehitatud laevad kinnise miiniteki ja ahtris oleva spetsiaalse aparelliga. Lisaks ka kraanaga ja suure trümmiluugiga nende miinitekile laadimiseks. Miinitekilt on ainult rööpad (relsid) miinide sõidutamiseks ära võetud.

Tõsi, vaid 2 Browninguga relvastatud ja 2D navigatsiooniradariga varustatud laeva peavad merel kaitsma "päris" sõjalaevad. Taani originaalis oli see relvastatud kahe 20 mm kahuriga ja Stinger manpadsidega.

Teema muidugi jääb, mida teha siis, kui venelased saadavad oma miinitõrjelaevad ette ja rajavad selle soovitud läbipääsu, kaldalt Browningust tulistamine neid ei segaks. Soomes on miinipanemise võimelised enamvähem kõik suuremad sõjalaevad sh raketikaatrid, tõsi, seal kaasavõetavate miinide arv jääb tublisti alla spetsiaalsetele selleks ehitatud laevadele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2018 12:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1808
Asukoht: Tallinn
Lugesin just, et meil on vähemalt 1996. aastal olnud selline üksus nagu "rannakaitsekompanii". Oskab keegi mingile ajaloolisele (juba!) ainesele viidata?
Leht 5: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2018 13:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
Selline kompaniiekvivalentne jalaväeline seltskond on seal vahelduva eduga figureerinud kogu aeg, mäletan, et 2013 Kevadtormil näiteks maandati nad laevadelt (ja kummipaatidega) kuskil Lahemaal.
Rannikujäägritest Soome mõistes muidugi rääkida ei saa, eelkõige maabumisaluste puudumise tõttu (need on puudu olnud kogu aeg).

OT: See sõjakooli "lõputöö" on muidugi päris huvitav lugemine, TTÜ kvaliteedistandardi järgi võiks seda nimetada ehk referaadiks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2018 14:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3848
Miinijahtijad lähevadki lõpuks moderniseerimisele. Projektile kulub 30 miljonit ja valmis peaks kõik laevad saama 2019. aastaks.
https://www.err.ee/844118/algas-merevae ... usprogramm
Mingi 20 aastat ehk lastakse veel nendega edasi ja peale seda hakatakse tõenäoliselt uute "multifunktsionaalsete" laevade poole vaatama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Juul, 2018 19:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Nov, 2015 23:38
Postitusi: 99
Asukoht: Sakala
RAND Corporationi analüütiku artikkel, milles autor propageerib väikeriikide poolt meremiinide (soovitades seejuures veesata erinevat tüüpi meremiine vaheldumisi, et miinivälja puhastamine oleks keerukam) ning mehitamata luure-, EW- ja relvaplatformide kasutamist ülekaaluka vaenuliku laevastiku takistamiseks. Artiklis tuuakse näideteks Eesti, Gruusia, Bahrein ja Taiwan.

https://www.rand.org/blog/2018/07/small ... icles.html

vabandust, kui valesse teemasse sai.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Juul, 2018 15:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26520
EW mereväes nähtavasti oli vastav teoreetiline alus paremini selge kui täna meil.
Kuigi Lind'i manööversõja põhimõtetest polnud keegi veel kuulnud, oli EW aegses meresõjaplaanis täiesti olemas see kohustuslik "dilemma".
Miinid Soome lahes sundisid punalaevastiku sõitma aeglaselt, mis muutnuks nad rannakaitsekahurite ja allveelaevade sihtmärgiks.
Tollased tehnilised võimalused täiskäigul sõitva sõjalaeva tabamiseks polnud just kuigi head. Enamvähem suudeti tabada aeglasi ja paigal seisvaid laevu.

Ma pole meie mereväelaste rohkearvulistes Sõduri kirjatükkides veel seda tabanud, et seda dilemmat otsitakse.
Miinid on õige, ainult lisaks oleks hea veel omada relvastust, millega segada miinide väljatraalimist ja millega sundida vastase laevu miinide otsa kihutama.
Kui juba keegi ütleks, et küsime soomlastelt vanad 130 mm veetavad kahurid kingiks (olid mõned aastad tagasi veel soome rannakaitse relvastuses) ja põrutame kaldalt nendest - oleks juba suur samm mõtlemises edasi. Panete metsateele maha 10 roomikuvastast miini - ei jäta te neid ju omaette, vaid panete sinna ka TT mehed, KP ja täpsuslaskuri.
Vastane jääb kahe halva valiku ette - kas sõita tulealast kiiresti läbi ja riskida õhku lendamisega või jääda sinna seisma ja hakata demineerima - saades tina tõkke julgestusest.

Iga miiniväli, mida ei julgestata, võetakse varem või hiljem vastase poolt üles - efekt on ainult viivitamine.
Vene sõjalaevade vööritekil on harilikult asjad RBU-6000 jms - suurte pindalade katmiseks ette nähtud süvavee rakettpommide heitjad (arv näitab laskekaugust).
Teevad väga hästi sama trikki, mis maaväe miiniväljavastased heitlaengud.

Kui Soome oli vaene ja tiibrakette ei omanud, siis dilemma pakkumiseks kasutati erinevaid kahureid, nii fikseerituid kui liikuvaid (veetavaid). 100 mm, 130 mm, 76 mm jne. Täna kasutavad ainult fikseeritud 130 mm Helsinki ligidal Isosaaril. Kokku oli selliseid "merekindlusi" (igaühes 4 relvane patarei) kokku 14 tükki, kokku 56 relva. Muide selle 100 mm tornkahuri (mis on tegelikult lihtsustatud T-55 tanki torn) idee peale olevat tulnud üks Soome laevastiku vanemleitnant. Venelased igatahes olevat omal ajal seda kahurivärki üritanud segada igat moodi - küll ei tahetud tankitorne müüa ja küll ei tahetud laevavastast moona müüa. :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1394 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26 ... 93  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt