Kas N Liidus oli ka midagi head?

[isakene]

Joogid (Pepsi, Coca, Fanta, Baikal) olid parema maitsega...

Mul on päris hea maitsemälu. Hiljaaegu sain päris korraliku üllatuse osaliseks, kui sattusin jooma "Kane's" nimelist koolajooki, minu meelest lõhnas ja maitses täpselt nagu omaaegne pepsikoola. Mingi "Baikali" varjund oli nagu ka juures. Silt ütleb, et tegemist on koola- tee- ja ürdijoogiga. Ma üldse ei imestaks, kui venelased omal ajal mingit omaenda taimeekstrakti pepsile sisse segasid. Mõnikord nad oskavad seda vägagi hästi, õige Baikal on ikka päris autentne ja analooge mitte omav asi ning Tartu õlletehase Limpa või traditsiooniline limonaad segatakse siiani kokku Vene Kaug-Idast tulevast ekstraktist, mille koostis olla väidetavalt sama suur saladus kui Coca-Cola oma...

[davidsoniharald]

Joogid (Pepsi, Coca, Fanta, Baikal) olid parema maitsega...

Mul on päris hea maitsemälu. Hiljaaegu sain päris korraliku üllatuse osaliseks, kui sattusin jooma "Kane's" nimelist koolajooki, minu meelest lõhnas ja maitses täpselt nagu omaaegne pepsikoola. Mingi "Baikali" varjund oli nagu ka juures. Silt ütleb, et tegemist on koola- tee- ja ürdijoogiga. Ma üldse ei imestaks, kui venelased omal ajal mingit omaenda taimeekstrakti pepsile sisse segasid. Mõnikord nad oskavad seda vägagi hästi, õige Baikal on ikka päris autentne ja analooge mitte omav asi ning Tartu õlletehase Limpa või traditsiooniline limonaad segatakse siiani kokku Vene Kaug-Idast tulevast ekstraktist, mille koostis olla väidetavalt sama suur saladus kui Coca-Cola oma...

Mulle meenub nõuka aja lõpust üks pudel seebimaitselist Pepsit. Isa maitses ka ja ei lubanud ära juua. Läks mahavalamisele. Midagi oli väga nihu läinud.

Paar päeva tagasi jõin Baikali lionaadi, ostsin selle Moskvas valmistatud "autentse Gruusia limonaadi" Männiku Kebabi Wabrikust ja ossa püss kus see oli alles asi. Männikäbi ja teab veel mille kõige maitse. Väga kvaliteetne jook mu meelest. Kanes'iga ei anna kuidagi võrrelda. Halva meki tegi man asjaolu, et põhimõtteliselt püüan vältida ükskõik mis Venemaal toodetud kaupa.

[Roamless]

Mulle meenub nõuka aja lõpust üks pudel seebimaitselist Pepsit. Isa maitses ka ja ei lubanud ära juua. Läks mahavalamisele. Midagi oli väga nihu läinud.

Mulle meenub partii seebimaitselisi närimiskomme, mille ebaõnnestumist vist isegi telekas ära mainiti. Sai neid omal ajal ka kogemata proovitud ja pärast ei tahtnud tükk aega seda kommi näha.

[Manurhin]

Poeõlu on täna parem. Minuarust.

Nõukaaegne ja tänane poes müüdav õlu on kaks täiesti erinevat asja. Nõukaajal oli kõik n.ö. elus ehk pastöriseerimata õlu. Säilivusaeg oli 7 päeva, aga ega ta alati, eriti suvel palavaga, nii kaua säilida tahtnudki, soojas võis mõne päevaga "perseadraks" kätte minna, mis joojal põhja koledal kombel alt ära lõi. Ostjad poes alati enne kontrollisid, ega sadet sees pole. Kogu tootmisprotsessi puhtus oli ka nii nagu ta oli. Tuvid, hiired, rotid igalpool. Üks kunagine töökaaslane rääkis, et kord õllepudelit kätte võttes jõudis ta veel enne avamist märgata, et midagi oleks nagu pudelis, mis seal teps mitte olema ei pidanuks. Vaatas vastu valgust - oli hiir. Noore vihase mehena võttis kätte ja marssis, hiirelisandiga õlu näpus, otse Tartu Õlletehase direktori kabinetti, lõi pudeli lauale ja, pehmelt öeldes, avaldas nördimust eksperimentaaltehase toodangu kvaliteedi üle. Õlleka dire orgunnis siis kompensatsiooniks kibekähku kasti Tartu õlut (seda peeti tollal üheks parimaks õlleks) ja sellega oli rahu jälle maa peal.
Tänapäeval on aga kõik pastöriseeritud õlled, elusat õlut saad siis, kui ise teed. Selline pastöriseeritud õlu võib klaaspudelis säilida põhimõtteliselt pea lõpmatuseni, nii mulle vähemalt üks A. le Coq'i laborant väitis. Ise olen proovinud Bocki, mis oli pea 5 aastat toanurgas seisnud ja sellel polnud absoluutselt vähimatki viga.

[Alts]

Tea, kas peaks proovima - mul kuskil esivanema juures kapinurgas ca. 10 aastat vana avamata Tartu premium...

[Lemet]

Sest toonasest ja tänasest õllest- siinse õllega oli mul 80ndatel poole liitriga tegemist, no lihtsalt ei klappinud maitsemeelega kokku. Esimest korda 1986 toonasesse DDRi pääsedes ei olnud ka paar pudelit jutti mingi probleem. Ju see kvaliteedivahest ikka üht-teist kõneleb.

[bodom]

Mul mälestused Pärnu õlletehase toodanguga 80-date alguse ajast, tundus teine kuidagi soolase mekiga. Tea nüüd, äkki kasutasid otse merevett?

[Walter2]

Mul mälestused Pärnu õlletehase toodanguga 80-date alguse ajast, tundus teine kuidagi soolase mekiga. Tea nüüd, äkki kasutasid otse merevett?

Pärnu kraanivesi oli siis ju teada-tuntud kui joogiks kõlbmatu.

[mart2]

Mul mälestused Pärnu õlletehase toodanguga 80-date alguse ajast, tundus teine kuidagi soolase mekiga. Tea nüüd, äkki kasutasid otse merevett?

Pärnu kraanivesi oli siis ju teada-tuntud kui joogiks kõlbmatu.

Ärme nüüd nii ka liialdame! Oleks viisakas lisada, et oli selline "naised saunas rääkisid" jutt!
Oleks vesi olnud kõlbmatu, siis oleks haigetest või surnutest meri taga … Olles ise Pärnus kasvanud, pean ütlema, et mulle isiklikult tundus sel ajal Tallinnat külastades sealne vesi selline "lahja kloorileotis".
Õlu oli jah teise mekiga, kuid tegelikult sõltubki õlle maitse kasutatud veest ning kõik selle aegsed õlled oli isesugused - Pärnu, Tartu, Viru-Nigula jne.

[bodom]

Olles ise Pärnus kasvanud, pean ütlema, et mulle isiklikult tundus sel ajal Tallinnat külastades sealne vesi selline "lahja kloorileotis".

Sellel jutul on tõepõhi all. 1979.a tulin saarest Tallinnasse(sain TPI-sse sisse ja koha 1. ühikasse). Esimest klaasi vett andis ära juua, pidi äärepealt tagasi välja tulema, jäi pooleli. Aga hijem harjus ära, noh, inimene pidi ju kõigega harjuma.

[Kapten Trumm]

Õlu oli jah teise mekiga, kuid tegelikult sõltubki õlle maitse kasutatud veest ning kõik selle aegsed õlled oli isesugused - Pärnu, Tartu, Viru-Nigula jne.

Õlle tegemiseks kasutatav (tööstus)vesi tuleb Eestis üldjuhul sama tüübi puurkaevudest ja on keemise koostise poolest analoogne.
Lisandid, mis vees sisalduvad, väljenduvad arvudega milligrammi liitri kohta ja maitseomadusi ei mõjuta mingit moodi.
Saku õlletehase vesi tuleb tehase kõrval asuvatest puurkaevudest, mitte linna klooriveest.
Pinnaveekogu vett minuteada ükski tootja ei kasuta, sest see pole piisavalt puhas ja vajab liigset järeltöötlust.

[Lemet]

Rahvajutuna olla Haljala pardijalavee valmistamiseks kasutatud tehase taga asunud tiigi vett...

[Kapten Trumm]

Eks ta rahvajutt olegi. Tänased õlletehased asuvad üldiselt samades kohtades, mis NSVL ajal ja vastavad veehaarded ehitati välja juba vene ajal.
Õllekeste erinev maitse oli/on õllemeistri teha, enamus komponente ja tootmisseadmed on seejuures samad. Enne proovitakse laboris väikses koguses ja siis alles päristootmises.
Mis sanitaarvärki puudutab, siis see on olnud karm kogu aeg, nt tehnoloogilised seadmed pestakse puhtaks kasutades fosforhappe lahust ja seebikivi lahust.

[Walter2]

Ärme nüüd nii ka liialdame! Oleks viisakas lisada, et oli selline "naised saunas rääkisid" jutt!
Oleks vesi olnud kõlbmatu, siis oleks haigetest või surnutest meri taga … Olles ise Pärnus kasvanud, pean ütlema, et mulle isiklikult tundus sel ajal Tallinnat külastades sealne vesi selline "lahja kloorileotis".

Lastes tolle aja Pärnu veevärgi vett tavalise kortermaja kraanist klaasi vaatas vastu igatahes kollane vedelik mida pärnakad ise (vähemalt minu tutvusringkonnas) jooma ei kippunud. Maitse oli sel ka selline soolakas. Surnutest ja massepideemiatest ei tea kahjuks midagi sest inimene harjub ju kõigega. Küll keedeti seda toidu valmistamiseks sest muud varianti polnud ja paljud tarbisid üldse Värska vett. Ka Tallinna üldveevärgi vett mis nägi küll parem välja ilma keetmata meie pere ei joonud kuna seda töödeldi klooriga.

[mutionu]

Lastes tolle aja Pärnu veevärgi vett tavalise kortermaja kraanist klaasi vaatas vastu igatahes kollane vedelik mida pärnakad ise (vähemalt minu tutvusringkonnas) jooma ei kippunud. Maitse oli sel ka selline soolakas. Surnutest ja massepideemiatest ei tea kahjuks midagi sest inimene harjub ju kõigega. Küll keedeti seda toidu valmistamiseks sest muud varianti polnud ja paljud tarbisid üldse Värska vett. Ka Tallinna üldveevärgi vett mis nägi küll parem välja ilma keetmata meie pere ei joonud kuna seda töödeldi klooriga.

No ma ei tea. Omal sellised mälestused Pärnu vee kohta puuduvad.
Pärnu õllel oli küll soolakas maitse juures. Puurkaev asus, minu meelest, neil oma hoovis ja polnud, kuulduste järgi, väga sügav. Vabalt võis merest soola sisse uhada.