Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Kasutaja avatar
Standartenführer
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
Kontakt:

Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas Standartenführer »

....mille (taas)avastasin juhuslikult ühel suvepäeval sealt jalgrattaga mööda tuisates. Kunagi ammu-ammu lapseeas, olen sealkandis seda ka varem näinud aga tol hetkel asi ei huvitanud.
Tänapäeval jääb monument uuselurajooni viiva suhteliselt käidava tee äärde, Pärnu linna piirist 1km....

Pilt

...näeb eemalt välja selline...

Pilt

...ja lähemalt selline. Ehk siis hakkasin sportlikust huvist huvi tundma, et mis lahingutegevus seal metsatukas käis 1941 aastal, et kohe niipalju kasti läks ja nimeliselt üles loeti....

Pilt

....huvitav on ka kivile raiutud tekst "Igavene au Pärnu kommunistlikele noortele, kes armastasid elu, astusid tema eest võitlusse ning hukkusid siin tuleviku nimel 1941 aastal", ehk tegu on punamonumendiga.

Pilt

Pole nagu kunagi midagi sellest kuulnud, kuigi linnaümbruse muude monumentide lood on teada. See lihtsalt ei asunud väga käidavas kohas varem, on nagu "pildilt välja jäänud".

Keegi siinsetest tarkadest oskab midagi kosta selle momumendi taga oleva loo kohta?
Miks nimeline ja rõhutatud "noored"? Kas analoogne sellega mis nn "Sindi ristis" asub, kus Sindi poolt tulnud hävituspataljonlased sakslaste varitsuse otsa sattusid ja langesid. Samamoodi nimed kirjas aga et naised pundis (vähemalt 3), see on nagu kahtlane.....

Google Streetview link: https://www.google.ee/maps/@58.3794006, ... 312!8i6656
Viimati muutis Standartenführer, 06 Sept, 2018 0:27, muudetud 1 kord kokku.
Westland
Liige
Postitusi: 999
Liitunud: 09 Dets, 2007 23:21
Kontakt:

Re: Huvitav monument Pärnumaal...

Postitus Postitas Westland »

Tammistes on kivi noorte inimeste mälestuseks ja sellesse on raiutud “Igavene au Pärnu kommunistlikele noortele, kes armastasid elu, astusid tema eest võitlusse ning hukkusid siin tuleviku nimel 1941. aastal”.

Kirja alla on raiutud päris palju nimesid. Vähemalt ühel juhul kinnitavad kivisse raiutud noore inimese omaksed, et tegu polnud kommunistliku noorega. Lugu, mille üks langenu omakseist rääkis, on lühidalt järgmine.

Saksa armee Pärnu vallutamise päeva hommikul võtnud teismeliseeas perepoeg jalgratta ja vanemate keelamisest hoolimata ning seiklusjanust ajendatuna läks uurima, mis linna lähedal toimub. Tagasi ta enam ei tulnud. Keegi ei tea, mis juhtus, miks ta maha lasti ja kes ta maha lasi - sakslased või hävituspataljonlased, või jäi poiss lihtsalt juhuslikult tule alla.
https://parnu.postimees.ee/2135015/volt ... ib-inimesi
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Huvitav monument Pärnumaal...

Postitus Postitas andrus »

Tamara Agu - komsomolisekretär, osales poliitkursustel Kundas. Hukatud 17.07.1941
Rudolf Pumbo - komnoor, hp. liige, osales Kilingi-Nõmme lahingus. Hukatud 22.07.1941
Oskar Kukk - kommunist, hp. liige, osales lahingutes Pärnu juures. Hukatud 17.07.1941

ja nii edasi...

Võetud: Eesti rahvastikukaotused II/1 Saksa okupatsioon 1941-1944
Koostanud Indrek Paavle
Raamat sisaldab 1941-1944 Eestis hukatud ja vangistuses hukkunud Eesti kodanike ja elanike nimekirja. Sissejuhatav osa ja selgitused on nii eesti kui inglise keeles.
Kasutaja avatar
Standartenführer
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas Standartenführer »

Tamara Agu (19) - sünd. 20.08.1921 Tõstamaa, komsomolisekretär, osales poliitkursustel Kundas, ex. 17.07.41
Rudolf-Friedrich Pumbo (20) - s. 26.04.1921 Tali, ametnik, komnoor, HP-liige, osales K-Nõmme lahingutes, ex. 22.07.41
Oskar Kukk - (34) s. 28.07.1906 Audru, tekstiilitööline, HP-liige, osales lahingutes Pärnu juures, ex. 17.07.41
Albert-Johannes Vaikla (33) - s. 13.09.1907 Tallinn, direktor, EKP kandidaat, kohaliku käitise direktor, HP-liige, ex. 17.07.41
Karl-August Laidna - (19) s. 12.02.1922 Pärnu, metallitööline, osales K-Nõmme lahingus, RO-liige, komnoor, ex. 17.07.41
Alfred Täets - (23) s. 01.11.1917 Peterburg, direktor, pärinenud läbinisti kommunistlikust perest, vanemad ja vennad EKP liikmed, ex. 17.07.41
Jaan Laidva - (49) s. 12.12.1891 Sindi, metallitööline, karistatud kommunistliku tegevuse eest, andis inimesi üles, ex. 17.07.41
Arnold Paju - (27) s. 05.01.1914 Abja, vangivalvur, HP-liige, osales Häädemeeste lahingus, ex. 17.07.41
Voldemar Kivi - (20) s. 05.12.1920 Võru, üliõpilane, Pärnumaa komsomolisekretär, küüditaja, HP-liige, ex.17.07.41
Henn Meola - (33) s. 09.02.1908 Sindi, tööline, Sindi tekstiilivabriku täitekomitee liige, HP-liige, ex. 17.07.41
Omar-Ernst Siirde - (19) s. 07.01.1922 Pärnu, ametnik, komnoor, küüditaja, osales HP tegevuses, ex. 14.08.41
Karl Ruuskop - (28) s. 29.04.1913 Pärnu, vangivalvur, HP-liige, osales Häädemeeste lahingus, ex. 17.07.41
Mihkel Sai - (30) s. 24.08.1911 Pärnu, kommunist, Halinga v. täitekomitee abiesimees, komnoorte juht, miilitsa salaagent, propagandist, ex. 12.09.41
Arkadi Margus - (27) s. 14.07.1914 Sindi, tekstiilitööline, kommunist, komnoor, EKP kandidaat, küüditaja, HP-liige, osales lahingutes, ex. 01.08.41
Tõnis Tohver - (26) s. 30.09.1914 Sindi, aednik, Paikuse komnoorte juht, osales HP organiseerimises, ex. 17.07.41
Artemi Luur - (35) s. 02.11.1905 Are, masinist, HP-liige, osales P-Jaagupi lahingutes, ex. 01.08.41
Vello Raigna - (17) s. 15.08.1924 Halinga v., Vigala komsomoli sekretär, tegi propagandat, osales haarangutel, ex. 12.09.41
Lavrenti Luik - (33) s. 25.08.1907 Paikuse, põllutööline, aktiivne propagandist valimistel, obligatsioonide levitaja, lahingutegevuse ajal spioon, sidepidaja HP ja PA vahel, ex. 01.08.41
Georg Sillo - (38) s. 10.09.1902 Peterburg, EKP kandidaat, kohalike maanteede osakonna poliitjuht, propagandist, ex. 17.07.41
Albert Lööbas - (18) s. 14.05.1923 Tõstamaa, põllutööline, komnoor, HP-liige, osales Are lahingutes, ex. 17.07.41
Johann Grünberg - (60) s. 24.02.1881 Pärnu, nööritegija, karistatud 1924 sunnitööga kommunstliku tegevuse eest, ex. 17.07.41
Aleksei Samsonov - (19) s. 09.03.1922 Häädemeeste, metallitööline, osales aktiivselt riigipöördes, ex. 01.08.41
Erich Grünverk - (25) s. 01.03.1916 Mõisaküla, kommunist, komnoorte sekretär, EKP kandidaat, hiljem Türi raudteejaama poliitjuhi abi & natsionaliseeritud majade usaldusmees, ex. 12.09.41
Aleksander Sutt - (26) s. 27.08.1914 Võlla v., vangivalvur, HP-liige, osales lahingutes, ex. 17.07.41
Vladimir Meripuu - (29) s. 22.08.1911 Jaroslav, puidutööline, miilits, HP-liige, osales lahingutes Tõstamaa & Vändra juures, ex. 17.07.41
Tamara Roomere - (24) s. 28.07.1917 Läti, ex. 14.08.41
Johannes Kallastu - (39) s. 14.02.1902 Imavere, maier, kommunistlik agitaator, andis andmeid, küüditaja, ex. 17.07.41
Artur Kadarik - (20) s. 11.01.1921 Tallinn, õpilane, Pärnu Gümnaasiumi komsomolisekretär, hiljem Pärnu ringkonna komsomoli instrukor, HP-liige, osales K-Nõmme, Audru, Vigala, Aruküla lahingutes, ex. 12.09.41
Tatjana Pilipenko - (18) s. 01.10.1922 venelane, abitööline, komnoor & miilitsaagent, ex. 17.07.41
Eduard Nõmme - (26) s. 20.07.1914 Tudulinna, komsomolisekretär Voltveti metsakoolis, kohaliku tuletõrje poliitjuht, ex. 17.07.41
Kalju Valtenberg - (15) s. 13.03.1926 Orajõe, õpilane, ideaalne kommunist, komnoor & pioneerijuht, propaganda & agitatsiooni punkti juht, ex. 17.07.41
Arnold Kuningas - (22) s. 15.10.1918 Tali, abitööline, komsomolisekretär, aktiivne propagandist, ex. 17.07.41
Johann Lunter - (32) s. 22.11.1908 Pärnu, miilitsa operatiivvolinik, ex. 17.07.41
Jaan Karuma - (33) s. 24.01.1908 Laiksaare v., raudteeametnik, aktiivne kommunist, põgenes koos miilitsatega Tallinna, ex. 17.07.41
Marje Attermann - (46) s. 02.11.1894 Varangu, raudteevalitsuse kaadriosakonna juhataja, Vabadussõjas PA pool, ex. 17.07.41
Ilmar Sutt - (21) s. 05.10.1919 Seliste, spordiinstruktor, komnoor, osales haarangutel, ex. 17.07.41
Kasutaja avatar
Standartenführer
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas Standartenführer »

Kuna mind eelmiste postitajate veidi pealiskaudne info ei rahuldanud, lugesin kõik nimed sealt kivilt välja ja otsisin info nende isikute kohta üles akf andruse poolt viidatud raamatust: Eesti rahvastikukaotused II/1 Saksa okupatsioon 1941-1944 (tänud andrusele).

Ja nii jõuame lähemale sellele, mis seal metsas siis toimus. Ei mingit lahingut ei toimunud. Mahalaskmised lihtsalt. Ja hukati siis peamiselt 17.juuli, 25 inimest. Huvitaval kombel on 1 inimene maha lastud 22.juuli, siis hiljem 4 inimest 01.august ja 2 inimest 14.august ning veel 4 12.september. Kõik 1941a. Kokku 36 inimest (32 meest ja 4 naist).

Ja siis mille eest? No oli mõni päris noorelt päris punane olnud (või?) aga oli ka vanemaid inimesi, töölistest direktoriteni, lastest kuni pensionieelikuteni välja. Hukatute keskmine vanus oli 27,8aastat, mille pealt võib neid ikkagi peamiselt noorteks nimetada. Aga kui enamikel on surmapatuks osutunud aktiivne kommunismitöö, küll komsomolisekretäridena ja komnoortena, küüditajatena ja/või koputajatena või osalemise eest Hävituspataljoni ridades, siis mõni on maha lastud ka lihtsalt kui propagandist (veendumuse eest), mõni ainult lahingus osalemise eest (alati ei saanud pooli valida) ja mõni ka vana patu eest, mille eest saadud karistuski kantud. Ja mõni ka ilma tänaseni selge põhjuseta (Tamara Roomere). Niiet seinast seina. Ja seina äärde....

...ühesõnaga, ajad olid karmid. Neil aegadel keegi midagi üleliia tõendama ei hakanud, öeldi, et oled propagandist, öeldi, et koputaja, öeldi, et valvur, miilits või ametnik, tähendab tina. Jutud olid lühikesed.

Kes siis lasi? Aga püant ongi selles, et mõlemad pooled lasid. Alguses punased, pärast punased, aga siin on kõneall vahepealne osa, kus justkui sakslased lasid. Tegelikult on andmeid, et paari saksa ohvitseri juuresolekul hoidsid relva käes ja päästikule vajutasid eestlased (k.a. juutide tapmised 1941). Siin saidil teavad seda vist enamik foorumlastest aga keegi ei räägi asjadest nii, nagu nad olid. Ehk siis vanasõna pajast ja katlast ja nende ühesugusest värvist. Ja polegi midagi keerulist. Kõik lasid, kui oli võimalus lasta.

Lõpuks jõuame välja sinna, kuidas meie ise asja esitame:
Westland kirjutas:
Tammistes on kivi noorte inimeste mälestuseks ja sellesse on raiutud “Igavene au Pärnu kommunistlikele noortele, kes armastasid elu, astusid tema eest võitlusse ning hukkusid siin tuleviku nimel 1941. aastal”.

Kirja alla on raiutud päris palju nimesid. Vähemalt ühel juhul kinnitavad kivisse raiutud noore inimese omaksed, et tegu polnud kommunistliku noorega. Lugu, mille üks langenu omakseist rääkis, on lühidalt järgmine.

Saksa armee Pärnu vallutamise päeva hommikul võtnud teismeliseeas perepoeg jalgratta ja vanemate keelamisest hoolimata ning seiklusjanust ajendatuna läks uurima, mis linna lähedal toimub. Tagasi ta enam ei tulnud. Keegi ei tea, mis juhtus, miks ta maha lasti ja kes ta maha lasi - sakslased või hävituspataljonlased, või jäi poiss lihtsalt juhuslikult tule alla.
https://parnu.postimees.ee/2135015/volt ... ib-inimesi
Kes oli see teismeeas perepoeg jalgratta ja seiklusjanuga (umbes nagu mina selle monumendi juurde juhtudes), kes maha lasti?
Ainus variant tundub olema Kalju Valtenberg - (15) aga kirjeldus tema kohta sealt raamatust.....

Et kus on siis see tõsi? Kuskil vahepeal, eksole. Ja nii ta oli, nii ta on, nii ta jääb.

(kuigi pole kõikidele küsimustele vastuseid saanud, uurin jõudumööda edasi, just isikuid ükshaaval aga ilmselgelt kõikidele küsimustele vastuseid ei saagi ja/või polegi neid vastuseid olemas)
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas metssiga »

Standartenführer kirjutas: Neil aegadel keegi midagi üleliia tõendama ei hakanud, öeldi, et oled propagandist, öeldi, et koputaja, öeldi, et valvur, miilits või ametnik, tähendab tina. Jutud olid lühikesed.
Päris nii need asjad siiski ei olnud. Rasketel ja segastel aegadel tehti igasuguseid asju - surmanuhtluseid mõisteti kergekäeliselt/alusetult, õiendati isiklikke arveid jms, aga see ei olnud reegliks. Kui politsei tööle asus, viidi läbi korralikud juurdlused (nagu näitavad säilinud juurdlustoimikud). Saksa okupatsiooni alguperioodil, ca ühe aasta jooksul, peeti kinni ca 18.000 isikut ja pärast juurdlust neist, vähe ümardatult, 1/3 lasti maha, 1/3 mõisteti vangi paarist kuust kuni sõja lõpuni (hiljem neist vähe ka vabastati ennetähtaegselt) ja 1/3 lasti lahti (viimasel juhul oligi sageli see pealekaebuste asi, mis juurdluses ei leidnud tõestamist - sisedirektor Angelus hurjutas lausa ajalehes pealekaebamiste eest).
Kalju Valtenberg oli aga nõukogude kangelane, nagu kirjeldab 1966 kirjutatud uurimus (asub Ajaloomuuseumis). Ka tema juurdlustoimik on säilinud (ERA.R-57.2.1).
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas oliver »

Iseenesest huvitav, 15-aastane saab olla ideaalne kommunist, komnoor & pioneerijuht, propaganda & agitatsiooni punkti juht. Selles eas on ju inimene ikkagi suht lapsemeelne, kas siis ideaalseks kommunistiks saab hakata nö. üleöö ilma eelneva kogemuse ja väljaõppeta? Või suudeti selle üheainsa punase aasta jooksul kasvatada lastest vastav kaader?
lamjak
Liige
Postitusi: 483
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas lamjak »

oliver kirjutas:Iseenesest huvitav, 15-aastane saab olla ideaalne kommunist, komnoor & pioneerijuht, propaganda & agitatsiooni punkti juht. Selles eas on ju inimene ikkagi suht lapsemeelne, kas siis ideaalseks kommunistiks saab hakata nö. üleöö ilma eelneva kogemuse ja väljaõppeta? Või suudeti selle üheainsa punase aasta jooksul kasvatada lastest vastav kaader?
Vaata erakondade noortekogusid, selliseid sinna oodataksegi. Maailmavaade pole veel välja kujunenud ja nii võib sellised sobiva motivatsiooniga panna tegema mida iganes.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas Kriku »

Erakondade noortekogudes on õnneks rohkem põhulõuad.

Erakordne aeg toob nähtavale erakordsed inimesed ja seda kõikmõeldavates suundades. Need, kes sõja ajal jõledusi tegid, olid EV ajal kõik olemas. Ka praegu on meie hulgas nii need, kellest saaks kangelased kui need, kellest saaks reeturid, julmurid ja kaabakad. Kusjuures ise ei pruugi nad seda teada ega ka mingid aktivistid olla. Kus vett segatakse, tõuseb vaht pinnale.

Mitte et see kõik enam teemasse puutuks.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas oleeg »

Standartenführer kirjutas: Ja nii jõuame lähemale sellele, mis seal metsas siis toimus. Ei mingit lahingut ei toimunud. Mahalaskmised lihtsalt. ...

Ja siis mille eest? No oli mõni päris noorelt päris punane olnud (või?) aga oli ka vanemaid inimesi, töölistest direktoriteni, lastest kuni pensionieelikuteni välja. ... Ja seina äärde....

...ühesõnaga, ajad olid karmid. Neil aegadel keegi midagi üleliia tõendama ei hakanud, öeldi, et oled propagandist, öeldi, et koputaja, öeldi, et valvur, miilits või ametnik, tähendab tina. Jutud olid lühikesed.

Kes siis lasi? Aga püant ongi selles, et mõlemad pooled lasid. Alguses punased, pärast punased, aga siin on kõneall vahepealne osa, kus justkui sakslased lasid. Tegelikult on andmeid, et paari saksa ohvitseri juuresolekul hoidsid relva käes ja päästikule vajutasid eestlased (k.a. juutide tapmised 1941). Siin saidil teavad seda vist enamik foorumlastest aga keegi ei räägi asjadest nii, nagu nad olid.
Tore, et tutvusid kodumaa ajalooga.
Midagi nii kummalist nagu tsiteeritud postitus annab siit foorumist otsida.
Pateetilises vormis kirjeldus vaheldumisi teadmatuse ja piisava annuse "avastamisrõõmuga" - tervikuna mõjub nagu mõni 70-ndatel ajalehes "Edasi" avaldatud artikkel. Siis kirjutati selliseid artikleid teadlikult, kuidas on aga nende postitustega siin? Kui teadlikult, siis on asjad pisut pahasti. Tellimuse peale - ütleks kohe otse: pecunia non olet :scratch:
Siin saidil teavad seda vist enamik foorumlastest aga keegi ei räägi asjadest nii, nagu nad olid.
Olen seda asja loendamatu arv kordi teinud, edukalt. Võin ka Sulle rääkida. Kirjutada ei jõua-saa ja nii pead õpetuse saamiseks ise kohale tulema...
Alternatiiviks on lugemine. Soovitusi on ka siin foorumis jagatud, tee vaid silmad lahti!

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas Avatar »

Olid ajad.
Järvamaal Sallas elasid külaelanikud oma igapäevast elu. Ja siis tuli "õnnelik" Nõukogude aeg - aasta 40. Vanad asjamehed said kinga ja uued pandi asemele. Puusepa Osvald hakkas volinikuks. Sai mootorratta ja tundis ennast hästi. Oli naisele veel öelnud, et on nüüd kah härra. Mis kihu tal härraks hakata või uusi võime teenida -aru ei saa. Isal tal oli heal järjel talu ja ega isegi kehvalt ei elanud. Isa talu oli teiselpool laant. Osvaldil endal naine ja 2 poissi / 2 tütart kasvamas. Vanemast tütrest ja nooremast pojast suurt juttu ei tule. Aga vot noorem tütar, vanuselt 18 hakkas kurameerima kohaliku miilitsaga (või kas ta ikka oli kohalik või suunati Salla hiljem - ei tea). Räägiti, et Aino nimeline plika päris lainel ei olnud, oli noorena kas meningiiti põdenud või. Nagu normaalne, aga samas mitte päris. Jutud- jutud. Ainole hakkas ka Nõukogude kord meeldima. Oli koju punanurga teinud. Kui ema tahtis kraami välja visata, siis oli kisanud et ainult üle tema laiba. Naabruses elas teine perekond - Külmojad. Kas Perenimi, või talu nimi - ei tea. Peremees oli abielus sakslannaga. naine rääkise eesti keelt. Seda jällegi ei tea, kas baltisakslane, või riigisakslane. Oli ka poeg Kaarel, kes sõja alguseks sai täis 17 aastat või nii. Väidetavalt juba enne sõda 40 -ndal aastal võeti Kaarli ema kinni ja segastel asjaoludel lasti maha. Oli seal mingit kohut taga, või toimus see alles 41 punaste taandumisel - jällegi ei tea. Ja räägitakse, et Aino olla käinud näpuga näitamas, et külamehel "neemets" naiseks. Sõda algas ja sakslane tuli sisse. Kes nõuka võimu pooldajatest ei põgenenud, see pidi uutele võimudel aru andma. Osvald käis ka paar korda vallamajas ülekuulamistel, aga ju siis patud ei olnud suured, ja pääses koju. Aga Kaarli hing rahu ei saanud ja eks seda asja sõpradega plaaniti. 41 aasta sügisel enne lume tulekut tulid külamehed jälle Osvaldi ukse taha, et tuled vallamaija ütlusi andma. Aino pidi ka kaasa minema. Osvaldi naine hakkas õhtul muretsema, läks järgi uurima, aga Osvald ja Aino polnud vallamajja jõudnudki. Osvaldi isa aga kuulis laanest laskmist. Läks vaatama ja leidis Osvaldi ja Aino metsa alt maha lastuna. Hiljem oli segane värk veel matmisega ja lõpuks sängitati Osvald ja ta tütre oma taluaeda. Ja külapeal jälle oli kõlakaid, et Kaarel olla praalinud et Aino oli kangesti palunud oma elu eest, ja et kui oleks veel korra palunud, siis vast Kaarel oleks halastanud, aga vot ei palunud. Kas oma käega lasi - kes teab. Külajutud jälle. Osvaldi abikaasa loomulikult kartis, kolme lapsega jne. Palus, et õde tuleks tema juurde elama. No et ega sõja ajal linnas elu üldse meelakkumine polnud jne. Õde siis 41/42 talve elas Sallas. Millalgi lumede ajal tulid jälle külamehed ukse taha. Rivistasid elanikud talu seina äärde - naised ja lapsed... ja jutt oli kuri. Linnast tulnud õel oli väike 5 aastane tütar manu. Palus, et nemad ei tea midagi, ja pole kohalikud. Väike plika ei osanud suurt midagi karta. Seina äärse jutuga asi seekord ka lõppes. Peale seda viskas mõrvatud Osvaldi vanemal pojal katuse sõitma. Hakkas relvi endale koju soetama. 13/14 aastane poiss oli. Hankis kusagilt endale granaadid, ja magas need padja all. Et kui uuesti tulevad. Ei tuldud, aga millalgi kas saksa ajal hiljem, või juba venelaste naasmise järel lasti öösi valang talumaja seinapalkidesse. Aeg läks, võidukas Punaarmee vallutas jälle eesti. Lugu nagu 41 aga äraspidine. Külmoja Kaarel läks metsa. Osvaldi vanem poeg, kah isa järgi Osvald nimeks, oli juba 17-18 aastane. Ja käis venelastega metsasid kammimas. Kaarli said kätte ja lasid maha. Kes lasi - kurat teab. Aga külarahvas jälle rääkis, et noorem Osvald oli praalinud et maksis oma käega oma isa ja õe tapjale kätte. Edasi suurt asjasse puutuvat polegi. Vana Osvaldi naine, kes mingi kommu polnud kirus laialt uut võimu, kolhoosi ei astunud, aga keegi tema hõlma ei julgenud hakata ka - ikkagi saksla käsilaste ohvri naine. Noorem Osvald oli kuuldavasti hiljem kusagil erikoolis kasvatusraskustega noorukeid kantseldanud ja segastel asjaoludel surma saanud. Olla julmade maneeridega mees kasvanud tast. Ja kuidas see surm tuli - ei tea. Noorem vend läks ka kehvale teele. Vargusi ja üks surmaga lõppenud sissemurdmine. Istus vangis Venemaal, aga tuli tagasi, abiellus, ja vist sai lainele. Osvaldi vanem tütar elas vast kõige normaalsema elu, võib-olla tänu sellele, et sündmuste ajal oli juba täiskasvanud ja kodunt läinud. Külmojadest ei tea rohkem.
Paksu õhku, vihkamist ja koputamist oli toona külades palju. Mõnes kohas rohkem, teises kohas vähem.

See räägitu on üldjoontes tõestisündinud lugu, aga detailid on nii nagu inimene praegusel hetkel mäletab. Mõnda asja nägi ise, teisi kuulis. Mu ema oli see 5 aastane tüdruk sääl loos.
Ega see nüüd Tammistega suurt seotud pole, aga noh... Et kuidas noored inimesed teevad erakordsetel aegadel erakordseid tegusid. Ja kuidas asjad mõnikord "tegelikult" olid. Või kas ikka olid. Ma ei ole seni leidnud motivatsiooni uurima ka hakata.
Aga kust sai asi alguse - tavapärased inimeste naginad, kadedused, lollused mis paisusid äärmustesse, kuna võõras tuli Eestisse ning hävitas olemasoleva korra ja väärtused.
Kui palju sitta oleks olemata jäänud kui Nõukogude Liit poleks Eestit oma võimu alla haaranud.
Mul vist aega üle, hakkan vanaks jääma ja jubedalt kipun heietama... :lol:
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas metssiga »

Avatar kirjutas: Aga kust sai asi alguse - tavapärased inimeste naginad, kadedused, lollused mis paisusid äärmustesse, kuna võõras tuli Eestisse ning hävitas olemasoleva korra ja väärtused. Kui palju sitta oleks olemata jäänud kui Nõukogude Liit poleks Eestit oma võimu alla haaranud.
Üldiselt muidugi õige, aga eelnevates mälestustes paistab, et asjad isikute/nimedega on aja jooksul lausa sassi läinud.
Salla on ikka Virumaal. Karl/Kaarel Külmoja (sünd 1910) oli saksa sõjaväes ja jäi sõtta, sai surma septembris 1944 Pärnumaal. Sallas oli aga metsavend Karl/Kaarel Vendla (sünd 1924), kes langes Siseministeeriumi Virumaa osakonna operatiivgrupi varitsuses 1947. Samal aastal oli Sisemin teenistusse astunud Osvald Osvaldi p Puusepp (sünd 1929); tema õde Aino (sünd 1921) oli sisemin/tollal NKVD töötaja juba 1940. Taluperenaine Jete Külmoja ei olnud sakslane (neiupõlvenimi Tedre) ja teda ei tapetud, vaid küüditati 1949. aastal (abikaasa Huga oli areteeritud 1947), Karli naine Helene ei olnud ka sakslane ega teda ei tapetud. Vanaperenaine Anete oli neiuna Tomberg, sakslane?? Tänapäeval on Külmojadele mälestusmärk "Küla mäletab":
http://www.monument.ee/rakke-vald/salla-vennad-kulmojad
https://virumaateataja.postimees.ee/228 ... amemoriaal
http://sallark.blogspot.com/2008/12/mem ... letab.html
http://epl.delfi.ee/news/eesti/puu-usku ... d=51041906
On ka kodulooline uurimus "Salla Külmojad" (2006).
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Punamonument Tammistes, Pärnumaal, Randivälja teel.

Postitus Postitas Avatar »

Tänud! Siin foorumis ikka tasub mõnikord suud paotada, saab täitsa ootamatu nurga alt targemaks. Rääkisin veelkord üle mäletajaga, aga noh ta oli väike siis ja mida vanemad rääkisid, seda mäletab. Unise peaga seina ääres seismist mäletab. Kuuliauke seinas (need öösel hirmutamiseks lastud) nägi.
Kui ma nüüd puusalt olemasoleva info põhjal taastan ...
Eeldades et Aino oli NKVD palgal, siis küllap ta piisavalt tegi, et süsi pea kohale koguda. See sakslasest ema vms võib olla lihtsalt suht meelvaldne konstruktsioon, mille algpõhjust enam mälestuse järgi ei taasta. Küll aga viitab "näpuga näitamine" sellele samale NKVD koostööle. Ja see vene keeles neemets justkui kellegi venelasega toimunud vestlusele vihjab.
Aino võis olla seotud Jaagu arreteerimisega 16.06.41 ja võib-olla ka Vello hukkumiseni viinud asjaoludega 06.08.41.
Külmoja nimi vaevalt et niisama õhust võetud, ja arvestades, et nende pere sai esimesel punasel aastal kannatada, oli aktiivne punastevastases tegevuses ja üks vendadest Hugo oli kohaliku Omakaitse rühmaülem - siis küllap Külmojad selle metsaviimisega ja mahalaskmisega seotud olid.
Ja võib-olla Karl ka liialt lõugu pärast lõksutas. Ja noh Osvaldi naine ju nägi, kes mehe ja tütre kaasa viisid. Tõenäoliselt siin ka põhjus hilisemale seinaäärsele vestlusele ja kuulidele seinas. Ja võib-olla ka sellele miks Osvald ja Aino taluaeda maeti.
Aga noorem Osvald seda Karli oma käega maha laskmise juttu rääkis hiljem minu ema kuuldes, nii et see on vahetu mälestus. Aga kui vastab tõele, et Karl juba 44 Pärnumaal maha lasti, siis vaevalt et Osvald seda 15 aastase poisikesena kodust kaugel teha võis. Arvestades et sisemin teenistusse astus alles 47. Küllap laias ka oma kergitamiseks.

Njaa...mulle meeldis mälestuste versioon rohkem - oli selline otsad kokku sõlmitud draama. Vot ei ole võib-olla hea kaevata ja vanu asju meelde tuletada. Küla mäletab...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline