Tsiteeri:
Akf Sults, seda minagi väitsin, et lõhkepea tehakse vastupidavamast metallist kui alumiinium. Killud peavad ikka vastalise lennuki alla tooma, mitte kokkupõrkel iseenese kineetilisest energiast ära sulama. Seepärast pole alumiiniumi andmeid arvutustes hea kasutada.
Ja miks on eelduseks võetud, et kokkupõrge toimus kiirusel mach4? Kui tähendaks, et mootor töötab viimase hetkeni. Tõenäolisem, et tulistati välja, mingil hetkel lõpetas mootor töö, rakett lendas inertsist veel edasi ja kukkus gravitatsioonijõu mõjul lõpuks alla. Need kiirused on oluliselt väiksemad. Või lõhkes juba õhus ja ka siis pole tarvidust arvutuslikult neljakordset helikiirust panna. Neid on varemalt samuti alla kukkunud ja otsijatel on mingi pilt silme ees.
AIM-120 "lühikeste", st mitte D-mudelite mootori tööaeg on 7-9 sekundit. Lennukiiruse tipp on kuskil 1100 m/sek kandis, seega 100 km kaugusele jõuab rakett umbes pooleteist minutiga.
Suur kiirus terminaalses faasis (sh energiavaru raketi manööverdamiseks) saadakse nii, et rakett lastakse suurele kaugusele kaarega. Peale lennukist eraldumist kiirendusfaasis rakett tõuseb ja hakkab siis ülevalt uuesti alla tulema. 100 km laskekohast arusaadavalt mingit töötavat mootorit ei olnud, mootor jääb vakka esimese 10 km lennu jooksul.
Lühimaarakettidel on see aeg veel lühem, 2-5 km klassi rakettidel kustub mootor 2-3 sekundiga ja edasine toimub omandatud energia arvelt.
Selle teadmise põhjal tundub legendaarne raketistseen
https://www.youtube.com/watch?v=P37ONmUq7aYselge jamana. Antud raketi (Strela-10) mootori põlemisaeg on ca 2 sekundit. Pange kell käima ja kontrollige.
Mina sain esimese raketiga 2 min 50 sekundit, kuni mootor suitses (st töötas).
Inimesed tavaliselt ei tea neid detaile.