Massimeeleavaldused Rumeenias

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Kahjuks olid valimised just 11.12.2016 ära... Seetõttu nad nii ülbed ongi.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..tea kas kohalik "berkut" hakkaski juba murduma vä :twisted:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

"Valitsusel pole mingit põhjust tagasi astuda, see valiti seaduslikult." Eile oli Bukarestis 250 000 meeleavaldajat:
Pilt
See fakt muidugi põhjuseks ei kvalifitseeru.

Pilt

Täna on uduses Bukarestis välja tulnud palju vähem inimesi (kell 21:28):
rumeenia6.02.21.28.jpg
rumeenia6.02.21.28.jpg (85.13 KiB) Vaadatud 8814 korda
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas nimetu »

Huvitav, on neil mingeid meetmeid enneaegsete valimiste esile kutsumiseks?

Venemaa kindlasti rõõmustab selle üle, et vahepeal keegi võtab neilt jälle tähelepanu ära.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Bukarestis veidi väiksemas mahus meeleavaldused ikka jätkuvad:
Pilt

Pilt

Olevat 50 000.

Täna on siis 13. päev. "Politico" artikkel esimese 10 päeva kohta.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Rumeenia korruptsioonikütt: varem oli eliidi kohtu alla minek võimatu, nüüd tavaline.
Kit Gillet, Bukarest
Eesti Päevaleht
Alates 2004. aastast on süüdi mõistetud või kohtusse antud 18 endist Rumeenia valitsuse ministrit.

Rumeenias viimased kaks nädalat kestnud valitsusvastastel meeleavaldustel võib sageli näha loosungit „Käed eemale DNA-st!”. See on viide Rumeenia riiklikule korruptsioonivastasele agentuurile, mille nimetuse lühend on DNA.

2003. aastal asutatud agentuur on olnud peamine ametnike kuritarvituste vastu võitleja. Kuna uus valitsus on hiljuti astunud samme osa korruptsioonikuritegude dekriminaliseerimiseks, avaldavad paljud inimesed nüüd meelt agentuuri kaitseks.

Agentuuri juhist Laura Codruţa Kövesist on aja jooksul saanud Rumeenia korruptsioonivastase võitluse peamine esindusisik. Istudes oma kabinetis, mis asub meeleavalduste tulipunktist vaid paari kilomeetri kaugusel, selgitab Kövesi ajakirjanikule, mis on praegu kaalul.

„Pärast erakorralise määruse nr 13 vastuvõtmist on õigussüsteem pidevas ohus,” ütleb Kövesi. Sorin Grindeanu valitsuse 31. jaanuari ööistungil vastuvõetud määrusega põhimõtteliselt dekriminaliseeriti ametnike korruptsioonikuriteod, mille rahaline kahju jääb alla 200 000 leu (alla 44 440 euro). Määrus tühistati alles pärast seda, kui sajad tuhanded inimesed olid tulnud tänavale protestima. Vähesed usuvad, et valitsus on oma kavatsusest päriselt loobunud. Meeleavaldused jätkuvad.

Tormituul rikastele

Kövesi vaoshoitud olekust ei oskaks aimatagi, milliseid tormituuli ta rikastele ja võimsatele tegelastele kaela paiskab. Ta märgib, et korruptsiooniküttide tegevuse ohtlikkus pole kuhugi kadunud. „Minu seisukohast võttes pole oht vähenenud,” nendib Kövesi. „Inimesed, kellel on voli muuta seadusi, räägivad praegu mitmest eelseisvast muudatusest. Minu arvates on asi rahust kaugel.”

Korruptsioon on olnud Rumeenia alaline häda, ent pärast EL-iga liitumist on riik teinud sellega võideldes olulisi edusamme. Sellegipoolest on probleem suur. Viimastel nädalatel meelt avaldama tulnud inimesi vihastab muu hulgas tõsiasi, et paljud ametis olevad poliitikud on korruptsiooniasjadega uurimise all, kohtusse antud või juba süüdi mõistetud. Kardetakse, et valitsuse viimaste sammude eesmärk on kaitsta poliitikute huve tavaliste inimeste arvel.

„Kõige olulisem on see, et rumeenlaste arvates ei tohi keegi seista väljaspool seadust, ja nii peab ka jääma,” ütleb Könesi. „Me ei tohi võtta vastu seadusi, mis kaitsevad tõsiste kuritegude toimepanijaid.”

Alates 2004. aastast valitsusse kuulunud ministritest 18 on praeguseks süüdi mõistetud või kohtu alla antud. Sama saatus on tabanud tuhandeid madalama astme poliitikuid, meediamoguleid, kohtunikke ja ärimehi. Parlamendi alam- ja ülemkoja praegused esimehed ootavad kohut. Alamkoja ja sotsiaaldemokraatide juht Liviu Dragnea on 2015. aastal korra juba valimispettuses süüdi mõistetud. Samal aastal esitati tollasele peaministrile Victor Pontale süüdistus võltsimises, rahapesus ja maksukuriteole kaasa aitamises. Esimest korda Rumeenia ajaloos esitati peaministrile kuriteosüüdistus. Tema kohtuprotsess kestab.

Uus Rumeenia

Enamik neid tegelasi jäi vahele täielikult või osaliselt tänu korruptsiooniagentuuri juurdlustele. „Ma usun, et DNA aitab ehitada uut Rumeeniat, ja me oleme saavutanud nii häid tulemusi just seetõttu, et siin töötavad inimesed seda usuvad,” ütleb Kövesi. „Me tahame oma riiki muuta, elada puhtamas ühiskonnas.”

DNA tööd on ka kritiseeritud, eeskätt nende pealtkuulamisprogrammi, mida kriitikud võrdlevad Nicolae Ceaușescu repressiivse režiimi meetoditega. „Me järgime oma tegevuses täielikult seadust,” kinnitab Kövesi. „Pealtkuulamist rakendatakse ainult kohtu loal ja kõrgema kohtu esimees kontrollib regulaarselt nii meie töömeetodeid kui ka seda, kuidas me kohtu lube kasutame.” Ta lisab, et igaüks, kelle arvates agentuur on seadust rikkunud, võib järelevalveorganitele kaevata.

Paljud meeleavaldajad väljendavad viha ja frustratsiooni selle pärast, et Rumeenia pole 27 aasta jooksul pärast Ceaușescu kukutamist küllalt suuri edusamme teinud. Ent Kövesi arvates on riik tublisti arenenud. Ja ta on otsustanud tagada, et see areng ei nurjuks.

„Ma arvan, et õigussüsteem on sügavalt muutunud ja muidugi muudab see kogu ühiskonda,” ütleb ta. „Minu esimene tööpäev prokurörina oli 15. septembril 1995. Siis ei olnud prokurörid oma töös sõltumatud, praegu juba oleme. Tollal ei alustatud ministrite ega parlamendiliikmete kohta juurdlusi. Seadus ei kehtinud kõigile võrdselt.”

Enne seda, kui Kövesist sai 2013. aastal agentuuri juht, jõudis ta olla Rumeenia ajaloo noorim peaprokurör ja esimene naissoost peaprokurör. Tema nime tuntakse nii kodu- kui ka välismaal järjest laiemalt. Eelmisel aastal sai temast Prantsuse Auleegioni ordeni kavaler.

„Avalikkuse tähelepanu on suur,” ütleb ta. „Ühest küljest on see suur au, ent samal ajal tähendab suuri ootusi. Proovikivi on selles, kuidas neile ootustele vastata, nii et inimesed ei pettuks.” Meeleavaldajad väljendavad agentuurile praegu toetust. Selle kohta esitatud küsimuse peale Kövesi naeratab ja vastab: „Peame tegema oma tööd, ükskõik kas meid kiidetakse või kritiseeritakse.”

Kuna meeleavaldused jätkuvad ja valitsuse usaldusväärsus on ühiskonna silmis suuresti kadunud, võib riigil iseenda tekitatud haavade ravimine aega võtta. Kövesi arvates on läbipaistvus üks paremaid viise ühiskondlikku lõhet ületada. „Tuleb austada põhiseaduses väljendatud põhimõtteid ja seadusemuudatused peavad sündima läbipaistvalt, tõsise arutelu tulemusena,” ütleb ta. Ühtlasi rõhutab Kövesi, et korruptsioonivastaste seaduse lahjendamisel oleksid riigile tõsised tagajärjed. „Ilma tõhusa ja sõltumatu õigussüsteemita ei ole ka õigusriiki,” kinnitab ta.

© Guardian News & Media 2017
Justiitsminister astus tagasi, meeleavaldused jätkuvad

Kolmapäeval esitas opositsioon Rumeenia valitsusele umbusaldusavalduse, mille koalitsioon kerge vaevaga maha hääletas. Ent neljapäeval astus üks skandaalse määruse autoreid, justiitsminister Florin Iordache siiski ametist tagasi. Eile kohtus justiitsministri kohusetäitja Ana Birchall prokuröride, kohtunike ja teiste õigussüsteemi esindajatega ning lubas nende arvamusavaldused ära kuulata. Valitsus on teinud ettepaneku määrus tagasi võtta, kuid parlament peab selle otsuse heaks kiitma.

Samal ajal jätkuvad meeleavaldused, millel osalejaid pole enam sadu tuhandeid, ent siiski märkimisväärselt palju. Pühapäeval nõudis vähemalt 50 000 inimest Bukarestis valitsushoone ees peaminister Sorin Grindeanu tagasiastumist. Täna täitub meeleavalduste algusest 15 päeva. EPL
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Poolteist aastat on möödas. Bukarestis aeti järjekordne korruptsioonivastane meeleavaldus jõuga laiali: https://maailm.postimees.ee/6034054/rum ... 1530278500

Olevat olnud 50 000 - 80 000 inimest, viga sai üle 400.

Eelmises postituses mainitud korruptsioonivastase võitluse büroo edukas juht Laura Codruţa Kövesi võeti maha ning rahvas muuhulgas selle pärast pahane.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Seekord siis on hulk välismaal elavaid rumeenlasi koju protestidest osa võtma tulnud: http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tuhan ... d=83324711

Tasuline artikkel.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Tuhandetel välismaal elavatel rumeenlastel sai kodumaa korruptantidest kõrini
13. august 2018, Kadri Veermäe

Laupäeva öösel toimus Rumeenia pealinnas Bukarestis valitsusvastane meeleavaldus.
Rumeenlased on tüdinud riigis lokkavast korruptsioonist ja võimuparteist, mille juht on mitu korda kohtu ees käinud.
Rumeenia pealinnas Bukarestis algasid reedel suured valitsusvastased meeleavaldused, millest sõitis osa võtma tuhandeid välismaal elavaid rumeenlasi. Meeleavaldajad nõuavad vasakpoolse valitsuse tagasiastumist ja erakorralisi valimisi.
Algatuse taga seisavad välismaal elavad ja töötavad rumeenlased, kel on kõrini möödunud aasta algul võimule tulnud Sotsiaademokraatlikust Parteist (PSD), mis pole Euroopa Liidu ühes korrumpeerunumas riigis altkäemaksu vohamise vastu midagi ette võtnud, vaid püüab hoopis korruptsioonikuritegusid dekriminaliseerida.
Meeleavaldustest osa võtnud 27-aastane ehitaja Mihai Podut lahkus kodumaalt kolm aastat tagasi, ta on töötanud Prantsusmaal ja Saksamaal. „Peaaegu kogu avaliku sektori töö tuleks ümber korraldada ja ametnikud välja vahetada,” sõnas Podut uudisteagentuurile Reuters.
Reedel muutus meeleavaldus vägivaldseks. Märulipolitsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi ja veekahureid, 450 inimest sai vigastada ja vähemalt 30 arreteeriti. Enne seda olid protestijad üritanud politseiahelikust läbi murda ja valitsushooneteni jõuda. Viga sai ka vähemalt 30 politseinikku, kellest 11 toimetati haiglasse.
Üleeile kogunesid Bukaresti jälle suured rahvahulgad. Meelt tulid avaldama needki, kes olid enne koju jäänud. 64-aastane Floarea Toader tunnistas, et teda ajendasid meeleavaldusel osalema eelmisel õhtul telerist nähtud kaadrid, kus politsei rahumeelsete protestijate kallal vägivallatses.
„Mu lapsed töötavad Hispaanias, kuid naaseksid hea meelega kodumaale. Praegu pole see võimalik, sest poliitikuid huvitab ainult omakasu ja kellegi teise huvides pole nad nõus midagi tegema,” ütles Toader uudisteagentuurile AFP.

Ligi 80 000 meeleavaldajat
Maailmapanga andmeil elab väljaspool Rumeeniat kolm kuni viis miljonit rumeenlast. Kodumaalt lahkumise põhjuseks on nad nimetanud seal lokkavat korruptsiooni, madalaid palkasid ja nappe võimalusi. Rumeenia keskmine palk on umbes 520 eurot, kuid mujal töötavad rumeenlased saatsid mullu koju kokku ligi viis miljardit dollarit.
Kohaliku meedia väitel on meeleavaldustest osa võtnud ligi 80 000 inimest, kellest paljud tulid välisriikidest spetsiaalselt meelt avaldama. Puhkenud vägivalla mõistis hukka Rumeenia president Klaus Ioannis, kes suhtub valitsusse kriitiliselt. Ta nimetas politsei reageeringut ebaproportsionaalseks, kuid ühtlasi taunis ka seda, et meeleavaldajad politseinikke pudelite ja kividega loopisid. Rumeenia peaminister Viorica Dăncilă süüdistas omakorda Ioannist rahva valitsuse vastu ässitamises.
Oma hukkamõistu väjendas ka EL-i eesistujariigi Austria liidukantsler Sebastian Kurz, sest meeleavalduste ajal peksis politsei Austria rahvusringhäälingu ORF-i kaamerameest ja tõukas ajakirjaniku vastu seina. „Nõuame täit selgitust,” teatas Kurz Twitteris.
PSD on üritanud õõnestada nii president Ioannise kui ka populaarse korruptsioonitõrjebüroo (DNA) peaprokuröri Laura Codruța Kövesi jalgealust. DNA tegevuse tulemusel on riigis viimaste aastate jooksul süüdi mõistetud sadu poliitikuid ja ametnikke.
Möödunud kuul oli Ioannis sunnitud teatama, et peab Kövesi ametist vabastama. Varem oli Rumeenia president keeldunud seda tegemast, kuid kui riigi konstitutsioonikohus mai lõpus otsustas, et peaprokurör tuleb lahti lasta, ei jäänud tal enam muud võimalust. Rumeenia võimupartei üritab ametist kangutada ka Ioannist, keda opositsioon toetab.
PSD mitu korda kohtu ees seisnud juht Liviu Dragnea on süüdistanud EL-i ja NATO-t pahatahtliku süsteemi toetamises.


Mullune suur meeleavaldus
Mullu veebruaris tuli tänavatele ligi 100 000 inimest, kes polnud rahul valitsuse otsusega dekriminaliseerida osa korruptsioonikuritöid, näiteks muuta võimu kuritarvitamine ainult siis karistatavaks, kui see puudutab üle 200 000 lei (44 000 eurot) suurust summat. Rumeenia värske valitsuse väitel oli seda vaja, et viia riigi kriminaalkoodeks kooskõlla hiljutiste konstitutsioonikohtu otsustega.
Otseselt sai muudatusest kasu võimuerakonna Sotsiaaldemokraatliku Partei juht Liviu Dragnea, kes seisis toona silmitsi 24 000 euro suuruse riigivara riisumise süüdistustega. Varasema tingimisi karistuse tõttu, mis oli talle mõistetud valimispettuse ees, pidi Dragnea 2015. aasta mais loobuma regionaalarengu ministri ja asepeaministri ametist.
2016. aasta detsembris pärast PSD valimisvõitu ei saanud Dragnea valimistulemuste võltsimise eest saadud karistuse pärast peaministriks hakata, kuid ta valiti parlamendi esimeheks.
Äsja mõisteti talle võimu kuritarvitamise eest kolme ja poole aastane karistus. Süüdistuse järgi sekkus Dragnea valitsusametnikuna isiklikult, et hoida sotsiaalhoolekande ametis palgal kaht partei liiget, kes tegelikult töötasid erakonna heaks. Dragnea kaebas otsuse edasi ja on seniajani parlamendi esimees.
Kriitikute arvates on ka riigis ette võetud kohtusüsteemi reformide tegelik eesmärk kõrvaldada takistused Dragnea peaministriks saamise teelt.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Fotod kolmandat ööd kestnud meeleavaldustest: https://maailm.postimees.ee/6054453/fot ... eavaldused
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Peaministri seletus juhtunule on ootuspäraselt ebaadekvaatne: http://epl.delfi.ee/news/valismaa/atent ... d=83438387

Tasuline artikkel, mul ei ole.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas hjl85 »

Kriku kirjutas:Peaministri seletus juhtunule on ootuspäraselt ebaadekvaatne: http://epl.delfi.ee/news/valismaa/atent ... d=83438387

Tasuline artikkel, mul ei ole.
Atentaadikatse, Soros ja süvariik. Rumeenia juhtivpoliitik šokeeris avalikkust vandenõuteooriatega

Rumeenia pealinnas Bukarestis on sel kuul toimunud suured protestid, kus rohkem kui 150 000 rumeenlast on avaldanud meelt valitsuse vastu. Mitusada inimest on saanud viga, nende seas protestijad, politseinikud, Iisraeli turistid ja Austria telemeeskond. Nüüdseks on meeleavaldused vaibunud, kuid rahulolematus Rumeenias podiseb edasi.

Kui protestijad kritiseerisid võimuerakonda, Sotsiaaldemokraatlikku parteid (PSD) politseivägivalla õigustamises, tõrjusid poliitikud seda etteheitega, et protestijad kavatsesid riigis rahutusi tekitada. Sündmused võtsid uue pöörde, kui PSD juht Liviu Dragnea ilmus pärast pea kahenädalast vaikimist avalikkuse ette ja jahmatas rumeenlasi mitme veidra avaldusega.
Möödunud aasta aprillis üritati mulle atentaati teha. Selle ülesandega saabus riiki neli välismaalast, kes jäid siia kolmeks nädalaks,” sõnas 55-aastane Rumeenia mõjuvõimsaimaks poliitikuks peetav Dragnea erakanalile Antena 3 TV. Kui küsiti, kes võis asja taga seista, teatas Dragnea, et tema kahtlustab inimest, kes on kuulus kogu maailmas, ja vihjas, et tegemist võib olla USA-s elava Ungari juurtega filantroobi George Sorosega. Dragnea jutu järgi õnnestus tal palgamõrvarite eest pakku pääseda, kuigi nood jõudsid talle lähedale.


Välismaalaste vandenõud on Kesk- ja Ida-Euroopa populistide seas populaarsed süüdistused.

Üleeile andis Dragnea samale telekanalile intervjuu, kus lükkas varem esitatud väited ümber. „Tahan selgitada, et ei usu, et Soros on asjaga seotud, kuigi minu arvamus temast on tõesti väga madal,” sõnas Dragnea. Peale selle kordas Dragnea, et Rumeenias tegutseb süvariik, varjatud maffialaadne paralleelstruktuur. Varem on Dragnea süüdistanud Sorost Rumeenia valitsusvastaste protestide rahastamises, kuid pole süüdistusi tõestanud

Dragnea sõnul peavad talle jahti Rumeenia julgeolekuametite juhid ja riigipea, opositsioonierakonnast Rahvusliberaalne partei (PNL) pärit Klaus Iohannis. Ta väitis, et Iohannis on tema tapmise üle mõtteid mõlgutanud. „Ta tahab [järgmise aasta presidendivalimiste] võimalikud konkurendid kõrvaldada. Mina olen sihtmärk, sest juhin erakonda. Nii et ta mõtleb: „See mees tuleb füüsiliselt mõrvata või vanglasse toppida,”,” selgitas Dragnea.


Dragnea kunagine liitlane, Rumeenia endine peaminister Viktor Ponta teatas aga, et Dragnea valetab või on narkootikumide mõju all.

Kuigi PSD võitis 2016. aastal valimised, ei saanud selle juht Dragnea peaministriks hakata, sest oli mõistetud varasemas valimispettuses süüdi. Peale selle mõisteti ta suve alguses süüdi ka parteiliikmetele võltstöökohtadega sahkerdamisega seotud juhtumis ja talle määrati kolme ja poole aastane karistus. Dragnea on otsuse edasi kaevanud.

Lükkavad väited ümber

Kuigi Dragnea väitel on atentaadikatse suhtes algatatud uurimine, kinnitasid Rumeenia võimud, et pole sellest midagi kuulnud. „Keegi pole kaebust esitanud ja uurimist pole alustatud,” sõnas organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise ametiga lähedalt seotud allikas uudisteagentuurile AFP. Ka Rumeenia peaprokuröri esindaja sõnul pole nemad juhtumiga tegelenud.

Valitsusvastaste massiprotestide kohta ütles Dragnea, et need kujutavad endast nurjunud riigipöördekatset, mida juhtis paramilitaarne ühendus. Ta süüdistas ka Rumeenias tegutsevaid rahvusvahelisi ettevõtteid protestide rahastamises, motiiviks loomulikult ärihuvid. „Nad ärgitavad oma töötajaid meelt avaldama, andes päeva vabaks või vihjates, et peaks meeleavaldusele sõitma,” sõnas Dragnea.

Rumeenia riikliku poliitikauuringute ülikooli professori Andrei Taranu sõnul üritab Dragnea end ohvrina näitada, et tema partei ridadest kostuvale kriitikale vastu astuda. „Putšiväitele pole ühtegi tõestust,” kinnitas Taranu AFP-le ja lisas, et välismaalaste vandenõud on Kesk- ja Ida-Euroopa populistide seas populaarsed süüdistused.

Rumeenia parlamendisaadik Siegfried Mureșan kirjutas Facebookis, et Dragnea jutt meenutab Venezuela diktaatori Nicolás Maduro oma, kes mõtles välja tapmiskatse, et õigustada opositsiooni pihtide vahele võtmist. Dragnea kunagine liitlane, Rumeenia endine peaminister Viktor Ponta teatas aga, et Dragnea valetab või on narkootikumide mõju all.

Rumeeniast saab 1. jaanuaril Euroopa Liidu uus eesistujariik.


Aitäh! Mitte peaminister siis, vaid valitseva partei kurjategijast juht ajab möga.

Kriku
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massimeeleavaldused Rumeenias

Postitus Postitas Kriku »

Rumeenia valitsus võitleb oma kandidaadi Euroopa peaprokuröriks saamise vastu.
Rumeenia justiitsminister on lubanud teha endast parima, et tema kaasmaalane, riigis pikalt korruptsioonivastast võitlust vedanud Laura Codruţa Kövesi ei saaks loodavale Euroopa peaprokuröri ametikohale.

Codruţa Kövesi sai tuntuks oma julgete katsetega juurida korruptsiooni välja ühest Euroopa Liidu kõige korrumpeerunumast riigist. Juhtides Riiklikku Korruptsioonivastast Direktoraati (DNA) ei andnud ta armu ka peaministritele, endistele ja ametis olevatele ministritele, linnapeadele ega parlamendiliikmetele, mis viis tema ametis vabastamiseni mullu juulis justiitsminister Tudorel Toaderi käsul. Sel nädalal ütles Toader Rumeenia veebilehele Stiripesurse, et EL ei ole teadlik Laura Codruţa Kövesi toime pandud rikkumistest DNA juhtumise ajal ning ta lubas, et tutvustab tema ametist vabastamise põhjusi teistele Euroopa Liidu justiitsministritele.

Samas on Euroopa Liit korduvalt väljendanud muret Rumeenias lokkava korruptsiooni pärast. Läinud aasta novembris hoiatas Euroopa Komisjon Rumeeniat, et nende võitlus korruptsiooniga teeb vähikäiku, tuues eraldi välja DNA-le avaldatava surve.Osa ELi diplomaate on seisukohal, et Rumeenia suhtes tuleks rakendada sanktsioone, mis on ette nähtud õigusriigi põhimõtete eiramise korral, kui riik võtab vastu eelnõu, mis lubab amnestiat kõigile korruptsioonis süüdi mõistetud poliitikutele.

Euroopa Komisjoni ametnikud on tunnistanud Codruţa Kövesi parimaks kandidaadiks juhtima uut Euroopa Prokuratuuri, mille peamiseks ülesandeks on võidelda piiriüleste käibemaksukuritegude ning ELi eelarvet puudutavate pettustega.

Valikukomisjoni kirjas ELi Nõukogu ministritele ja Euroopa Parlamendile seisab, et rumeenlanna on nende esimene valik Prantsusmaa ja Saksamaa kandidaadi ees, kirjutas kirjaga tutvunud ajaleht The Guardian.
Huvitab, millal meil siin esimene idioot kirema hakkab sellest, kuidas EL suveräänset Rumeeniat ahistab...?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: KategorieC ja 5 külalist