BMP

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jutt oli BMPT ehk Terminatorist, mis on tuletoetusmasin, mis mehi ei veagi. Tegelikult hea küsimus on see, kas oled üldse BMP1he meeskonnaruumis istunud koos tänapäevase sõdurivarustusega? Mina olen ja kuigi ma pole veel kõige suurem mees, siis ma ei kujutaks ette veidi pikemat sõitu selles. Arvestades ka muu jaorelvastuse kasvu siis BMP-1hte arvatavasti üle pooljao nagunii ära ei suru.

Kokkuvõttes räägime me BMP-1he puhul ligi 70 aastat vanast insenerimõttest mis, ükskõik kui hea ka tollal oli, on ammu oma aja ära elanud (kehtib samamoodi ka tolleaegse lääne tehnika kohta). Kui Venemaa tahab sinna alla laduda suuri summasid (arvatavasti BTR82A torn on nii pool uue masina hinnast) siis edu neile.
Noh, kuidas nüüd viisakalt öelda.
Katsuge enda mõtete omistamise ja lolliks tembeldamise asemel tabada vastase kaalutlusi, mis seisavad otsuste taga.
Ma omast arust püüan sinna viidata, aga noh lõpliku tõe kuulutamist (jalaväesoomukite kahuriduell) ma keelata ju ei saa.
Tankipõhise (ja CV90-st kangema) jalaväesoomuki valmistamine ilmselt ei ole tehniliselt venelaste ülejõukäiv.
200 mm soomuskaitse ja 57 mm automaatkahur, CV90 suudab sellel ainult vaatlusseadmeid vigastada.
57 mm soomustläbistav mürsk lendab CV-st ja Bradley-st läbi igast asendist.
Selle masina kaal saab olema ca 50 tonni (et sinna ka jagu mahuks) ja maksumus isegi vene hindades miljonitega.
Kütusekulu nagu tankil (ct 3 korda suurem kui BMP-l). Vajab täislasku tankide toetamiseks mõeldud tehnikat.

Mis on siis jätkuva BMP kasutamise põhjus? Tänast majandusseisu vaadates ehk majanduslik efektiivsus?
Tanki kaalu (ja kuluga) masinaga jalaväejagu liigutada pole kuigi odav - isegi USA relvajõudude jaoks.
80 brigaadi maaväes tähendab vajadust ca 15 000 jalaväe soomuki järele. Kui tendiveoautodele tagasi ei minda.

Õhuke soomus annab peale miinuste ka plusse. Kerge kaal tähendab ujuvust ja liikuvust pehmevõitu pinnasel.
Miks venelased pole loonud taolis 60+ tonni kaaluvaid põhitanke nagu läänes? Armata oli ka alla 50 tonni.

Xenderi postis ridade vahele kirjutatud kaalutlus - venelased on lihtsalt lollid (ega taba eestlaste tarkust) on vale vastus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kapten Trumm kirjutas:
Jalaväelahingumasin peaks tegutsema koos tankidega, ehk siis tulealla sattumise võimalus on päris suur. See tähendab, et ta peaks olema minimaalne tänapäeva soomus selleks - vähemalt 12,7 kaitse ümberringi ja eest kaitsma ära 30mm. Reaalsus kaitseb BMP1&2 soomus tänapäevase 7.62 AP eest ainult esiosas. Seega lahinguruumis sellega meeskonda ei vea - pmt nagu APC et lahinguruumi jõudes jalastutakse, kuid see tähendab, et tankide liikumiskiirus väheneb ka jalaväelase sammukiirusele.
BMP-1 meeskond on kaitstud eestpoolt tuleva 23 mm eest. Soomuskaitse ei tähenda ainult kere paksuse millimeetreid, vaid ka soomuse asetust, masina reaalselt maastiku varjust väljapaistvat projektsiooni ja ekraniseerimist (elutähtsa osa peitmist tugevate osade varju).
Kudagi jäi see mõttepärl :lol: BMP esiosa kaitstusest "7,62 AP" vastu mul kahe silma vahele..
Loomulikult kaitseb BMP-perekonna esiprojektsioon oma kiilukujulise ninaga ikka pallu rohkem - paremal juhul kuni tankimürskude rikošettilöömiseni välja. Täpseid andmeid selle kohta teada ei ole, sest NLiidus oli see sügav sõjasaladus..
Aga üldselt on Trumm oma kommentis kõik olulise ära öelnud..

Mitte et see kõik väga oluline selle teemapealkirja jaoks siin oleks - lihtsalt päris jama ei ole ka vaja ajada :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Viiskümmend »

...ja meie kuulsale 1948.a relvasüsteemile (Carl-Gustav) uue moona hankimine ei pane väga aegumistundliku närviga Xenderit kohe mitte kuidagi kaeblema. :D
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Gideonic »

Borja kirjutas:Loomulikult kaitseb BMP-perekonna esiprojektsioon oma kiilukujulise ninaga ikka pallu rohkem - paremal juhul kuni tankimürskude rikošettilöömiseni välja.
Üldiselt Borja jutuga igati nõus. Selle lausega meenus aga kuskilt jutt, et tänapäevased noolmürsud pidavat olema niivõrd pikliku kujuga (20:1), et misiganes soomuse-kaldest tingitud rikošett on sisuliselt võimatu (erinevalt teise maailmasõja aegsetest).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No kui näete 150 m kaugusel BMP-d seismas, ei soovitaks ma küll isegi soomustläbistava 7,62ga saatust proovima hakata, saate tina lihtsalt kümnekordselt vastu ja ei tee masinale suuremat häda. Isegi kui kuskilt auk sisse tuleb, on soomuse läbimisega enamik kuuli energiat juba kadunud ja efekti saamiseks peab seal taga ikka midagi olulist ka asuma.

Olen kunagi ühe vahekohtunikuga vaielnud "lahingu" BTR-80 (oma standardse relvastusega) vs kolmjalal Browning, kus vahekohtunik esimene valangutörtsu peale soomuki kohe hävitatuks (koos meeskonnaga off coors). Kuskohast seal tulevad sellised arusaamad relvastuse tohutust hävitusjõust, jääb segaseks, isegi raskekuulipilduja ei suuda ilma ennast ohtu panemata "plekki" garanteeritult hävitada (kui jutt käib realistlikust vahemaast, mitte eriolukorrast, kus sõideti 50 m kaugusele). Et meil kiputakse õppes hindama meie (kergema tanki)tõrjerelvastuse võimalusi üle ja soomuste võimalusi vastu lasta tugevalt alla.

Soomust tuleb lasta ikkagi TT granaadiheitjast, ka "plekki". Küsimus pole ainult tabamises, vaid ka soomusetaguses efektis.
Ei maksa asju ette kujutada, nt BMP-ga norida tüli isegi Browningust - pakun, et shansid on 1/3 - 2/3 Browningu mehe kahjuks.
Esiteks pole soomuk kunagi omapäi, vaid kasutab teiste soomukite ja jalaväe kattetuld ja üks asi on laskeväljal lasta mingit seisvat soomuskeret, teine reaalselt liikuvat masinat.
Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Aug, 2018 10:05, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Lemet »

Lisaks soomusele kaitseb BMPs asuvat seltskonda eestpoolt tuleva projektiili eest ka võrdlemisi massiivne mootor ja käigukott...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas andrus »

Borja kirjutas:Loomulikult kaitseb BMP-perekonna esiprojektsioon oma kiilukujulise ninaga ikka pallu rohkem - paremal juhul kuni tankimürskude rikošettilöömiseni välja.
Soomuse läbistamine on muidugi tõenäosuslik protsess, mitte täppisarvestus, aga ma millegipärast ei usu, et ükski terve mõistusega BMP kasutaja selle peale panustama hakkab, et äkki läheb tanki või kasvõi CV-90 kahuri 35 mm mürsk rikošetti. Liiga väike on see tõenäosus. Ma loodetavasti ei pea märkima, et sügaval nõukaajal, kui vinged eriti salastatud rikošetitabelid arvatavasti valmis tehti, olid teised mürsud kui tänapäeval?
Kapten Trumm kirjutas:No kui näete 150 m kaugusel BMP-d seismas, ei soovita ma küll isegi soomustläbistava 7,62ga saatust proovima hakata, saate tina lihtsalt kümnekordselt vastu ja ei tee masinale suuremat häda. Isegi kui kuskilt auk sisse tuleb, on soomuse läbimisega enamik kuuli energiat juba kadunud ja efekti saamiseks peab seal taga ikka midagi olulist ka asuma.
Kui soomusest äkki päike läbi paistma hakkab, siis on BMP meeskonna esimene mure pigem positsioonivahetus, selmet hakata võsast seda 7,62 mm laskjat otsima.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

BMP meeskonnas on natuke rohkem kui mehi kui juht-mehhaanik, positsioonivahetus ei tähenda seda, et tornilaskur lõpetab ohtlike sihtmärkide otsimise ja laskmise. "Tuli ja liikumine" tähendab vastupidi, et liikumist kaetakse intensiivse mahasuruva tulega. Lisaks veel selline väike pisiasi, et käsirelvadest pole vaja soomukit ärritama hakata, esimese augu peale, kust päike paistab, masinas olev jalaväejagu jalastub ja tornilaskur kukub närviliselt ohtlikke kohti tulistama. Hoopis targem oleks lasta soomukitäiel rahval kumulatiivjoa soomusetaguseid efekte tunda.

Seepärast on Xenderi teemakäsitlus soomuse paksusest ja 7,62 moona läbimisvõimest suhteliselt jama. Lastakse ikka TT relvadega, kõige algelisema kasutusel oleva RPG-7 (mis on üks kehvemaid selliseid relvi) kumulatiivlaengu soomustläbistavus on 160 mm RHA.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Martin Peeter »

Mis muidugi on igasugu soomusroomiku eelis võrreldes näiteks meie tendiga on ikka parem kaitse kaudtule kildude eest, mida on väga palju ja mis on suur asi, ning parem läbitavus. 150 m pealt laseks Eesti jalavägi nagunii oma 1948 pärineva Kustiga, olgu see BMP 1, 2, või 3. Isegi tankiga ei ole hea stiil jalaväele niisama heast peast selga sõita.
Ei pea see jalaväge lahingusse sõidutav transport kõige peenem olema, aga jalavägi peaks ikka lahingusse jõudma, mitte transpordi käigus suvalisest miinipildujatulest lahingvõime kaotama.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

(1) kasutaja Andruse viimane post on absoluutselt sisutühja iroonitsemise musternäide - ilmselgelt kantud postitaja isiklikest antipaatiatest (kasutaja võiks pigem jääda oma liistude juurde siin foorumis)

(2) vaielus BMP-perekonna soomukite esiprojektsiooni kaitstuse üle on teemapealkirja jaoks suht piiripealne(-ei anna eriti midagi teemale juurde) ning kahjuks jõudnud muutuda isiklike frustratsioonide/ärapanemiste vahendiks

(3) mistap teengi moderaatorile ettepaneku see mulaks kujunenud "penetratsioonimillimeetrite" värk siit kusagile ära tõsta


P.S.
ka ise 3a moderaatoriks olles nägin enim vaeva just selle olulise kleepsuteema puhtana hoidmisel - miskipärast arvavad juba paljud, et just see sexikas teema on kosher koht oma sodi, uitmõtete ja muidu jura ning ärapanemiste postitamiseks.......
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Xender »

BMP 1-2 on lihtsalt kehva platvorm algusest peale. Seda ei võta ma kusagilt internetist lugedes vaid täiesti oma persega ära katsetanud ja silmaga näinud.

See, et küljesoomus ei pea lähedalt lastud automaadituld-nähtud, samuti nähtud kuidas DShK valangu peale plahvatab sisemine lahingukomplekt- no ei aidanud see müstiline kaldus soomus.

Loomulikult on arusaadav, et mingit tankisoomust keegi ei ootagi, kuid sellel asjal pole isegi rahuldavalt kuulikindlat soomust. Muuseas selle peal ei sõideta mitte ainult olematu miinikaitse tõttu ( miinile sõites on juhi hukkumine muuseas kindel) vaid ka selle pärast, et kui kuulid lendama hakkavad siis masinast ei pruugi piisavalt kiiresti välja saada. Samal ajal masin soomus nagunii millegi eest eriti ei kaitse. Rääkimata praktilisest asjaolust, et puudub konditsioneer, ülikitsas, kehv vedrustus jne. Kui oled seal sees paar tundi praeguste ilmadega (kinniste luukidega tuleb minimaalselt 60+C ära, pane sinna juurde kiiver, kuulivest jne), oled väljasaades nagunii lahinguvõimetu, hea kui mitte oimetu. Alati ei kirjelda mm kõige olulisemat.

Üldine läbivus on kehvavõitu, küllaltki sitt remontida (eriti mootorit, mida ei saa ilma peale tõstmata tööle panna- tehniliselt saab, kuid see selline gebeniit, et ei tasu ära) mingil põhjusel see ka pidevalt lekkis, paranda palju tahad ja kui tundus, et enam ei leki, hakkas lekkima jahutusvedelik. Korraga võis sisse minna 1 ja 2 käik kui üks пружинного кольца (stoppervedru, eesti keeles?) otsad annab, mis keeras loomulikult käigukasti sassi. Samuti olid problemaatilised teatud veermiku- ülekandedetailid, mille jaoks tuleb ülemõistuse palju lammutada. Arusaamatuks jääb ka kus oli inseneride mõistus, kes seda asjandust kokku panid, iga viimane kui soomusplaat vaatab erisuundam, eriti üleval olev soomus, mis 7mm ehk siis äärmiselt õhuke, vahet pole mis kalde alla see panna ja see müstiline soomuskaitse vetrub kui peal kõvemini käia, aga seal peab ettevaatlik olema, sest libe ja käies võid jalad ära murda. Üldiselt ka üsna kapriisne masin, mida polnud küll raske parandada, kuid selle eest vajas pidevat ja palju hoolt. Üldiselt hea oli, kui 2/3 masinaid oli korras.

Ergonoomikast ei maksa rääkidagi, väga kitsas jne. Ma pole mitte kunagi kuulnud ühegi inimese käest, kes oleks BMP seeriaga lähemalt kokku puutunud sõjaolukorras, et tegemist on hea riistapuuga.

Jumala eest, vene foorumid on täis reaalseid lahingukogemusi selle masinaga, siin foorumis on mitmed selle masinaga suht lähedalt kokku puutunud ja enamus on sellest masinast üsna negatiivsel arvamusel. Seda veel oludes, näiteks venemaal, kus mõnda tänapäevast jalaväelahingmasinat pole isegi kaugelt nähtud, ehk puudub võrdlusmoment.

Kokkuvõttes sõidavad need samad tegelased BMP peal, mitte sees siin sõjaolukorras - seega jutt tagasliikumisest presentsoomuseni on jama. Samuti see BTR82A torn ei anna eriti midagi rohkemat kui annaks BMP2he originaaltorn, millel korralikum öine sihik. Kuid las venelased kulutavad oma ressursse sellele ja trumm saab rääkida BMP müstilisest soomuskaitsetest.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Muuseas selle peal ei sõideta mitte ainult olematu miinikaitse tõttu ( miinile sõites on juhi hukkumine muuseas kindel) vaid ka selle pärast, et kui kuulid lendama hakkavad siis masinast ei pruugi piisavalt kiiresti välja saada
Venelased on omandanud kombe sõita pleki katusel oma väikeste sõdade kogemusest, kus vastasel kaudtuld ja õhuväge pole, kuid on varitsused ja miinid.
Nii on see käinud alates Afganistanist alates. Kui sõdiksid nt USA-ga, küll nad sisse roniksid.
Pleki põhiline iva on kaitsta seesolijaid kildude, ülerõhu ja kuumuse eest.

See, et vene lamedapõhjalised soomukid (mitte ainult BMP, vaid ka BTR, MTLB ja BMD) pole kuigi miinikindlad, on tõsi.
Konstruktor on (suures sõjas Euroopas, milleks masinad loodi) toonud miinikindluse ohvriks läbivusele ja madalale profiilile.
Sama jutt ka soomuskaitse kohta - eesmärkiks oli kerge kaal, sh võime ületada maastikku suure kiirusega ja pakkuda väikest sihtmärki. Tehnikas ei saa nii olla, et on ainult miinused, kuma omadused on kompromiss, siis võib pluss tulla kuskil mujal. Kui vaadata plekki vene või "lähivälismaa" maastiku kontekstis, siis päris lootusetu asi ju pole. Siin on näiteks põhivastane ikkagi tendipataljonid. Lisaks on venelaste soomukivajadus päris suur ja paratamatult tuleb kvaliteedi latti alla lasta.

Kõnekas on siin tegelikult taust - taibates, et kõrgelennulised soomukifantaasiad a'la Kurganets ja Armata on fantaasiad ja osta neid ikka ei jaksa, lasti latti allapoole ja valiti lahendus, mis kõigile enamvähem kõlbuliku asja annaks. Mitte ei tehtud "pool rehkendust".
kes oleks BMP seeriaga lähemalt kokku puutunud sõjaolukorras, et tegemist on hea riistapuuga.
Vene riigi eesmärk pole sõdurite heakskiit, vaid massiline ja vähemalt rahuldavalt oma ülesandeid täitev masin. Sellise loogika järgi on ju kogu vene relvastus loodud (need Armatad ja Kurganetsid on siin tegelikult kõrvalekalle peavoolust). Vene jalaväejao TT relv on tänaseni RPG-7, kui kuulata KV käinute meenutusi, ei suudaks see riistapuu isegi tulistada. Ka kui veel lugeda meie snaipriteemades SVD kohta - täitsa saast ju.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitus Postitas Xender »

Muuseas, Afganistaanis, tsetseenias kasutasid vastased ka miinipildujaid, ehk kaudtuld. Probleem on selles, et kui seal taga olla "soomuse varjus", kägaras, põrgukuumas siis oled paar tunniga täiesti lahinguvõimetuks loksunud- kui vaja tegutseda, oled hoopis pooloimetu. Kaugtuli aga tuleb päris sageli peale koos varitusega - jalavägi maha suruda ja tehnika ära noppida. Palju mõistlikum on ka sellisel juhul peal olla, tavaliselt pole esimesed MP löögid ka kuigi täpsed, maha hüppata, roomata kuhugi kraavi varju. Kui jääda BMPsse mis võib kohe saada RPG laksu või küljelt raskekuulipilduja valangu ...

Üldiselt BMP ei täidagi oma eesmärki - vedada soomuse varjus sõdureid lahinguväljal, sest sõdur, kellele on veidigi elu armas sinna sisse ei ronigi.

Ma ei tea kes siin niiväga neid sinu väljatoodud relvi maha teeks. RPG 7 on täitsa asjalik (minu meelest oli ving mingi hiina või rumeenia analoogi kohta, kus pooled granaadid ei toiminud nagu vaja) ja SDV võib oskaja käes ka väga ohtlik olla- peamine probleem on tal pigem see, et sarnased muud relvad on oluliselt täpsemaks muutunud. Korraliku snaiperi õpetamine on väga ajamahukas ja keerukas protsess, seega pole talle enam mõtet sellist relva anda. Rühma - jao täpsuslaskurile aga kärab kindlasti.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: BMP noorenduskuur

Postitus Postitas Viiskümmend »

Soomlastel (kelle ekspertiisile me ju ka oma hangetes toetume) on väga jalad maas suhtumine nii idarelvastusse, kui igasugu kasutatud vanavara ostmisesse üleüldse, mingit Xenderile omast tulist vihakõnet pole seal ollagi, sümpaatne :roll: https://www.janes.com/images/assets/660 ... posure.pdf

Oma BMP-2 moderniseerimisel kasutas Soome aga PfP riigina näiteks NSPA-d (NATO hankeagentuuri), et neile uued 30mm pearelvad soetada ning need tulevad nüüd Nato liikmesriigist nimega Slovakkia, et ikka üsna sassis on need meie varasema must-valge maailma asjad...
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: BMP noorenduskuur

Postitus Postitas Xender »

Kõik need Trummi poolt väljatoodud plussid ja kompromissid on küsitavad või olematud. Kergusest tulev võime ujuda on BMPl nagunii äärmiselt piiripealne ehk siis isegi väiksema lainetuse puhul vette ei tohi ronida, samuti välja suudab ta tulla ainult pmt supelrannas - kui juba väike kallas vms jäädki vette. Samal ajal on jõgede ületamisel veel üks takistus - vool peab olema väike, sest ujutakse lintide liigutamisega ja kui vool suurem võid sattuda ei tea kuhu. Isegi õppustel kus see asi 20 korda ülekontrolliti lõppes asi ikka tavaliselt vähemalt paari uppunud masinaga. Sõja ajal ei julgeks ükski mõistusega tegelane BMPga hakkata tundmatut jõge ületama.

Kuigi ta võib suht kerge olla, siis seoses kitsastele lintidele BMPl eriti head läbivust pole, mitte segi ajada МТ-ЛБga millel tõesti hea läbivus. Operatiivkiirus maastikul on umbes sama suur kui tankidel, teedel suurem, kuid seal teevad ratasmasinad talle ära. Kuigi praktikas on mõlemad omadused jällegi äärmiselt küsitavad, sest üldiselt kuuluvad nad mingi suurema üksuse koosseisu, kus liikumiskiirus on seotud kõige aeglasemate masinatega ning enamus masinaid ei uju ka. Kui BMP oleks luuresoomuk, siis oleks mõlemad omadused tähtsad. Kuid BMP idee on tegutseda koos tankidega, ehk siis liikuma umbes sama kiiresti ja samal maastikul.

Rääkides veel soomusest siis olemas on BMP-2D ehk siis BMP2 mille küljed 6mm soomusega üle löödud, et automaadikuul läbi ei lendaks, samas kaotas ta juba selle minimaalse soomustamistulemusena ujumisvõime.

Tegemist pole mingi vihakõnega, lihtsalt BMP ongi sitt masin, kus enam vähem kõik mida saab valesti ja kehvasti teha, ongi tehtud. Kui BMP1hele võib veel andeks anda, katsetati, siis arusaamatuks jääb miks seda nii suurtes seeriates toota ja BMP 2 samasuguste vigadega teha. Soome moderniseerib sest sai nad kunagi sunniviisiliselt-vabatahtlikult ning raha ka mujale kulutada. Samal ajal pole juurde ostnud neid, vaid hoopis CV90et.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist