Vene vs. Lääne tankid

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Viiskümmend »

Kuna Thalesest ja Sagemist said Venemaa ja Valgevene peamised varustajad (tankide ja IFVde teploviisorite osas) siis võib arvata, et USA (kes on selle valdkonna tegelik tehnoloogialiider) ei jaga enam nendega nii palju või nii lihtsalt oma köögipoolt ja see sama doominoefekt mõjutab ka Venemaad sinna "uude 3+ ajastusse astumast" ehk sanktsioonid mõjuvad ka uute tankide väljaarendamist. :roll:
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Xender »

Ei saa panna T72se Armata 2A82-1M kahurit nii lihtsalt, kuna laskemoon on pikem siis ilma torni vahetuseta pole see võimalik. T90M koos uue torniga, mootori ja kõige muu träniga aga maksab enam vähem sinna Armata hinnakanti ka. Üldiselt moodustab tanki hinnast torn nii 2/3.

Ükskõik mis need pärishinnad ka poleks- kui laduda kõige kallim kraam tanki juures T72/T90 veermikule, selle asemel, et Armatale läheb see kraam ikka sama suurujärgu maksma. Rääkimata sellest, et Armata on igas mõttes oluliselt suurem ning siseruumi vabamalt - ehk siis sama tegevus on lihtsam.

Arvatavasti on nendel õigus, kes väidavad, et selle taga on hoopis, et Armata tootmisel oleks keerukam varastada. Suht keerukas on kontrollida kui palju moderniseeritud T72/T90 on kasutusel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Armata (ja taoliste) tankide kahuri vaevadest venelased ise
https://topwar.ru/143912-tankovyy-argum ... 52-mm.html
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Xender »

Ma räägin 125mm 2A82-1M kahurist, mitte 152mm 2A83 tankikahurist mis surnult sündinud projekt venelaste jaoks nagunii, sest kaliibri mm ei mängi tehniliselt mingit rolli umbes nii 20 mm kineetilise läbistaja jaoks ja vabalt võiks seda tulistada ka nii 25mm kahurist, kui kuidagi saaks laengu jätta sama suureks kui 125mm kahuril.
Küsimus on see, kuidas see kiiresti lendama saada, hetkel enamus tanke, Abrams, Leo 2, T72 jne tulistavad välja umbes 1500 - 1700 m/s. 2A82-1M peaks hetkel olema selles osas parim ja laskma välja umbes nii 2000 m/s. Võrdluseks võib tuua, et Panzer V 7.5 cm KwK 42 lasi välja umbes 1000 meetrit sekundis. Selles mõttes, et erilist arengut selles osas pole tegelikult olnud, kuna lõhkeainetööstuses pole ka ühtegi revolutsiooni olnud, peamine revolutsioon on olnud mürsu ehituses. Selle kohta annab ka tunnistust see, et Bofors 40 mm kahur mis loodi 30nendatel, kuid kasutusel tänapäevani (CV9040, K21 jne) väikeste muutustega.
Tänapäevase mürsuga lööb aga rohkem soomust läbi kui IS3me 122mm kahur tollal – 100mm 60 kraadi ning 2000 meetri pealt. 40mm samadel tingimustel aga 170mm tänapäevase moonaga.
Kui moona juurest liikuda tagasi kahuri ehituse juurde, siis selleks, et see mürsk kiiremini liikuma saada on, kõige lihtsam viis viskelaengu suurendamine, mis ongi vähemääral toimunud. Siin on kaks võimalust, kas teha laeng pikem ja/või laiem. Siinjuures on 125mm juures 2A82-1M jõudnud vist ka arengu tippu, viskelaengu osa on veninud kuni 0.9 meetrit pikaks. Sellel põhjusel ei saa seda ka kasutada ilma torni vahetamata T72 või T90nel, sest mürsud ei mahu enam sinna füüsiliselt ära. Edasine laengu suurendamine muutub vähemalt pikendamise teel juba ebapraktiliselt.
Selleks, et võimalikult palju plahvatusgaase ära kasutada peab kahuritoru olema võimalikult õhutihe ning kahuri plahvatuskamber peab suutma vastu pidada gaaside rõhkudele mis küündivad tuhandete baarideni.
Suurest laengust pole kasu, kui kahur lendab laiali või enamus gaase laseb ilma mürsku liigutamata jalga. Selles osas on venelastel kõige suuremad probleemid, sest isegi T72 toru peab heal juhul vastu umbes nii 100 - 500 lasu vahemikus praktikas, kuigi lubatud on kuni 1000. Samal ajal ei takistanud selle sama 2A82-1M suure töövõiduna reklaamimast, et peab vastu nüüd kuni 900 lasku. Eks selles osas kui nendega varustatud Armatad ja T90Mid väeosadesse jõuavad, saab näha.
Edasise laengu suurendamisel on sein ees materjali tehnoloogilistel põhjustel ja nende 152mm 2A83 kahur omabki umbes sama mürsu algkiirust kui 2A82-1M. Mis muudab kineetilisi läbistajaid kasutades terve selle projekti mõtetuks.
Suurema kaliibri puhul on üldiselt suurem ka suurem sudmeenergia, ehk siis võiks teha mürsu raskemaks (kuid lendaks ikka sama kiirelt kui kergem) kuid kineetilise läbistajatel, selle diameetri suurendamine ei paranda läbistamisvõimet, ehk siis jääb sama raskeks, ükskõik kas lasta välja 125mm või 152mm kahurist.
Üldisemalt vaadates siis 2A82-1M või siis läänes arendatava 130mm ollakse jõutud püssirohu gaase kasutades tehnoloogilisse tippu. Mürsu suurendamine – kas pikendamise või laiendamise teel pole enam tegelikult praktiline – lahingumoona varu muutub ebapraktiliselt väikeseks. kahuritoru pikkust enam väga kasvatada ei saa samuti praktilistel põhjustel. 2A82-1M on juba pea 7 meetrit pikk.
Lisaks tekkivad nii suurtel kiirustel probleemid ka kineetilise läbistaja endaga, et ei lööks kildudeks soomust puudutades. Mis eeldab ka uusi ning paremaid mürske, et kahuri potentsiaali üldse ära kasutada.
Seega jutt, et Armatat pole mõtet ilma uue 152mm kahurita kasutusele võtta on jama, sest tal on enam vähem praegust kahuritehnoloogiat kasutades peal parim kahur.
T90nele on see kahur nagunii raiskamine, sest tänu vähesele siseruumile jäävad samaks kahuri väikesed tõste, langetamisnurk (-6 to +14 kraadi). Kuna juures on palju elektroonikat peab välja vahetama ka mootori koos generaatoriga ning üldse terve elektrisüsteemi. Põhimõtteliselt võetakse T90nelt ainult selle kõige odavam osa – paljakskistud soomuskere. Kui sinna laduda kõik see Armatal leiduv kraam, läheb terve see krempel maksma ka Armata hinna kanti.
T72B3 on kokkuvõttes vast mõistlikum uuendus- kuigi see on suht segane mis see uuendus endast siis täpselt sisaldab, sest venelased on B3/B4 nime all välja käinud palju erinevaid uuendusi.
Igal juhul, näitab see tõmblemine üsna üheselt, et mingit suuremat plaani seoses tankivägede arenguga neil tegelikult pole.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hetkel ei ole selle parima kinnituseks muud kui venelaste claimid. Kes teatavasti valetavad meelsasti asju suuremaks.
T-72 moona osas on aga reaalsed mõlgid M1A2 korpustel.
Seda, et T-14 kahur ei pruugi olla see, mida reklaamitakse, näitab ka vindumine nende tellimise ja relvastusega. Täna pole venelastel majandusvõhma luua lahinguväljal arvulist ülekaalu T-34 vs Tiger (10:1). Võitlevate tankide arvud on umbes võrdsed või venelastel isegi väiksemad. Taolises olukorras ähvardab peamiselt T-72BM-e kasutavaid vene tankivägesid lootusetu kvalitatiivne allajäämine ja küllap on see asjaolu ka vene kindralitele hästi teada, kui läheb tankide vahel võidu tulistamiseks. Ja tankide võidutulistamine on erinevalt IFV-de võidutulistamisest nende peamine ülesanne. Siit ka küsimus, et kui on loodud selline suurepärane relvasüsteem, siis miks kuradi pärast neid laiemalt kasutusse ei võeta? Allajäämine seisneb selles, et kui vene tankide torni esiosa vastupidavus (kuhu tuleb enamus tabamusi) on umbes võrdne tänaste lääne kineetiliste moonade läbivusega, siis vene uraanist noolmürsu 750 mm vastu pakub M1A2 kaitset 950+ ja Leopard 2A5 1380 mm kaitset. Sellise vastase vastu polegi lootust edu saavutada, ka torust lastavate TT rakettidega mitte (kaitse kumulatiivi vastu on 1500-2400 mm).

Tegelikult tundub, et selle uue 125 kahuriga on probleeme ja kui need 2000 m/sek algkiirused saavutatakse, siis kahuri väga lühikese eluea arvelt. Teine variant, et penetraator peab selle kiirusega kaasas käima. Kui penetraator on lühike või liiga viletsast materjalist, on tulemuseks lihtsalt natuke kõvem kolakas vastu soomust.
Seega jutt, et Armatat pole mõtet ilma uue 152mm kahurita kasutusele võtta on jama, sest tal on enam vähem praegust kahuritehnoloogiat kasutades peal parim kahur.
152 mm kahuri mürsu kineetiline energia on parimast 125/120 mm kahuri mürsu omast umbes 1,8 korda suurem. See pole 10 või 15%, vaid pea 2 korda. Sellise kineetilise energiaga on võimalik saavutada soomustläbistavus ligi 2000 mm RHA ja selle vastu pakub näitaks M1A2 kaitset samapalju kui T-34 tank Tigeri 88 mm eest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
eloscuro
Liige
Postitusi: 500
Liitunud: 09 Mai, 2007 21:09
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas eloscuro »

Aga järsku Armata on lihtsalt sitt.

Nagu PAK-FA/T-50/Su-57, kus jõuti järeldusele, et parem on löök uhkuse pihta vastu võtta kui seda õnnetust edasi ajada.

Armata veermik/kere tunduvad mõistlikud. Ilmselt NSVL aja riiulist võetud projekt.
Aga torn!

Võrdleme seda Merkava IV torniga. Mõlema tanki loojad on sarnastest õppetundidest osa saanud.

Pilt

Merkava torn on "sile", laske püüdvat geomeetriat on püütud hoida minimaalsena, torni taha on veel kumulatiivi püüdvad ketid riputatud. Optika ja sensorid on hästi varjatud, komandöri eesmine vaateväli on vaba.

Mis on Armatal? Kahuri sihiku ümbrus on vist mõeldud kõike seal läheduses lendavat kinni püüdma. Lisaks on see suur auk torni aktiivsoomuses. Leopard 2A4 lisasoomusega mudelitel paistab see probleem eriti ära - sihiku vaateväljas on suur kaitseta kanal. Kreeklased vist lausa nõudsid oma tankidel sihiku kõrgemale tõstmist ala Abrams, sest originaallahendus tundus nõrk. Üleüldse tundub torni väline lahendus nõrk. Keeruline kuju, mis paistab kaitsele vastu töötavat. Torni taha "rõdu" tegemine tunnistati juba 2MS ajal ohtlikuks ja seda püüti edaspidi vältida või kuidagi kaitsta (Merkava ketid)

Maailmas analooge mitteomavalt on Armatal antennirisu paigutatud komandöri sihiku ette, et ikka vaateväljas püsida. Jah, kuskil peab antenn kõrguma, aga muus maailmas on see enamasti taga.

Niisiis, kuna tanki väljast paistavad lahendused, mis teistes lahingukogemusega riikides ammu jamaks tunnistatud, siis võib eeldada, et insenerid polnud just kõige targemad või motiveeritumad. Nii ei ole mul suuri "lootusi" ka torni sisu kvaliteedile. TV esitlusel, kus peaks ikkagi normaalsest paremat sooritust näitama, ei suutnud Armata tabada (ehk ei suudetud korduvate kaadriväliste proovimistega) lähedaloleva märklaua tsentrit täpselt.

Nii et Armata imho üleüldse jama või vähemalt hinda mitteõigustav ja peagi unustatud.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Xender »

Selleks, et 152mm saaks olla 1.8 suurema kineetilise energiaga peab tal olema vähemalt ka 1.8 korda suurem viskelaeng. Kuna 2A82-1M viskelaeng on kusagil 11 liitrit ja samapikal 152mm 16 liitrit siis jutt 1.8 kordsest vahest on pehmelt öeldes liialdus.

Kuna venelased on oma uue 125mm puhul laengu pikkuse juba enam vähem piiripeale ajanud mõistliku suuruse osas, siis 152mm pole ka võimalik pikemaks ehitada. 2A83 puhul on laeng hoopis lühem, ehk mille tõttu on kineetilise läbistaja puhul näitajad sarnased.

Kui Armata mida on ühel või teisel kujul arendatud alates 90nendate algusest (T95, Black Eagle) on võrdväärne 60nendate insenerimõttega siis on venelaste tankiehitajatel vesi ahjus.

See võib muidugi vabalt kõik nii ollagi, kuid pigem on venelaste puhul see koer kuhugi mujale maetud. Kõik uus tehnika on võrdväärne 60 – 70nendatel loodud asjadega? Pak-FA, T14 Armata, Kurganets-25, Bumerang? Isegi ratassoomukit ei suudeta paremat ehitada kui BTR80?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selleks, et 152mm saaks olla 1.8 suurema kineetilise energiaga peab tal olema vähemalt ka 1.8 korda suurem viskelaeng. Kuna 2A82-1M viskelaeng on kusagil 11 liitrit ja samapikal 152mm 16 liitrit siis jutt 1.8 kordsest vahest on pehmelt öeldes liialdus.
Ei ole selliseid seoseid. Tuleks minna tagasi 10 klassi füüsika õpiku juurde?
Kui Armata mida on ühel või teisel kujul arendatud alates 90nendate algusest (T95, Black Eagle) on võrdväärne 60nendate insenerimõttega
Armata aluseks olevad projektid ja prototüübid figureerisid Harkovi konstrueerimisbüroos 1980ndate keskpaigas. Valmis tooteni ei jõutud, NSVL lagunes enne ära. Sh ka prototüübid suurema kahuriga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas London Bridge »

Ootan huviga selgitust, kuidas vene penetraatori energia ei ole analooge mitte-omavalt seotud laenguga.

Aga tõsiselt, akf. Trumm, kutsun üles kvliteetsemaid vastuargumente esitama kui lihtsalt:
Vastuväide: Ei. Lisaks, solvang.
Ma ei kahtle sinu erudeerituses, aga sellisele tasemele jäädes kaotad sa lugejate silmis väitluse isegi siis, kui sul on õigus. Ütlen seda puhtalt isekast huvist, sest argumenteeritud väitlust on palju huvitavam lugeda.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 840
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Sekeldaja »

Kapten Trumm kirjutas: Ei ole selliseid seoseid. Tuleks minna tagasi 10 klassi füüsika õpiku juurde?
Tahan ka seda 10. klassi füüsika õpikut, kus käsitletakse mürskude viskelaenguid ja nende massi suhet projektiili kineetilisse energiasse. Tegelikult piisab ka kuvatõmmisest sellest raamatust ja kohast, kuna akf Trummil on see kahtlemata mitte ainult peas, vaid ka käeulatuses.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ootan huviga selgitust, kuidas vene penetraatori energia ei ole analooge mitte-omavalt seotud laenguga.
Loomulikult on seotud laenguga suurusega (stiilis, et mida suurem laeng, seda suurem algkiirus ja sellest ka energia), kuid mitte stiilis, et 1,8 korda suurem algkiirus tuleb 1,8 korda suuremast laengust. Algkiirus sõltub peale laengu suuruse ka relva raua pikkusest.

Algkiirus iseenesest on natuke trikitamine, mis soomuse läbimisel maksab, on kineetiline energia, mis sõltub rohkem algkiirusest ja vähem projektiili kaalust. Selleks, et saata lendu 1,8 korda suurema kineetilise energiaga projektiil, on ta vaja lendu saata lihtsalt (vana 125 mm) projektiiliga sama kiirusega, kuid suurema kaliibriga ja pikem projektiil on raskem ja lisaenergia tulebki massi arvelt.

Kogu asja teeb veel huvitamaks see, et venelased tõenäoliselt vassivad ka andmetega. Kui 2000 m/sek välja tulistamist 125 rauast võib veel teatud mööndustega uskuda (noh L55 kahurist lastakse 1700), siis ma kardan, et 152-st 2000 m/sek välja laskmisega pole enam asjad nii lihtsad, sest toorikud selleks (erinevalt 125 tankikahurist, mida on arendatud 40 aastat) on pehmelt öeldes aeglasekiiruselised ja kogu üritus ei oma sellist soliidset kogemuspagasit nagu 125 kahur.
Viimati muutis Kapten Trumm, 15 Aug, 2018 10:17, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sekeldaja kirjutas: Tahan ka seda 10. klassi füüsika õpikut, kus käsitletakse mürskude viskelaenguid ja nende massi suhet projektiili kineetilisse energiasse. Tegelikult piisab ka kuvatõmmisest sellest raamatust ja kohast, kuna akf Trummil on see kahtlemata mitte ainult peas, vaid ka käeulatuses.
Pidasin tegelt silmas kineetilise energia valemit, sest peale kiiruse (mis labaselt öeldes laengust sõltub) on üks faktor veel, mis seda "1, misiganes kordset" mõjutab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kui me räägime 1,8 korda suuremast kineetilisest energiast siis a) on lendkeha mass 1,8x suurem; b) lendkeha kiirus 1,342 korda suurem. c) mõlemat on suurendatud.
Kuidas see seostub kaliibri muutusega , eks arutage edasi, kiirus sõltub laengust, toru pikkusest, mürsu massist. Mürsu mass sõltub kaliibrist.
Ps. kiirus tabamishetkel sõltub ka kaugusest (õhutakistus), mida suurem kaliiber seda suurem takistus. Ka 10 klassi füüsikaõpik, kuigi, aastatest 1960 kui veel füüsikat õpetati.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui lugeda natuke vene meediat, siis 152 teemal on veel argumentideks
1. võimalus kasutada juhitavaid mürske Krasnopol
2. võimalus kasutada tuumamürske :shock:

Siit tekib mõte, et venelased üritavad/üritasid luua analooge mitte omavat süsteemi "tank-haubits", kuid väljakutse iseenesest jäi lahendamata ja kuna Moskva nõudis tulemusi, siis otsiti arhiivist üles viimased 125 mm tuuningud ja tehti sel teemal midagi. See "tank-haubits" ilmselt on tinginud ka vajaduse komplekteerida tank piloodita luurevahenditega, sest kuhugi kaudtule andmiseks pead sa metsa taha nägema.

Aga noh, 0,1 kilotonnise tuumamürsu puhul tegelikult ei oma enam algkiirus ega Abramsi soomuse RHA millimeetrid tähtsust, kui suvalise tanki kõrval tekitada 100 tonni TNT plahvatus, siis järgi ei jää suurt midagi (ja mis jääb, lendab väga kaugele).

Põhimõtteliselt on venelastel selle 152 puhul õigus - dramaatiline läbistamisvõime suurendamine eeldab ka kaliibri suurendamist. Tõsi, läänes on seni arvatud, et 130 mm piisaks kah (ja ajalugu näitab, et tankikahurid ongi arenenud 10-20 mm kaupa.

Milline võib laias laastus välja näha uus põhitank, selle küsimuse vastuse leiab NSVL tankide ajaloost, aastast 1948, kui loodi rasketanki IS-7 prototüüp, mis kasutas 130 mm kahurit ja mis tagasihoidliku 200 mm esisoomusega kaalus ligi 70 tonni. Ja kahuri teenindamiseks oli meeskonnas 2 laadurit (saan aru, et Leopard 3 plaanis selle lahendada automaatlaaduriga).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas nimetu »

Ei usu, et venelased nii lollid on, et hakkavad kahte nii vastandlikku rolli ühendama. Neil kahel asjal on tegelikult üsna erinevad nõuded. Haubitsal on vaja suurt kogust suurekaliibrilist moona tassida ja soomus pole nii tähtis. Lisaks on vaja ruumi suure ja raske toru kasutamiseks. Seevastu tankil on soomus väga tähtis (eriti tornil) ning masina mõõtmed peaksid olema võimalikult väikesed. Lisaks erinevus moona otstarbes. HEAT või noolmürsuga kaudtuld ei tehta ja samas kildmürsk ei sobi eriti tankide hävitamiseks. Mingi ühisosa oleks ehk punkrite jms kõvemate struktuuride hävitamisel, kuid selleks on ka palju teisi vahendeid, mis on kuluefektiivsemad.
See vahepeal ilmunud uudis, kuidas venelased harjutasid tankidega kaudtule andmist kuulub ka pigem toredate ajaraiskamisviiside hulka.
2. võimalus kasutada tuumamürske :shock:
Ise küll sellises tankis istuda ei tahaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist