Kasutan juhust et küsida, kas senipraktiseeritud tsentraliseerimine ja optimeerimine (sõna, mida ma Eesti riigi kontekstis olen vihkama hakanud) ei tööta sellele eesmärgile risti vastu? A la "kõik rajada Tapale.."Martin Peeter kirjutas: Olles selle foorumi informeeritumate liikmete poste jälginud -
on ikka suur vahe kas või selle sama inimressursi võimalikult efektiivse ärakasutamise huvides. Kogu padrunist jämedam laskemoon on ikka räigelt kallis. On suur vahe, millist moona ka olemasolev SAK kasutada saaks ja kauaks seda jätkub ning kuidas on see ladustatud, et kiirelt hävitatud ei saaks. Samuti on see arv peamine selle piiri pidur, miks meie SAK kasvab varsti 25 000ni, selle asemel, et kasvada näiteks 30 tuhandeni. Ajateenistuse läbinud mehi on niigi ligi 3 korda rohkem. Seda kõike praeguste võimete juures, ehkki mõnigi olemasoleva võime edasiarendamisel tekkiv uus võime ehk ei vajakski väga suurt lisainimressurssi lisaks, kui olemasolev kaader selle üle võtab. Suhteliselt muidugi - võrreldes näiteks mõne kitsukesema baasi pealt arendama hakkamisega.
Nii suures saamatuses, et ei oska rahaga midagi mõistlikku peale hakata, ma meie riigikaitse juhte ei kahtlusta.
Mind tsiviilisikuna teeb senine praktika suht rahutuks. Ma ei valda konfidentsiaalset informatsiooni, võibolla on tõesti kriitilised varud kuskil 50m maa all vms..