Avatar kirjutas:
Lihtsalt, kui kellelgi on soovi ennast ühe vanema penetreerimisalase uurimuse matemaatikast ja teooriast läbi närida :
http://www.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a056701.pdfSelle uurimuse valemite järgi kimaks AMRAAM mach4-ga kõige raskemasse savipinnasesse (mis Endla kandis nii raske ei ole) vähemalt 50m sügavusele ja mach 1-ga vähemalt 10 m sügavusele.
Muidu väga huvitav töö ja langeb üllatavalt hästi kokku minu intuitsiooniga. Kahjuks on seal vist mõned vead sees, nt aluskivimi läbistavus peaks olema mingis muus ühikus kui meetrid ja ühes kohas oli vist väike eksimus suurusjärguga. Võimalik ka, et need "vead" tulenesid minu lugemise pealiskaudsusest.
Edit: teistkordsel lugemisel neid vigu enam silma ei jäänud, aga see võis ka tuleneda sellest, et teistkordselt lugesin veel pealiskaudsemalt, kuigi mällu jäänud vigu otsides.
Edit2: leidsin selle suurusjärgu vea siiski uuesti üles: joonis 5 puhul on joonise all kiiruseks kirjas 100 m/s, aga joonisel (ekslikult) 10 m/s.
Edit3: mõõtühikute teema kerkis jooniseid 12 ja 13 võrreldes, kus samasugune mürsk ühel juhul 400m/s kiiruselt pidurdub läbi 3 erinevast kivimist koosneva "maapinna" seisma u 26 meetriga, samas teisel juhul kõigest 25% aeglasema algkiiruse puhul läbi kahest mullast ja nende vahel olevast kivimist "pinnase" saab seisma u 4,8 meetriga, kuigi esimesel juhul on pidurdav kiirendus 17..18 meetri kestel üle -3000G (max isegi -5000G, ja alla -1000G on kokku max 5m), teisel juhul on pidurdav kiirendus üle -2000G kõigest 1 meetri kestel (max -2750G), peaaegu kogu ülejäänud pidurduse ajal, vähemalt 3,5 m läbimisel, aga alla -1000G. Viga on selles, et joonise 12 puhul pole vertikaalteljel kiirendus sellise pidurdusmaa pikkuse korral mitte G-des, vaid m/s². Kui need oleks G-d (nagu tegelikult õige oleks), peaks pidurdusmaa olema 9,8 korda lühem, mis tekitaski mulje, et seal peaks mõõtühikuks olema pigem detsimeeter kui meeter.
Nüüd sain selle uuringus leitud vead ära parandatud ja võin rahus magama minna
