Kriku kirjutas:
Väited kellakeeramise majanduslikust mõttekusest on ammu ümber lükatud. Esimene ettejuhtuv viide:
https://majandus24.postimees.ee/4402237 ... id-eurosidPead töövahendusportaali küllaldaselt pädevaks taolist vääääääga laiapõhjalist ja mitmetahulist uuringut läbi viima? Kamoon! Isegi sina suudad paremini!
Mis see artikkel siis ütleb?
"Viimatise kellakeeramise järel ebaõnnestus ainuüksi õigeaegselt tööle jõudmine 7 protsenti töötajaist." Seetõttu kaotasid Eesti ettevõtted VAID NÄDALAGA üle 10 miljoni euro. Artikli sõnastus on aga hulga dramaatilisem:
"Suveajale üleminek, mille kaotamist arutab täna Euroopa Parlament, röövib igal aastal vaid nädalaga Eesti ettevõtteilt kümneid miljoneid eurosid." Ehkki edasi lugedes läheb asi segaseks (
"Uurimuses selgus, et vähemalt 15 kontoris üle Eesti ei jõudnud toona õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja" - ma ei oska lähteandmete puudulikkuse tõttu kuigi hästi kommenteerida seda "vähemalt 15 kontori" väidet, sest see tundub suht naeruväärne) seega jäägem käegakatsutava 7% juurde ja üldistagem selle kõigile Eesti tööandjatele. Kui keegi leiab siin mõne vea, olen rõõmuga valmis seda kuulama ja diskuteerima.
Kahjuks puudub ka tööle hilinemise ulatus, mis on taolise uuringu puhul eluliselt oluline. Kuna seda pole esitatud, võtan endale vabaduse määratlseda selle keskmiselt 15 minutiga päevas. Seega 7% kõikidest töötajatest hilines kellakeeramisnädalal tööle keskmiselt 15 minutit. See iseenesest on juba tõsiselt ülepingutatud eeldus aga Kriku (põrumise) heaks olen nõus isegi selle ohvri tooma.
MTA andmete põhjal võib oletada,et hetkel on Eestis üldiselt negatiivset iivet arvesse võttes töötajaid ümmarguselt 560 000. Paar tükki siia-sinna.
Seega hilines kellakeeramisnädalal umbes 39 200 töötajat tööle keskmiselt 15 minutit. See teeb kokku 588 000 minutit tööaega , ehk 9 800 tundi ja 49 000 tundi sel õõvastaval kümnete-miljonite-nädalal.
Nii...
Keskmine brutopalk eeltoodud statistika alusaastal, 2017, oli ümaralt 1200€. Tööandja kulu sellise palga puhul oli umbes 1600€. See teeb 160-tunnise töökuu puhul keskmiseks tunni üldkuluks 10€ töötaja kohta.
Kõik töötajad kokku hilinesid selle jubeda nädala jooksul 49 000 tundi, mis teeb rahaliselt 490 000€. Ehk
üle 20 korra vähem kui Kriku allikas mingil põhjusel väita üritab.
Ma saaks aru kui erinevus oleks paarikordne. Noooh...erinevad allikad, erinev metoodika, erinevate valdkondade erinevad palgad jne. Juhtub ja on aktsepteeritav. Aga, et erinevus on
ÜLE 20 korra, siis ma oskan soovitada vaid ühte kohta, kuhu selle kümnetele miljonitele nädalas viitava artikli pista võiks ja see koht pole üldse viisakas!
Täpselt samasse kohta võib seega takkajärgi pista ka väite, et kellakeeramise majanduslik mõttekus on "ammu ümber lükatud." Võibolla see polegi enam majanduslikult mõttekas. Aga selleks tuleb uurida väga põhjalikult inimeste (koduse ja töise) elektritarbimise statistikat, mida töövahendusportaal ilmselgelt pole viitsinud teha. Aga ega see neid ju sega, sest kui on vaja uudistesse jõuda ja oma linki kuvada, kõlbab selleks igasugune suvaline kaka.