Juhiks tähelepanu, et ka näiteks ajateenijast sõjaaja rühmaülemal-reservlipniku puhul kulub ära pealehakkamine, keeleoskus (kui on vaja nt liitlasüksuse kolleegiga midagi koordineerida), organiseerimisvõime, juhtimisoskused, samuti ka see müstiline arvutioskus. Miks peakski selliseid isendeid – eeldusel, et neil motivatsiooniga probleeme pole – raiskama mingisuguse kontoritöö peale?
Jättes kõrvale selle igihalja teema, et kas peaks ajateenijaid kasutama massiliselt mingites mittesõjalistes tugiteenustes (kuid siiski – Trumm, mille järgi siis seekord inimesi hakkame klassifitseerima – kas rahakoti paksuse või tahtmatuse järgi metsas telgis elada?), siis ei taandu see asi minu arvates mitte selle peale, kas Kalevipoegadel, ärimeeste võsukestel või sportlastel peaks olema mingid „eritingimused“ vm soodustused, vaid selle peale, et kui seaduse järgi on kõigil nõutele vastavatel meeskodanikel justkui võrdne kohustus, siis on igasugused erandid põhimõtteliselt kurjast. Ja neid ei tohiks olla. Jah, alati jääb mingi protsent inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha, aga neile ilmselt tulekski siis määrata suuremad trahvid, või ära võtta mõni riigi poolt pakutav hüve (juhiload), kui nad sama riigi poolt pandud kohustusi (ajateenistus) täita ei soovi.
Minu jaoks kõige magedam on seejuures paljude meie sportlaste ja spordifunktsionääride ellusuhtumine. Ilmselt on siin tegemist mingite raskelt kaduva Nõukogude aja igandiga, aga kohati tundub, et need seltsimehed ei soovigi aru saada, et ajateenistus ei ole mitte mingi mõttetu metsas passimine, vaid kogu ühiskonna hüvanguks organiseeritud ühine ja kasulik asi. Jah, on ka terve rida sportlasi, kes seadusekuulekalt oma 8 või 11 (või ka 3) kuud ära teenivad ilma nurinata, aga üldine (või vähemalt väljapaistev) suhtumine tundub ikka olevat see, et see on üks mõttetu kohustus, mida täita ei taha ega peagi, lepingud ja trenn on olulisemad, parem hoian kõrvale ja maksan trahve jne.
Minu jaoks on hämmastav, et sporditegelased ise ei saa aru sellise suhtumise värdjalikkusest olukorras, kus Kaitsevägi on nendele seltsimeestele rohkem kui ühes asjas (ja kokkuvõttes suhteliselt suure ressursikuluga vastu tulnud). Näited: koondisesse kuuluvad ja/või muul moel EOK-i ja KV „viisa“ saanud noorsportlased ei pea läbima mitte tavapärast, 8-11-kuu pikkust ajateenistust, vaid nende ajateenistus on pelgalt 3-kuuline SBK – pärast seda on nad kuni 8 kuu täitumiseni suurema osa ajast „igavesel“ linnaloal. Juriidiliselt on see korrektne, kuna tänane seadus ei näe ette 8-st kuust lühemalt ajateenistust, sisulises mõttes aga seda justnimelt tajutakse ja sellest ka räägitakse, kui 3 kuu pikkusest „sportlaste ajateenistusest“. Kui see niimoodi jätkub, siis on ainult aja küsimus, millal samasugust värki tulevad endale nõudma ka teised „erilised“ – nt näitlejad, balletitantsijad, aga miks mitte ka erioskustega käsitöölised, kes kõik „saaksid ju riigile muud moodi palju kasulikumad olla“.
Teine näide: neid tipp-tipp sportlasi on täna KV palgal juba minu teada u 20 tükki. Kutselise reamehe või kaprali palk (sest NAK-is või Lahingukoolis pole neil aega ega soovi käia), sotsiaalsed tagatised ja arstiabi, sh eripension piisavalt pika staaži korral, võimalus KV kulul trenni teha ja välismaal võistlustel käia. Näeb esmapilgul efektne välja, aga maksab tegelikult kaitse-eelarvele iga-aastaselt kuuekohalise arvu eurosid, ilma et see kaitsevõimele mitte midagi juurde annaks. Sisuliselt söövad ära nt u 10 vanemohvitseri palgafondi.
Jah, ma tean – paljudes teistes riikides on samamoodi, ajaloolised traditsioonid, sportlased saavadki muud moodi kasulikud olla jne. Aga mina eeldaks, et selliste hüvede eest võtavad need spordiaktivistid ennast kokku, peksavad kõik oma sportlased võrdselt teiste kodanikega ajateenistusse, või vähemalt ei vigise selle kõige üle avalikult. Aga ju siis on nende inimeste mõtlemises midagi juba ammu-ammu tõsiselt viltu läinud, kui peetakse normaalseks ühest küljest kaitseväe rahakoti ja kasarmupindade peal liugu lasta, ja samal ajal kiruda, et „miks ikka pean ma teenima“ või „kaitsevägi võiks rohkem sotsiaalseid töökohti luua“.
|