Nagu näha, on teema vahepeal (avalikkuse eest varjul) kivaste arenenud..
Ja areng on läinud suunas, mida ma ka ise siin (laias laastus) progenud olen
Tsiteeri:
Kaitseministeerium tahab kaitseväele õigust oma töötajate järele luurata
Otti Eylandt
Kaitseväe õigused oma töötajate taustakontrolliks on piiratud, mistõttu tahab ministeerium neid laiendada. Siseministeerium aga ei soovi toimivat süsteemi lõhkuda ega panna eriteenistusi üksteise tööd dubleerima.
Kaks jõuministeeriumit, kaitseministeerium ja siseministeerium murravad omavahel võimukoridorides piike. Selle aasta algusest on ette valmistatud pealtnäha süütut seadusemuudatust, mis laiendaks kaitseväe taustakontrolli tegemist ja riigisaladuse kaitset.
Praegu on kaitseväe õigused oma töötajate taustakontrolliks üsna piiratud. Väljatöötatava eelnõu järgi saaks kaitsevägi õiguse teha enda julgeolekuala kaitseks kaitseväeluuret, kontrollida inimese elukaaslase, sugulaste ja seotud isikute andmeid. Samuti saaks kaitsevägi taustakontrolli tegemiseks kaasata inimest salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning inimest varjatult jälgida.
Siit jookseb aga punane joon ning tekitaks põhimõttelise probleemi, sest sama tööd teeb juba siseministeeriumi haldusalas tegutsev kaitsepolitseiamet (kapo). Ehkki kaitseministeerium rõhutab, et tegu poleks vastuluurega, ütlevad Eesti Päevalehte nõustanud julgeolekueksperdid, et see ajaks kapo ja kaitseväe suusad paratamatult risti.
Piltlikult öeldes võib nii tekkida olukord, kus ühes põõsas istub kapo ametnik ja kõrval põõsas kaitseväelane, ent kes mõlemad luuravad tegelikult sama inimese järele. „Süvariigi paranoiat on niigi palju, see tekitaks seda ainult juurde,” ütles üks ekspertidest.
Probleeme oleks aga teisigi. Kapol kulus üle 15 aasta, et tabada esimene riigireetur. Töö, mida sellise tasemeni jõudmiseks teha tuli, oli ränk. Kui kaitsevägi hakkaks nüüd sama tööd tegema, läheks neil tõenäoliselt vähemalt sama kaua aega. Peale selle tekiks ekspertide sõnul õiguslik segadus, milline asutus mida täpselt teeb. Nii võib juhtuda, et vaenlase asemel hakkaksid kapo ja kaitsevägi teineteist kontrollima. Kahel asutusel kuluks samale tegevusele ka kaks korda rohkem raha.
Kust ja miks plaan täpsemalt alguse sai, jääb paljudele selgusetuks. Ühtede sõnul on arutelu kaitseväe taustakontrolli kitsaskohtade üle kestnud juba pikemalt. Teiste jutu järgi sai plaan selge tõuke pärast riigireetmises kahtlustatava kaitseväelase Deniss Metsavase tabamist.
Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt tõdes, et kaitseväega seotud inimeste seotust välisriigi luureorganiga saab kontrollida vaid pikemaajalise info kogumise ja analüüsi teel, mille kompetents ja õigused on kapol. „Seni on kaitsepolitseiamet saanud väga hästi oma ülesandega hakkama ja me ei näe põhjust, miks peaks seda muutma hakkama,” ütles ta.
Küüdi sõnul on siseministeerium kaitseväeluure volituste laiendamise probleemidest teadlik ja proovib teha kõik võimaliku selleks, et leida nendele lahendusi. „Usume, et mitut kitsaskohta saaks lahendada asutuste omavahelise koostööga või kasutades teisi meetmeid,” ütles Küüt ja tõi näiteks kaitseväe julgeolekuala parema kaitse.
„Meie jaoks on oluline, et olemasolevaid toimivaid süsteeme ei lõhutaks ja asutused üksteise ülesandeid ei dubleeriks. See on ka põhjus, miks soovime saada põhjalikumat mõjuanalüüsi ning alles seejärel otsuseid teha,” lisas asekantsler Küüt.
Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Susan Lilleväli selgitas, et uue plaani järgi jääks vastuluure ikkagi ainult kaitsepolitsei pädevusse. Tema sõnul saaks kaitsevägi õiguse teha taustakontrolli kitsalt piiritletud viisil ja juhtudel, mis on sisekontrollilise iseloomuga. „Kaitseväele ei küsita õigust teostada vastuluuret, samas on kasvõi hiljutine juhtum tõstatanud reglementeeritud taustakontrolli tähtsust,” märkis ta. Samuti kinnitas Lilleväli, et ühtegi uut üksust luua pole kavas.
Kaitseministeerium on käinud oma plaani tutvustamas ka riigikogus, kus vastuolu siseministeeriumi ja kapoga ilmnes kiiresti. Riigikogust öeldi vaidlevatele ministeeriumitele, et tehku enne omavahel asjad selgeks ja tulgu siis tagasi.
Kaitsevägi hoiab luureõiguste laiendamise küsimuses avaliku seisukoha võtmisest eemale. Ühelt poolt soodustab seda kaitseväe juhataja vahetumise aeg. Praegune juhataja Riho Terras ei taha enam ametiaja lõpus millegi nii olulise kohta tugevat seisukohta võtta. Järgmine juhataja Martin Herem aga ei saa enne uude ametisse astumist midagi öelda.
Küll aga võib nii mõnegi asjasse puutuva inimese hinnangul pärast Metsavase juhtumit Terrase öeldust lugeda välja, et ehk oleks tõepoolest efektiivsem, kui kaitsevägi saaks enda töötajate tausta ise kontrollida. Varem polnud Terras mõtet toetanud.
Teisalt on kaitsevägi luureküsimustes pärast enam kui kümne aasta tagust luureskandaali endiselt väga ettevaatlik ja ei taha, et toona ilmsiks tulnu heidaks varju nende uutele võimalikele ülesannetele.
Julgeoleku ringkondades küsitakse ka: mis rolli hakkab luureküsimustes mängima äsja kaitseväe ridadesse siirdunud endine kapo peadirektori asetäitja Eerik Heldna? Kaitseministeerium ega Heldna ise ei soovinud tema täpsemaid ülesandeid kaitseväes kommenteerida.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
ja kindral Terrase kah!
(missioonil sai ta 6 kuu eest ca 18k) siis äkki keegi , kes juriidikas jms on pädevam oskab öelda , kas riigireetmine materiaalsetel kaalutlustel on käsitletav raskema kuriteona kui ideoloogilistel kaalutlustel ja kas viimase puhul on tegu 100% riigireetmisega?