Piirivalve taastamine

[A4]

Mis sa Borja nüüd seda Keskerakonda selle sõjaväestatud piirivalve pärast nii väga siunad? Neil on veel võimalus sellest geniaalsest mõttest vaikselt ja viisakalt taanduda – nimetada seda nt Riisalu sooloks, ebaõnnestunud tööversiooniks, intellektuaalselt huvitavaks mõtteks, pinna sondeerimiseks vms. Erinevalt EKRE-st, kes on juba välja käinud veksli, et nemad ilma sõjaväelastatud piirivalve taastamiseta valitsusse ei lähe.

Edit: nii läkski – Riisalu soolo, ajurünnak alles käib - https://www.err.ee/867942/ratase-sonul- ... isalu-idee

[mart2]

Mis sa Borja nüüd seda Keskerakonda selle sõjaväestatud piirivalve pärast nii väga siunad? Neil on veel võimalus sellest geniaalsest mõttest vaikselt ja viisakalt taanduda – nimetada seda nt Riisalu sooloks, ebaõnnestunud tööversiooniks, intellektuaalselt huvitavaks mõtteks, pinna sondeerimiseks vms. Erinevalt EKRE-st, kes on juba välja käinud veksli, et nemad ilma sõjaväelastatud piirivalve taastamiseta valitsusse ei lähe.

No eks tuleb neilgi oma arvutused pärast lauale laduda ja näidata, kas ja kuidas see mõjutab KV valmidust.

[Kapten Trumm]

Te lähtute ühest valest eeldusest - justkui peaks ressurss selleks kõigeks tulema KV arvelt.
Mina nii ei arva. Ressursi selleks peab leidma siseministeerium/valitsus.
Poliitiline tasand peab kord aru saama, et PPA/PA peab olema võimelised täitma oma ülesandeid ka siis, kui rahuaeg lõpeb ja töökoormus kasvab 48 korda.
Rahuaja vajadustele disainitud politsei/piiripolitsei (mis on muide kriitikavabalt kopeeritud Saksamaalt koos mitmete muude lollustega) kriisiajal kaua ei tantsi.
Konstruktsioon, et meil on rahuaeg (kus siis rahuaja ohtudega võitleb kutseline PPA, PA jne) ja siis, loodetavalt 3-kuulise etteteatamisega algab sõjaaeg, kus KV täidab sõjalise kaitse ülesandeid (sh ja piiril, sisejulgeolek hoiab korda tagalas) on tänapäeva kontekstis ammu aegunud (õigemini - see on meile laenatud 1990ndate Soomest - soomlased sellest enam ei lähtu). Tõenäoline on midagi RA ja SA vahepealset. Kus mobilisatsiooni ja relvajõude kasutada ei saa, kuid sisejulgeolek toime ei tule.

Küsimusele palun vastust otsida samas kontekstis, millega kritiseeriti Kunnase hiigelsuurt rahvaaarmeed - üksus on üksus, kui ta on oma rolliks välja õpetatud, varustatud kõigega, varustatud piisava koguse kogenud kaadriga, kordusõpetatud jne. Selles kontekstis pole piirikaitse küsimustele vastus, et saadame mingid mehed peale. On vastaseks hästi õppinud rohelised mehed (brigaad asub Pihkva ligidal) või Wagneri bandiidid, hakkab musti kilekotte palju olema. Küsimus on adresseeritud just neile, kes leiavad, et SA ülesandega PV-d pole tarbis või seda täidab kuidagi KV/KL. Ei täida! Kohustus kontrollida nt SA olukorras piiririba Lätiga lõikab KV/KL võitlusvõimest samasuguse tüki nagu Riisalu ideed.

[Kriku]

Te lähtute ühest valest eeldusest - justkui peaks ressurss selleks kõigeks tulema KV arvelt.

Ma saan aru, et Riisalu selle niimoodi välja käis?

[mart2]

Te lähtute ühest valest eeldusest - justkui peaks ressurss selleks kõigeks tulema KV arvelt.
Mina nii ei arva. Ressursi selleks peab leidma siseministeerium/valitsus.
Poliitiline tasand peab kord aru saama, et PPA/PA peab olema võimelised täitma oma ülesandeid ka siis, kui rahuaeg lõpeb ja töökoormus kasvab 48 korda...

vabandan, kuid ei saa tõesti aru, kust ko0hast PPA/PA selle reservi leiab, kui juba praeguste eelarveliste vahendite juures ei jagu inimressurssi. Vähendame veel palgalist personali ja toome asemele ajateenijad? Palgalised ei vaja kasarmupinda ega eraldi regulaarset väljaõppetsüklit. Palgaline kaader on kallim küll, kuid ajateenistuse kaasamine nõuab lisa investeeringuid kohe, mitte silutuna aastate peale... Aga vaja on kohe ja reservina eeldab väga kõrge valmidusega üksuseid. Kui palju maksame eraldi valmidustasu?
Ja väljaõpe - nagu Borja eespool kirjutas, saame selle investeeringu eest lisa kahuriliha, mitte spetsialiste.
IMHO

[A4]

Te lähtute ühest valest eeldusest - justkui peaks ressurss selleks kõigeks tulema KV arvelt.
Mina nii ei arva. Ressursi selleks peab leidma siseministeerium/valitsus.
Poliitiline tasand peab kord aru saama, et PPA/PA peab olema võimelised täitma oma ülesandeid ka siis, kui rahuaeg lõpeb ja töökoormus kasvab 48 korda.
Rahuaja vajadustele disainitud politsei/piiripolitsei (mis on muide kriitikavabalt kopeeritud Saksamaalt koos mitmete muude lollustega) kriisiajal kaua ei tantsi.
Konstruktsioon, et meil on rahuaeg (kus siis rahuaja ohtudega võitleb kutseline PPA, PA jne) ja siis, loodetavalt 3-kuulise etteteatamisega algab sõjaaeg, kus KV täidab sõjalise kaitse ülesandeid (sh ja piiril, sisejulgeolek hoiab korda tagalas) on tänapäeva kontekstis ammu aegunud (õigemini - see on meile laenatud 1990ndate Soomest - soomlased sellest enam ei lähtu). Tõenäoline on midagi RA ja SA vahepealset. Kus mobilisatsiooni ja relvajõude kasutada ei saa, kuid sisejulgeolek toime ei tule.

Küsimusele palun vastust otsida samas kontekstis, millega kritiseeriti Kunnase hiigelsuurt rahvaaarmeed - üksus on üksus, kui ta on oma rolliks välja õpetatud, varustatud kõigega, varustatud piisava koguse kogenud kaadriga, kordusõpetatud jne. Selles kontekstis pole piirikaitse küsimustele vastus, et saadame mingid mehed peale. On vastaseks hästi õppinud rohelised mehed (brigaad asub Pihkva ligidal) või Wagneri bandiidid, hakkab musti kilekotte palju olema. Küsimus on adresseeritud just neile, kes leiavad, et SA ülesandega PV-d pole tarbis või seda täidab kuidagi KV/KL. Ei täida! Kohustus kontrollida nt SA olukorras piiririba Lätiga lõikab KV/KL võitlusvõimest samasuguse tüki nagu Riisalu ideed.

Kui üle piiri hakkavad valguma ja piirivalvureid mustadesse kottidesse panema rohelised mehikesed, Wagneri bandiid või mingid muud kasakad, siis ma tänasel päeval ausalt öeldes ei kujuta ette olukorda, kus Eesti riik EI käsitleks seda sisuliselt sõjaolukorrana, ei tõstaks ülesse – vahet pole, kas ametliku mobilisatsiooni või kogu struktuuri hõlmava lisaõppekogunemisena – kogu SA-kaitseväge ja ei suunaks seda väge piirialadele selleks, et nendele mehikestele (loe: sisuliselt vastase regulaararmeele) vastu seista. Kõik muud variandid ja venitamised oleksid Eesti riigi seisukohast hukatuslikud. Sest meil – erinevalt vastaspoolest – ei ole selles olukorras mitte mingit vajadust teha nägu, et agressioon pole sellises olukorras saanud faktiks. Vastupidi: vastu tuleb hakata kohe, täie jõuga, nii et terve ülejäänud maailm näeks ja kuuleks.

Sellega, et sisejulgeolekul läheb vähegi suurema või pikemaajalise kriisi korral inimestega hõredaks, ma täiesti nõustun. Aga lahendus sellele probleemile peaks sellisel juhul olema kah terviklik, mõistlik ja ressurssidega tagatud. Mitte mingid poole persega mõtted sellest, kuidas KV võiks anda osadele ajateenijatele anda piirivalvelist väljaõpet ja siis saata neid piiri peale valvesse. Või üleüldse mõtted ja katseid kasutada ajateenijaid korraga nii väljaõppes ja seejärel või samaaegselt rahu ajal sisejulgeoleku ülesannete tagamiseks.

Näiteks – adekvaatne ja vähegi mõtestatud lahendus võiks olla see, et suurenevast ajateenijate potist saab PPA endale mingisuguse hallatava suurusega, nt 150 või 200 ajateenijat iga-aastaselt. Kellele siis juba Siseministeeriumi eelarvest tagatakse adekvaatne majutus, instruktorid, relvastus-varustus, väljaõpe selleks, et kriisi või sõjaajaks siis mingeid sisejulgeolekuüksusi ette valmistada. Kümnekonna aastaga saab sel moel juba täiesti kõbusa täienduse sellele kriisi ajal hõredaks jäävale PPA-le. Aga siis olgu sellest sisejulgeoleku-eelarvest tagatud ka mitte ainult nende üksuste rahuaegne relvastuse-varustuse-moona jms komplekt, vaid 10 samasugust komplekti mobilisatsiooni jaoks. Olgu broneeritud kutselised politseinikud nende üksuste juhtimiseks kriisi korral, toimugu õppekogunemised samas tempos KV omadega jne. Ei ole vaja rapsida ja üle pingutada katsetega tagada ajateenijatega mingeid rahuaegseid igapäevaseid võimekusi, vaid keskendugu puhtalt SA-üksuste väljaõppele, nagu KV-s. Vat kui niimoodi oleks asi korraldatud ja ka rahadega stabiilselt tagatud, siis võiks rääkida mõistlikust lahendusest.

Ainult et hinnalipik tuleb tõenäoliselt kah mitmemiljoniline, ja mina täna ei näe, et sisejulgeoleku eelarvest oleks kellelgi raha või PPA-l endal soovi sellise lahendusega tegeleda. Ja mina isiklikult pole kindel, kas see tõesti olekski kõige mõistlikum lahendus.

Äkki on efektiivsem ja mõistlikum Kaitseliidu poole vaadata. Sealsest u 17 000 tegevliikmest ei hakka ka tulevikus u pooltel olema mingit KV SA-paigustust või rohelist struktuuri. Palju nendes numbrites õhku sees on, ei oska mina öelda. Aga mulle tundub täna otstarbekam see, et sarnaselt Kaitseväega võiks Siseministeerium Kaitseliidult rahaliste summade ja varustusega piltlikult öeldes osta sisse seda teenust, mida kriisi või sõja korral saaks PPA toetuseks kasutada.

[Kapten Trumm]

vabandan, kuid ei saa tõesti aru, kust ko0hast PPA/PA selle reservi leiab, kui juba praeguste eelarveliste vahendite juures ei jagu inimressurssi. Vähendame veel palgalist personali ja toome asemele ajateenijad? Palgalised ei vaja kasarmupinda ega eraldi regulaarset väljaõppetsüklit. Palgaline kaader on kallim küll, kuid ajateenistuse kaasamine nõuab lisa investeeringuid kohe, mitte silutuna aastate peale... Aga vaja on kohe ja reservina eeldab väga kõrge valmidusega üksuseid. Kui palju maksame eraldi valmidustasu?
Ja väljaõpe - nagu Borja eespool kirjutas, saame selle investeeringu eest lisa kahuriliha, mitte spetsialiste.
IMHO

Huvitav küll, KV-s on küll juba ammust ajast mõistetud, et kui me soovime SA vajadustele vastavat (või enamvähem vastavat) kaitseväge, siis kutselisena me seda pidada ei jõua.
Kutselisena jõuaks me pidada paari ekspeditsioonisõja pataljoni ja kogu lugu. Lihtsalt ajateenistuse/reservi süsteemis on üks ühik SA-d lihtsalt odavam kui kutseliselt.

Sama loogika kehtib ju ka muudes asutustes. Selleks, et PPA (aga ka PA) suudaks oma SA võimalikke ülesandeid täita, on vajalik täna koolitada spetsiifiliste oskustega reservväelasi. Neid saab RA-l rakendada küll piiratud ulatuses (vähemalt tänase ajateenistuse kestuse puhul - kui meil oleks ajateenistus nt 24 kuud, siis vähemalt aasta saaks küll ja veel) ja nendega saab kriisi korral ameti võimekust järk-järgult boostida.

Misasi on kahurlihast rääkides abipolitseinik? Täielik kahuriliha, kui liiklusjärelevalve patrulli pihta avatakse peatatud autost tuli! Ometi kasutavad.

[Kriku]

Sõjaaja check-point'ides on minu teada igal pool tavalised sõdurid, kellel ei ole selleks mingit erilist rahuaegset väljaõpet.

[Kapten Trumm]

Ainult et hinnalipik tuleb tõenäoliselt kah mitmemiljoniline, ja mina täna ei näe, et sisejulgeoleku eelarvest oleks kellelgi raha või PPA-l endal soovi sellise lahendusega tegeleda. Ja mina isiklikult pole kindel, kas see tõesti olekski kõige mõistlikum lahendus.

Äkki on efektiivsem ja mõistlikum Kaitseliidu poole vaadata. Sealsest u 17 000 tegevliikmest ei hakka ka tulevikus u pooltel olema mingit KV SA-paigustust või rohelist struktuuri. Palju nendes numbrites õhku sees on, ei oska mina öelda. Aga mulle tundub täna otstarbekam see, et sarnaselt Kaitseväega võiks Siseministeerium Kaitseliidult rahaliste summade ja varustusega piltlikult öeldes osta sisse seda teenust, mida kriisi või sõja korral saaks PPA toetuseks kasutada.

No vot, jõudsimegi kohale - "PPA-l pole soovi". Soovis pole siin küsimus - PPA-le antakse KÄSK valmistada ette sellised ja sellised SA võimekused. Mina täna näen, et pole "soovi" anda sellist käsku, kuna poliitilisel tasemel on sõna "laiapindne riigikaitse" jäänud ainetuks sõnamulinaks.

Saadame KV/KL kriisi ajal piirile - ohtlik lihtsustus. Olles ise sisekaitsega hulk aastaid tegelenud ja vastavalt koolitust/praktikat saanuna ütlen, et lahinguüksuses on hoopis lihtsam asi. Vastane käega näidatud suunas - läks. Piirikaitses on lihtne, kui vastane tuleb VF digivormis, BTR-i katusel, AK-12 kaelas. Anname tina muudkui, nemad annavad vastu - seda me KV-s õpime iga päev. Aga tead sa, kui palju õpetatakse KV-s tsviilkriiside lahendamist, sõjaväepolitseilisi tegevusi, hädavajalikku juriidikat? Kaader ilmselt jagab, aga reakoosseis (v.a SP tegelased) mitte. Aga kui tuleb kari erariietes tont teab keda, üks hakkab karjuma jehhoovast ja teine inimõiguste rikkumisest, kolmas süüdistab ahistamises ja neljas tahab lihtsalt süüa - küllalt keerukas (seepärast just piiril kutselisi eelistatakse - seal maksab vaist, vilumus ja kogemused). Igas taktikamängus on täpselt sama probleem - tuleb T-72, teavad kõik, mida teha. Tuleb aga 119 näljas ja kaltsudes naist, last ja vanurit - enamasti jookseb kuul kokku. Vaata millist ettevalmistust antakse missiüksustele nt Iraagi jaoks - et taeva pärast ei tulistataks mõtlemata, et ei kasutataks liigset jõudu ja ei lõpetaks sõjatribunalis.

KL ja 17 000 tegevliiget, no jah. Samad küsimused, mis eelmises lõigus. Kas meil on need neli pataljonekvivalentset lahingugruppi (kokku võiks nii 5000 meest olla) komplekteeritud. Ülekate ka?
Inimesi näiliselt palju, aga neid, kes käiks kord kuus õppusel, vähevõitu. Needki enamasti juba lahinguüksustes hõivatud.

Ütlen ise nähtu põhjal, et siin pole lihtsaid ega odavaid (KL teeb kõike tasuta ju!) lahendusi. Eesti mees on muidugi tantsulõvi ja teeb peedist pesumasina, ainult teatud olukorrad vajavad ettevalmistust, vilumust, kogemusi, pädevat kaadrit juhtima. Kui mulle täna ütleks keegi, et sina, sul on samapalju alluvaid kui kordonis, mine ja võta üle Mustvee piirivalvekordon, ülesandega tõkestada kahtlase elemendi imbumine riiki, siis ma ütlen esiti, et sorry, puuduvad teadmised ja oskused. Kui öeldaks, et vastane käega osutatud suunas, 3 km kaugusel, suurus see ja see, viivitada lõigul see ja too x tundi, siis ma teaksin küll kuidas teha.

[Kapten Trumm]

Sõjaaja check-point'ides on minu teada igal pool tavalised sõdurid, kellel ei ole selleks mingit erilist rahuaegset väljaõpet.

Meil küll Iraaki ja Afganistani inimesi ei saadeta peale 9-kuulist (tavalist) ajateenistust.
Sellele järgneb tavaliselt nii 6-kuuline missioonieelne õpe (mis pole ainult lahinguõpe) ja mehed Scoutsis on üle ühe rohkem kui ühe tuuri käinud.
Ameeriklastel, kelle sõdurid sattusid sõtta peale 6-kuulist väljaõpet oli probleeme niiet tapab.

[Kriku]

Räägime nüüd ikka nendest sõdadest, mida kohalikud oma territooriumil peavad. Välismissioonidel käimisega seondub hulk spetsiifilisi probleeme, millest tegevused cp-s IMHO vaevalt et esikümnesse mahuvad, ja muidugi ei saadeta sinna otse ajateenistusest.

[Kapten Trumm]

Kui sul CP-i hallil ajal vajub selga mingi 50 tsiviilriietes inimest, kellel puuduvad dokumendid ja kelle kohta sa võid vaid aimata, kes nad on, kehtib täpselt sama problemaatika, mis missioonil.
Kui sa eksid ja kellegi maha lased ilma põhjuseta, siis pärast seisad kamina tibijuristidest tribunali ees ja annad selgitusi, et kuidas sa kisaga ei peatanud 50 inimest, vaid need vajusid peale ja sa avasid tule, tappes 10. Kas ikka tegid 10 hoiatuslasku, äkki tegid 3 ja avasid hävitustule kohe. Kui sinna vajub kolonn BTR-e VF lippudega ja relvastatud sõduritega, on teine (ja suhteliselt lihtne) lugu.
Olukord, kuhu satub politsei või PV SA oludes, on kaugelt keerulisemad. Minuarust nõuavad vastavat väljaõpet. Kõige lähemal sellele on ehk SP täna.

Esimene probleem kohe, mis pähe hüppab - tänapäeva 20-aastane ei oska lihtsalt vene keelt piisavalt, et end veenvalt mõistetavaks teha. Mina oskan.
Kui mina oleks vastane ja ma tahan asja näidata nii, et eestlased algatasid sõjategevuse, siis ma saadaks just sellise kehva ettevalmistusega CP peale karja mingeid tuvastamatuid tegelasi, kes ei saa jutust aru, vajuvad edasi, kuni kellelgi ei pea närv vastu ja ongi need Mainila lasud olemas. Selle asja võtavad juhuslikult kaasas olevad RT operaatorid linti ja see läheb kohe netti üles - kas kogu maailm vaatab, kuidas fashistid sõda algatasid tsivilistide tulistamisega.

[Kriku]

See, kuidas tsivilistide (nii oma- kui võõrkeelsetega) suhelda, on ju universaalne probleem. Sellega tuleb tegeleda majutamisel, rekvireerimisel, vaenuliku tsiviilelanikkonnaga kokku puutumisel jne. Täpselt samamoodi võib umbkeelsete kaltsakate kari välikööki või üksuse staapi või ükskõik kuhu kohale vajuda. Teises teemas sa propageerid, et valveteenistus peaks olema mehitatud ajateenijatega. Kui nüüd sellele valveteenistusele lendavad peale umbkeelsed kärarikkad isikud, siis valveteenistus käitub nendega vastavalt eeskirjale. Selleks ei ole vaja piirivalvuri koolitust.

Ma ei saa aru, miks sellest, kas meie sõdurid-allohvitserid oskavad nendega käituda, peaks just piirivalve kontekstis rääkima. SA tegevused piiril on väga erinevad sellest, mis seal toimub rahuajal ning teistpidi, enam-vähem suvalistesse kohtadesse võib tekkida piiri meenutavaid CP-sid. Tegelikus dünaamiliselt arenevas olukorras ei jõua mitte keegi neisse saata justnimelt piiril töötamiseks välja õpetatud sõdureid.

[Martin Peeter]

Ühesõnaga selline "lahingohvitser" meil. Oleks meil ometi tankivägi.

Ratase sõnul on sõjaväestatud piirivalve praegu vaid Riisalu idee.

https://www.err.ee/867942/ratase-sonul- ... isalu-idee

[strateegiline sõdur]

Te lähtute ühest valest eeldusest - justkui peaks ressurss selleks kõigeks tulema KV arvelt.

Ma saan aru, et Riisalu selle niimoodi välja käis?

„...me ühendame kahe ministeeriumi ressursi“ – tsitaat eilsest sõjaväestatud Piirivalve teemalisest artiklist.
Seda tsitaati lugedes meenus mulle kevadine riigieelarve strateegia 2019-2022 ja konkreetsemalt lehekülg 91 asuv tabel, mis näitab planeeritud kulude jagunemist riigi põhiliste alusfunktsioonide (COFOG) lõikes. Täpsemalt tasub mõtiskleda avaliku korra ja julgeoleku jaoks planeeritud ressurssidest. Alloleva info valguses tuleb nentida, et võrrelduna avaliku korra ja julgeoleku valdkonna rahastamisega on riigikaitsevaldkonna rahastamisega isegi hästi. Vähemalt pole kaitsekulude protsendi langus SKPst niivõrd märkimisväärne ja seatud eesmärgi, mis on 2%, Eesti täidab. Avaliku korra ja sisejulgeoleku rahastamisnumbreid vaadates on olukord kurvapoolne.

Riigikaitse (planeeritud eelarve ja osakaal SKPst)
2019 - 575 mln 2,2%
2020 - 580 mln 2,1%
2021 - 603 mln 2,1%
2022 - 628 mln 2,0%

Avalik kord ja julgeolek (planeeritud eelarve ja osakaal SKPst)
2019 - 501 mln 1,9%
2020 - 504 mln 1,8%
2021 - 504 mln 1,7%
2022 - 505 mln 1,6%
Riigieelarve strateegia (RES) on valitsuse tasandi strateegia dokument, mis määrab suundmused järgnevaks neljaks aastaks. Sügisel esitatav riigieelarve täpsustab RESi esimest aastat. Kaitsekulude osas tõi riigieelarve summa mõttes riigikaitsele raha juurde (+10 mln), kuid kevadel planeeritud 2,2% asemel langesime 2,16% peale. Siseministeeriumi valitsemisala osas pole jõudnud vaadata, et kuidas neil läks võrreldes kevadega. Kas sügisene tibude loendamine ka neile midagi tõi. Teab keegi?

Ühest teisest oma elu elavast väitest ka. Täpsemalt, et Piirivalve on võimalik taastada 35 mln euroga. Aastal 2009 oli Piirivalves peaaegu 2000 inimest ja eelarve oli 41,8 mln eurot. Piirivalve keskmine palk oli toona umbes 750 eurot.
35 mln saab ka kindlasti mingisuguse Piirivalve taastada, kuid oluliselt väiksemana kui oli 2009 aastal. Sama suure Piirivalve taastamine, kui oli 2009 aastal, maksab tänaste hindade ja palkade juures ilmselgelt paarkümmend mln rohkem kui väljakäidud summa. 35 mln oli Piirivalve eelarve aastal 2006. See oli 12 aastat tagasi.